TARK Legal

Author: Tark

  • Võit PPA vastu tulirelvade soetamisloa küsimuses

    Hiljuti lahendas Tallinna Halduskohus kaasuse, mis käsitles meie kliendi õigust soetada mitu tulirelva enesekaitselisel eesmärgil. Klient esitas Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) relva soetamise loa taotluse kahele vintraudsele püstolile enese- ja vara kaitse otstarbel.

    PPA keeldus otsusega osaliselt kliendile soetamisloa väljastamisest, põhjendades seda väitega, et klient ei ole sisuliselt selgitanud, kuidas kahe tulirelva omamine muudaks tõhusamaks tema kaitset.

    Advokaadibüroo TARK partner Tauno Tark vaidlustas PPA otsuse, esitades Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA otsuse osalise tühistamise nõudes ning PPA kohustamiseks väljastada relva soetamise luba ka teise vintraudse püstoli soetamiseks.

    Kohus nõustus, et relvaseadus ei keela enam kui ühe relva soetamise loa andmist, kui isik vastab kõigile seaduse tingimustele ning relvaloa andmist välistavaid asjaolusid ei esine. Kohus rõhutas, et PPA keeldumine teise relva soetamisloa väljastamisest ei baseeru ühelgi konkreetsel relvaseaduse ega haldusmenetluse seaduse sättel ning taotluse lahendamisel on tehtud olulisi kaalutlusvigu.

    Kohus rahuldas kaebuse ja tühistas PPA otsuse selles osas, milles kliendi taotlus teise tulirelva soetamiseks rahuldamata jäeti, kohustades PPA-d vastavasisulist taotlust uuesti läbi vaatama.

    Tegemist on olulise kohtuotsusega, kuna kinnitab kodanike õigusi tulirelvade soetamisel ning piirab ametnike põhjendamatut diskretsiooniõigust seaduses selgelt reguleerimata küsimustes.

     

     

  • After a successful pilot CasaPay is expanding

    CasaPay’s new rental platform has just raised €750 000 in funding and is challenging the start-ups already established in the market.

    Risto Klausen, co-founder of the successful international start-ups Bike-ID and Inzmo, has launched CasaPay, a unique real estate rental and payment platform in Europe, in partnership with If Insurance, which allows landlords to always receive full payment of all rent and utility bills and exempts tenants from paying a deposit.

    TARK’s transaction team including Hannes Küün, Marit Savi and Tarvi Salu contributed to the legal analysis of the application and drafting of fundraising documents and negotiations thereof. CasaPay is created and invested in by experts with long experience in the Estonian real estate industry and the Finnish investment fund Icebreaker Fund II. Icebreaker Fund II is a venture capital fund managed by Icebreaker.vc.

    Read more:

    https://blogi.kinnisvara24.ee/bike-id-asutaja-kaivitas-uue-kinnisvara-uuriplatvormi-mis-kindlustab-omanikule-koik-maksed/

    https://digipro.geenius.ee/rubriik/uudis/bike-id-asutaja-uus-uuriplatvorm-kaasas-raha-ja-heidab-kinda-turul-juba-kanda-kinnitanud-idule/

  • CasaPay laieneb pärast edukat pilootprojekti

    CasaPay uus üüriplatvorm kaasas äsja 750 000 eurot ning heidab kinda turul juba kanda kinnitanud kinnisvara valdkonna iduettevõtetele.

    Edukate rahvusvaheliste idufirmade Bike-ID ja Inzmo kaasasutaja Risto Klausen käivitas koostöös If Kindlustusega Euroopas ainulaadse kinnisvara üürilepingute- ja maksete platvormi CasaPay, mis võimaldab omanikul alati kõigi üüri- ja kommunaalarvete tasu täies ulatuses kätte saada ning vabastab üürnikud tagatisraha maksmisest.

    TARK tehingutiimi kuulusid Hannes Küün, Marit Savi ning Tarvi Salu, kes aitasid kaasa rakenduse juriidilise analüüsi tegemisele ning rahastamisvooru dokumentide koostamisele ja nende läbirääkimistele. CasaPay loojad ja investorid on Eesti kinnisvaravaldkonna pikaajalise kogemusega eksperdid ja Soome investeerimisfond Icebreaker Fund II. Icebreaker Fund II on riskikapitalifond, mida haldab Icebreaker.vc .

    Loe lisaks:

    https://digipro.geenius.ee/rubriik/uudis/bike-id-asutaja-uus-uuriplatvorm-kaasas-raha-ja-heidab-kinda-turul-juba-kanda-kinnitanud-idule/

    https://blogi.kinnisvara24.ee/bike-id-asutaja-kaivitas-uue-kinnisvara-uuriplatvormi-mis-kindlustab-omanikule-koik-maksed/

     

  • Tanel Tark esines Pereettevõtjate aastakonverentsil

    Eelmisel nädalal toimus Äripäeva ja Eesti Pereettevõtjate Liidu (EPEL) poolt korraldatud aasta suurim pereettevõtjate konverents Pühali Hea Elu Keskuses, Adilas, kus esines ka Advokaadibüroo TARK juhtivpartner Tanel Tark.

    Tanel juhtis konverentsi vestlusringi teemal „Milleks koostada perekonnaharta?“, kus arutati ja otsiti vastuseid järgmistele küsimustele: Kas pere- ja ärisuhete formaalne kirjapanemine ja elluviimine pigem liidab või tekitab pingeid? Kuidas on perekonnaharta muutnud perevahelist läbisaamist ja kuidas mõjunud ärile? Kas ja kui palju tuleks perekonnaharta sisust rääkida perevälisele juhtkonnale või töötajatele? Kas perekonnaharta on „elav“ dokument ja kui tihti see tuleks üle vaadata? Kas pereäri saab edukalt toimida ka ilma perekonnahartata? Millised on alternatiivid?

    Lisaks igapäevatööle tehingute nõustajana on Tanel ka EPELi asutajaliige, pikaaegne peasekretär ning omab Eestis ainulaadset kogemust pereettevõtjate nõustamisel, sh perekonnahartade koostamisel.

    Teemasid oli palju, põnevaid ja huvitavaid. Kellel on rohkem huvi kuulata ja vaadata siis võimalik tutvuda pereettevõtjate konverentsi sisuga siin:

    Teemad: https://pood.aripaev.ee/konverentsid-pereettevotjate-konverents-2024

    https://worksup.com/app/#/event/PEREETTEVOTJATEKONVERENTS24/agenda/plan

    Galerii: https://www.dropbox.com/scl/fo/b5hc4zuaqzsdiadyds4j6/APM3Kno6NVwiMNBj9Tkojwk?dl=0&e=2&rlkey=aa0olub805mybjltutx0m65hk&st=byxwcc0s

    Aftermovie: https://www.linkedin.com/posts/aripaev_pereettev%C3%B5tjate-konverentsi-aftermovie-activity-7237070892919382016-zlNe/

  • 2024. aasta septembrikuu Õigusuudised

    Inkassofirmad kontrolli alla

    Riigikogu võttis vastu krediidiinkassode ja -ostjate seaduse, mis reguleerib krediidilepingutega tegelevate inkassofirmade ja nendega seotud isikute tegevusi ning võtab inkassofirmade tegevuse Finantsinspektsiooni kontrolli alla. Seaduse reguleerimisalasse kuuluvad sellised inkassofirmad, mis tegelevad pankade või teiste krediidiandjate laenudest tulenevate võlgade sissenõudmisega või nende ülesostmisega.

    Hiljemalt 31. detsembriks 2024 peavad kõik sellised inkassoettevõtjad läbima Finantsinspektsiooni tegevusloa menetluse ning taotlema vastava tegevusloa. See omakorda annab Finantsinspektsioonile volituse teostada krediidiinkassode üle järelevalvet. Lisaks annab seadus inspektsioonile erinevaid sanktsioneerimisvõimalusi, alates ettekirjutuse tegemisest kuni väärteomenetluseni. Karistusmäärade maksimumsuurus füüsilise isiku puhul saab olema 100 000 eurot ja juriidilise isiku puhul 1 miljon eurot.

    Seadusega nähakse ette, et inkassofirma minimaalne kapitalinõue on 25 000 eurot ja sätestatakse nõuded, kuidas krediidiinkasso peab võlglastelt laekunud vahendeid hoidma. Oluline on ka asjaolu, et seadusega nähakse esmakordselt krediidiinkassode juhtidele ja omanikele ette usaldusväärsuse nõuded, sealhulgas kehtestatakse nõue, et krediidiinkasso juhiks ei saa olla varem liigkasuvõtmisega tegelenud inimene.

    Seadusega kaitstakse rohkem ka võlgnike huve ja õigusi. Inkassofirmadele kaasnevad võlgniku teavitamise kohustused, seal hulgas tuleb võlgnikule selgelt ja lihtsalt anda infot selle kohta, mida täpselt temalt sisse nõutakse, kui suur on võlgnevus nii võla kui intresside osas ning kuidas esitatud nõuet vaidlustada. Lisaks peab inkasso tegutsema heas usus, õiglaselt ja professionaalselt. Samuti tuleb austada ja kaitsta võlgnike isikuandmeid, eraelu puutumatust ning suhelda võlgnikega viisil, mis ei kujuta endas ahistamist, sundi ega lubamatut mõjutamist.

    Lisaks nähakse seadusega ette täiendavad nõuded pankadele ja teistele krediidiandjatele. Sätestatakse, et pangad ja krediidiandjad peavad tegema oma sise-eeskirjades täiendusi, mille kohaselt tuleb enne täitemenetluse algust laenuandjal kaaluda, kas on võimalusi, et maksetähtaja ületanud tarbijakrediidilepinguid saaks muuta niimoodi, et võlgnik suudaks pikemas perspektiivis oma võla tasuda ja kohtumenetlust ei peakski alustama.

    Jõustus krüptovaraturu seadus

    Alates 1. juulist 2024 kehtib Eestis krüptovaraturu seadus, millega viidi krüptovarateenuse osutajad ja krüptovara väljastajad Finantsinspektsiooni järelevalve alla. Seaduse sisuline eesmärk on luua selgus, korrastada kohalikku krüptoturgu, tugevdada turu ja osaluste usaldusväärsust, tagada läbipaistvus ning kaitsta investorite ja tarbijate huve.

    Seaduse kohaselt peavad kõik virtuaalvääringu teenuse osutajad taotlema Finantsinspektsioonilt krüptovarateenuse osutaja tegevusloa hiljemalt 1. juuliks 2026. Pärast nimetatud tähtaega ilma Finantsinspektsiooni loata teenust osutada ei ole lubatud. Oluline on siinkohal mainida, et ka kõik virtuaalvääringu teenuse osutajad, kellel näiteks on täna olemas Rahapesu Andmebüroo luba, peavad samuti läbima Finantsinspektsiooni loamenetluse, varasem luba muutub kehtetuks ega saa taotleda uut luba Finantsinspektsioonilt ka n-ö „lihtsustatud“ korras.

    Eelnev tähendab ka seda, et kõik virtuaalvääringu teenuse osutajad lähevad Finantsinspektsiooni järelevalve alla ning järelevalvele hakkavad kohalduma sisuliselt samalaadsed tingimused nagu täna Eestis reguleeritud finantsettevõtetele (pangad ja muud krediidiandjad).

    Lisaks hakkavad kohalikele krüptovara teenusepakkujatele kehtima täiendavad kapitalinõuded ja karmimad aruandluse eeskirjad. Samuti peavad ettevõtjad lisaks vähemalt kaheliikmelisele juhatusele moodustama ka nõukogu, kus on vähemalt kolm nõukogu liiget ja kellel kõigil peavad olema varasemad kogemused krüpto- ja finantssektoris. Sisuliselt tähendab see, et Finantsinspektsioonilt vajaliku loa taotlemiseks on vajalik leida virtuaalvääringu teenuse osutaja juhtorganitesse vähemalt viis inimest, kellel kõigil on vajalikud varasemad kogemused krüpto- ja finantssektoris.

    Äriühingu poolt väljaspool oma tavapärast majandustegevust väljastatud ühekordne laenuleping võib klassifitseeruda tarbijakrediidilepinguks

    Riigikohus selgitas 3. juuli 2024. a lahendis nr 2-22-11970 tarbijakrediidilepingu aluseks olevaid põhimõtteid.

    Nimetatud lahendis andis äriühing eraisikule laenu. Hiljem ütles äriühing laenulepingu üles, millele eraisik vaidles vastu, mh seetõttu, et tegemist on tarbijakrediidilepinguga ning et laenuandja ei ole arvestanud laenulepingu ülesütlemisel tarbijakrediidilepingu ülesütlemiseks seaduses kehtestatud piirangutega. Lisaks leidis laenusaaja, et laenulepingus kokku lepitud viivisemäär 0,5% päevas laenujäägilt on tühine, sest tarbijalt ei või makseviivituse tõttu nõuda seaduses sätestatud määrast suuremat viivist.

    Laenuandja vaidles laenusaajale vastu, asudes seisukohale, et laenuleping ei ole tarbijakrediidileping, kuna ta ei ole andnud majandus- või kutsetegevuses tegutseva krediidiandjana laenusaajale kui tarbijale laenu või krediiti. Laenusaaja selgitas, et tegutseb toitlustuses ja tema kõrvaltegevuseks on sõidukite rent ning et laenusaajale väljastatud laen on tema äritegevuses ainuke laenuleping, mille laenuandja on andnud.

    Nii maakohus kui ringkonnakohus oma lahendites asusid seisukohale, et laenuandja ja laenusaaja vaheline laenuleping ei ole tarbijakrediidileping. Ringkonnakohus asus muu hulgas selgele seisukohale, et (i) laenuandja tegutseb toitlustuses ja tema kõrvaltegevuseks on sõidukite rent; (ii) laenuandja on korduvalt esile toonud, et ta on sõlminud vaid ühe laenulepingu, ja (iii) ühekordsel laenuandmisel ei ole alust laenuandjat pidada majandus- ja kutsetegevuses tegutsevaks krediidiandjaks VÕS § 402 lg 1 mõttes.

    Riigikohus aga maa- ja ringkonnakohtu seisukohtadega ei nõustunud ja leidis, et poolte vahel on tegemist tarbijakrediidilepinguga ning põhjendas seda järgmiselt.

    1. Kui majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik annab füüsilisele isikule krediiti või laenu, tuleb eeldada tarbijakrediidilepingut ja vastupidist peab tõendama krediidiandja.
    2. Riigikohtu kolleegiumi hinnangul on maa- ja ringkonnakohtud lähtunud ekslikust arusaamast, et „krediidiandja“ VÕS § 402 lg 1 mõttes on isik, keda saaks tema tunnuste kaudu iseloomustada kui krediidiandjat, ehk et ta oleks olemuselt krediidi- või finantseerimisasutus. Selline arusaam on ekslik, sest krediidiandja on VÕS § 401 lg-s 1 sisalduva definitsiooni järgi isik, kes kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma. Asjaolu, et laenuandja tegeleb äriregistri andmetel toitlustuse ja sõidukite rendiga, on ebaoluline selle hindamisel, kas ta on krediidiandja VÕS § 401 lg 1 mõttes ehk isik, kes on andnud oma majandus- või kutsetegevuses laenu või krediiti. Vastasel juhul saaksid äriühingud vältida seadusest tulenevaid kohustusi (mh VÕS 22. peatüki 2. jao regulatsiooni) sellega, kui teatavad äriregistrile enda tegevusala kohta ekslikud andmed.
    3.  Eelnevast tulenevalt, kui äriühing sõlmib tarbijaga lepingu, millega annab talle krediiti või laenu, ei ole sellise lepingu kvalifitseerimisel tarbijakrediidilepinguks oluline see, kas äriühing annab laenu oma põhilise majandustegevusena, teeb seda aeg-ajalt või esimest korda. Määrav on see, kas laenu või krediiti anti tarbijale ja kas laenu või krediiti andis isik, kes tegutseb majandus- või kutsetegevuses, milles äriühingud eelduslikult tegutsevad. Sellist lähenemist toetab asjaolu, et võlaõigusseaduse eesmärk on kaitsta tarbijaid tarbijakrediidilepingust tulenevate maksekohustuste rikkumisega seotud negatiivsete tagajärgede ja ülemäära kõrgete krediidikulude eest. Seda eesmärki silmas pidades ei ole välistatud, et laenu või krediiti andev füüsiline isik tegutseb majandus- või kutsetegevuses, mille tulemusena on tema sõlmitud laenu- või krediidilepingud kvalifitseeritavad tarbijakrediidilepinguteks.

     

    Hannes Küün

    Partner, vandeadvokaat

    **************

    Uudised ilmusid algselt Äripäeva 2024. aasta septembrikuu väljaandes Õigusuudised

  • Cooperation with World Justice Project on Rule of Law Index 2024

    For several years now, law office TARK has participated as one of the representatives of Estonia in compiling the “World Justice Project Rule of Law Index”. The World Justice Project (WJP) is an independent organization that annually compiles an important publication – the Rule of Law Index. Based on the index, countries are ranked according to how the rule of law is experienced and perceived based on the experience of representatives from 140 countries.

    An important contribution to the development, strengthening and promotion of the Estonian rule of law.

    Although the rule of law seems to be the domain of lawyers, everyone is affected by everyday issues of safety, rights and justice, and government decisions. Therefore, all persons have an important role to play in the functioning of the rule of law.

    Law office TARK was chosen by the WJP as one of the representatives of Estonia in compiling the “Rule of Law Index 2024” because we have a vast experience in many fields of law. As far as the WJP is aware, many national governments are using this unique report to develop changes to their regulatory environment.

    WJP was advised by partner Tauno Tark.

  • Osalesime World Justice Project „Rule of Law Index 2024“ koostamisel

    Juba mitmendat aastat osales advokaadibüroo TARK Eesti ühe esindajana „World Justice Project Rule of Law Index“ koostamisel. World Justice Project (WJP) on sõltumatu organisatsioon, mille üks tähtsamaid igaastaseid publikatsioone on „Rule of Law Index“, milles reastatakse 140 riigi esindajate kogemuste põhjal riigid õigusriigi põhimõtete järgmise alusel.

    Oluline panus Eesti õigusriigi arendamiseks, tugevdamiseks ja reklaamimiseks.

    Kuigi õigusriigiga seonduvad teemad näivad juristide pärusmaa, siis igapäevased ohutuse, õiguse ja õigluse küsimused ning valitsuse otsused mõjutavad kõiki. Seetõttu on kõigil isikutel õigusriigi toimimises oma oluline roll.

    Advokaadibüroo TARK valiti WJP poolt „Rule of Law Index 2024“ koostamisel Eesti üheks esindajaks, sest meil on pikaaegne kogemus väga paljudes õigusvaldkondades. WJP-le teadaolevalt kasutavad mitmete riikide valitsused seda ainulaadset aruannet oma õiguskeskkonna muudatuste väljatöötamiseks.

    WJP-d nõustas partner Tauno Tark.

  • TARK advised the client on the sale of Solarpark Kuusalu

    TARK advised Justkull on the sale of 100% shares in Solarpark Kuusalu OÜ to Elektrum Eesti, as a result of which Latvenergo´s group company Elektrum Eesti became the sole owner of Solarpark Kuusalu spreading over 22 hectares in Kuusalu municipality.

    The Kuusalu solar park generates electricity with nearly 27,000 south-facing bi-facial panels with a total capacity of 17.4 MWp. The park’s annual solar electricity output to the grid is approximately 17 GWh.

    Agnes Makk, Chairman of the Management Board of Elektrum Eesti, confirmed that Elektrum continues to expand solar and wind energy production opportunities in Estonia by purchasing already operating or under-construction plants and planning new energy parks.

    According to the representative and owner of the seller, Erko Kundla, the development of the solar park has been a difficult and at the same time an exciting challenge.

    TARK advised the client on matters related to the legal due diligence, drafting of the share purchase agreement and in negotiations with the seller and the bank that financed the construction of the solar park, as well as regarding completion of the transaction.

    TARK’s transaction team included partners Hannes Küün, Marit Savi and also our lawyer Tarvi Salu. We are happy to support and help innovative and ecofriendly businesses.

    Read more:

    https://www.elektrum.ee/en/private/news/news/elektrum-acquires-kuusalu-solar-park-with-a-total-capacity-of-17-mw

  • TARK nõustas klienti Solarpark Kuusalu müügil

    Advokaadibüroo TARK nõustas Justkulli Solarpark Kuusalu OÜ osaluse müügil Elektrum Eestile, mille tulemusel sai Latvenergo grupi Eesti tütarettevõte Elektrum Eesti Kuusalu vallas ligi 22 hektaril laiuva Solarpark Kuusalu ainuomanikuks.

    Kuusalu päikesepargis toodavad elektrit ligi 27 tuhat lõunasuunalist bi-facial paneeli koguvõimsusega 17,4 MWp. Pargi aastane päikeseelektri toodang võrku on ca 17 GWh.

    Elektrum Eesti juhatuse esimehe Agnes Maki kinnitusel jätkab Elektrum Eestis päikese- ja tuuleenergia tootmisvõimaluste laiendamist, ostes juba tegutsevaid või ehitusjärgus olevaid jaamu ning kavandades uusi energiaparke.

    Müüja esindaja ja omaniku Erko Kundla sõnul on päikesepargi arendamine olnud keeruline kuid samas ka põnev väljakutse.

    TARK nõustas klienti juriidilise auditiga seotud küsimustes, osa müügilepingu koostamisel ja läbirääkimistel müüja ja päikesepargi ehitust finantseerinud pangaga ning samuti tehingu lõpuleviimise toimingute läbiviimisel.

    TARK tehingunõustamise meeskonda kuulusid partnerid Hannes Küün ja Marit Savi ning jurist Tarvi Salu. Toetame ja aitame rõõmuga innovaatilist ning keskkonnasõbraliku ettevõtlust.

     

    Loe lisaks:

    https://www.elektrum.ee/ee/eraklient/uudised/uudised/elektrum-omandas-17-mw-koguvoimsusega-kuusalu-paikesepargi

    https://arileht.delfi.ee/artikkel/120309736/elektrum-omandas-kuusalu-paikesepargi-kasvatades-oma-paikeseenergia-tootmise-voimekust-enam-kui-kolm-korda

    https://www.toostusuudised.ee/uudised/2024/07/24/elektrum-omandas-17-mw-koguvoimsusega-kuusalu-paikesepargi

    https://bioneer.ee/elektrum-omandas-17-mw-koguv%C3%B5imsusega-kuusalu-p%C3%A4ikesepargi