TARK Legal

Author: Tark

  • TARK team advised on the purchase of Krulli Quarter

    TARK team, led by managing partner Tanel Tark, advised investment company OÜ Notorious on the acquisition of shares in Krull Kvartal AS.

    Krulli Kvartali is located in North Tallinn, on the border of Kalamaja, where the production buildings of the former Franz Krull machine factory and later Tallinn machine factory are located. The planned development is divided into half: 50% residential and 50% commercial premises. In the middle of the quarter, a public area with high greenery for pedestrians will be created, a kindergarten will be built and parking spaces will be moved mainly under the buildings.

    As a result of the share transaction, a mortgage has been established on all real estate owned by Krulli Kvartal AS and a share pledge on the shares of Krulli Kvartal AS in favor of OÜ Notorious until the establishment of the detailed plan for the Krulli quarter.

    OÜ Notorious is a next-generation Estonian asset management and investment company that invests in various asset classes globally (including technology and start-ups, VC funds, real estate, real assets, etc.).

     

  • TARK meeskond nõustas Krulli Kvartali ostu

    Advokaadibüroo TARK meeskond eesotsas juhtivpartner Tanel Targaga nõustas investeerimisettevõtet OÜ Notorious Krull Kvartal AS aktsiate omandamisel.

    Krulli Kvartali asub Põhja-Tallinnas, Kalamaja asumi piiril, Kopli ja Volta tänava ning raudtee vahelises kvartalis, kus paiknevad endise Franz Krulli masinatehase ning hilisema Tallinna masinatehase tootmishooned ja kvartali Tööstuse tänava äärses osas Volta tehase tootmis- ja ärihooned. Kvartal jaguneb pooleks: 50% elamu- ja 50% äripinnad. Kvartali keskele luuakse avalik kõrghaljastusega ala jalakäijatele, ehitatakse lasteaed ning parkimiskohad viiakse peamiselt hoonete alla.

    Aktsiatehingu tulemusena on kõigile Krulli Kvartal AS-ile kuuluvatele kinnistutele seatud hüpoteek ja Krulli Kvartal AS-i aktsiatele aktsiapant OÜ Notoriouse kasuks kuni Krulli kvartali detailplaneeringu kehtestamiseni.

    OÜ Notorious on järgmise põlvkonna Eesti varahaldus- ja investeerimisettevõte, mis investeerib globaalselt erinevatesse varaklassidesse (sh tehnoloogia ja idufirmad, VC fondid, kinnisvara, reaalvarad jms).

    Loe lisaks:

    https://arileht.delfi.ee/artikkel/94445487/moll-kinnisvaraturul-suurarimees-muub-oma-krulli-kvartali-osaluse-hinrikusele

    https://arileht.delfi.ee/artikkel/94453031/fotod-vaata-milline-naeb-valja-krulli-kvartal-millest-hinrikus-tulevikulinna-plaanib-ehitada

  • Aare Tark: praeguste vahenditega kliimaneutraalsuseni ei jõua

    Euroopa Liidu riigid näevad suurt vaeva, et lülituda ümber roheenergiale. Paraku praegu kasutada olevate tehnoloogiatega ei jõua ühiskond kliimaneutraalsuseni isegi 2070. aastaks, kirjutab Aare Tark.

    Euroopa kliimaseaduse alusel kohustuvad Euroopa Liidu riigid saavutama 2050. aastaks CO2-neutraalsuse. Praktikas tähendab see aga laiapõhjalist majanduse ümberlülitust roheenergiale ehk saastava söe ning gaasi- ja naftakütuse asendamist taastuvate energiaallikatega, näiteks tuule-, päikese- või vesinikuenergiaga.

    Selleks, et me suudaks jõuda aastaks 2050 reaalse heite vähendamiseni on aga vaja ettevõtteid, kes ehitaks tuulikuid, energiasalvestussüsteeme ja tootmisjaamu, mis valmistaks roheenergia põhjal vesinikku. Lisaks on tarvis innovaatoreid, kes arendaksid edasi olemasolevaid süsiniku sidumise ja talletamise meetodeid.

    Rahvusvaheline Energiaagentuur on lisaks vesinikuenergiale välja toonud kolm põhivaldkonda, mis vajavad kiiremas korras uusi lahendusi, et CO2-neutraalsus oleks realistlikult saavutatav. Need on kütte ja transpordi elektrifitseerimine, süsiniku sidumine ja ladustamine ning bioenergia. Praeguse seisuga ei ole nende valdkondade tehnoloogiad valmis laialdaseks kasutuseks ning energiaagentuuri sõnul ei suudeta praeguse seisuga saavutada CO2-neutraalsust isegi 2070 aastaks.

    Pingutama peavad seetõttu kõik ettevõtted. Tallinna Sadama puhul on see tähendanud täielikku kliimaauditit, mille põhjal on võetud ette konkreetseid samme, et suurendada ringmajandust ning tõsta energiatõhusust. Lisaks oleme samal ajal silma peal hoidnud kõikide loodusressursside säästvamale tarbimisele ning elurikkuse hoidmisel.

    Siiski, lisaks reaktiivsetele sammudele on jalajälje vähendamisel äärmiselt oluline astuda ka proaktiivseid samme, et kindlustada kliimaeesmärkide täitmine. Seetõttu on ka Tallinna Sadama üheks initsiatiiviks luua sadama aladel Läänemere piirkonnas ainulaadne rohetaristu sõlmpunkt.

    Läänemeri on üks kõige tundlikuma ökosüsteemiga meresid maailmas, mille tõttu on just siia piirkonda vaja kutsuda uuendusmeelseid ettevõtjaid, kes leiaksid lahendusi süsinikneutraalsuse poole liikumiseks. Aina enam on räägitud, kuidas vesinikuenergiaga seotud projektid tooksid Eesti majandusele olulist kasu, mängides ka olulist rolli rohepöördel tekkiva energiatühimiku täitmisel.

    Eeldatavasti suudab taastuvenergia asendada vaid osa praegusest energiatarbimisest. Selle tühimiku täidaks Euroopa Liidu strateegiate alusel just vesinik, nii energiasalvestina kui ka otsese energiaallikana. Kliimaneutraalse EL-i visioonis prognoositakse vesiniku osakaalu kasvu Euroopa energialiikides praegusest alla kahest protsendist kogumahust kuni 14 protsendini.

    Eestil on unikaalne võimalus muutuda selles vallas teerajajaks ja eestvedajaks, kaasates ettevõtteid ja partnereid kogu Läänemere regioonist. Nii Paldiski Lõunasadama kui ka Muuga sadama tööstusparkidesse oodatakse roheenergia ja kliimatehnoloogiaga tegelevaid ettevõtteid. Vesinikutööstus võidaks otseselt strateegilisest asukohast Läänemere kaldal, võimaldades otseühendust tuuleparkidega ning kasutades ära otseühendust 480 miljonile tarbijale Euroopas.

    Sarnaseid projekte on Euroopa Liidus juba mitmeid, nii Amsterdami kui ka Rotterdami sadamad planeerivad rõhku panna just vesinikutaristule, luues uusi võimalusi nii tootmiseks, hoiustamiseks kui ka transpordiks. Näiteid on ka lähemalt, Taani läbi aegade suurima ehitusprojekti üks etapp on aastaks 2030 ehitada Läänemerele energiasaar, kus rakendatakse meretuuleparke rahuldamaks Taani ja naaberriikide energiavajadusi.

    Suure tõenäosusega ei jää Taani projekt viimaseks sedasorti algatuseks, seega õigel ajal võimalust tabades on Eesti ettevõtetel võimalik kasutada ära ligipääsu Läänemerele ning teenindada tulevasi meretuuleparke ja muid rajatisi tulevikus just siit, mitte lasta mõnel sellisel projektil mõnda naaberriiki kolida.

    Muuga Sadama ja Paldiski Lõunasadama tööstuspargid oma mere, raudtee kui ka maismaaühendustega saavad olla aga just sellised sõlmpunktid, kus luua uusi vesiniku, biokütuste ja LNG rajatisi ning kiirendada arendust rohepöördele aluse panevatele tehnoloogiatele.

    Rahvusvahelise Energiaagentuuri sõnul on Pariisi kliimaleppe eesmärkideni jõudmiseks vaja tõsta investeeringuid taastuvenergiasse praeguselt 1,6 triljonilt nelja triljoni euroni aastas. Seega mahud ainult tõusevad ning Eestil tasub olla valmis kaasa lööma nii palju kui võimalik.

     

  • IFLR1000 ranking: two TARK attorneys amongst the world’s best

    Last month, IFLR1000 published financial and corporate law rankings, in which the law firm TARK received a high Tier 3 recognition.

    Also named IFLR1000 two TARK attorneys and partners, Hannes Küün and Tanel Küün, as ‘highly regarded’ professionals on the Estonian law market.

    In the 2021 IFLR1000 rankings, Tanel Küün was named as a ‘highly regarded’ in financial and banking law and mergers and acquisitions, while this leading global law publication gave Hannes Küün a similar title in the fields of mergers and acquisitions and banking law.

    IFLR1000 is one of the most authoritative law publications, leading the way amongst the world’s best financial and civil law attorneys and law firms. The leading legal advisors’ ranking was first published in 1990. Today, IFLR1000 ranks the best legal advisors in more than 120 countries. Attorneys and law firms are ranked based on market transaction analysis and in-depth interviews.

    Congratulations to the team for this great achievement!

    For more information about the IFLR1000 and rankings can be found here: www.iflr1000.com

  • IFLR1000 tunnustas advokaadibüroo TARK partnereid

    Möödunud kuul avaldas IFLR1000 finants- ja ühinguõiguse edetabelid, milles Advokaadibüroo TARK pälvis kõrge Tier 3 tunnustuse.

    Lisaks tunnustas rahvusvaheline õigusväljaanne IFLR1000 kahte TARK advokaati ja partnerit, Hannes Küüni ja Tanel Küüni, Eesti õigusturu Highly regarded tiitliga.

    2021. aasta edetabelis nimetas IFLR1000 Tanel Küüni Highly regarded rahanduse ja pangandusõiguse valdkonnas ning ühinemiste ja ülevõtmiste valdkonnas. Hannes Küünile andis maailma juhtiv õigusväljaanne samasuguse tiitli ühinemiste ja ülevõtmiste ning pangandusõiguse valdkonnas.

    IFLR1000 on maailma üks autoriteetsemaid õigusväljaandeid, olles teejuhiks maailma parimate rahandus- ja äriõiguse advokaatide ja advokaadibüroode seas. Juhitvate õigusnõustajate edetabel avaldati esmakordselt 1990 aastal, tänaseks järjestab IFLR1000 parimad õigusnõustajad enam kui 120 riigis. Advokaadid ja advokaadibürood reastatakse turutehingute analüüsi ja süvaintervjuude põhjal.

    Palju õnne TARK meeskonnale selle suurepärase saavutuse eest!

    Rohkem infot IFRL tunnustuste kohta leiab: www.iflr1000.com

     

  • TARK advised Icebreaker.VC on an investment round in space technology startup Spaceit

    TARK team, led by partner Hannes Küün, advised Icebreaker.VC on raising capital for the Estonian spacetech startup Spaceit (https://spaceit.eu). Spaceit provides a Mission Control as a Service platform for satellite operations, as well as a host of simulators aimed at beefing up space sector cybersecurity defenses.

    In addition to Icebreaker.vc, Spaceit’s pre-seed round also saw participation from UG Investments.

    See more: https://tech.eu/brief/estonian-satellite-operations-and-space-cybersecurity-startup-spaceit-raises-e1-million/

  • TARK nõustas Icebreaker.VC-d investeerimisringis kosmosetehnoloogia idufirmasse Spaceit

    TARK meeskond eesotsas partner Hannes Küüniga nõustas Icebreaker.VC-d Eesti kosmosevaldkonna idufirmasse Spaceit (https://spaceit.eu) kapitali kaasamise ringis. Spaceit pakub satelliidioperatsioonide platvormina missioonikontrolli, samuti hulgaliselt simulaatoreid, mille eesmärk on kosmosevaldkonna küberjulgeoleku kaitse tugevdamine.

    Lisaks Icebreaker.VC-le lisandus Spaceit omanikeringi UG Investments Eestist.

    Loe lisaks: https://tehnika.postimees.ee/7312269/eesti-kosmosevaldkonna-idufirma-kaasas-miljon-eurot?fbclid=IwAR2rkCww6_w3zO0D9NkG-CLPLQfY_X0Itr66oGfCRPSZk_bqN76VR42mdts#_ga=2.228845983.2085696646.1627824254-1586640412.1618581805

  • 2021. aasta juunikuu Õigusuudised

    Riigikohus leidis, et tuuleenergia arendamine on oluline avalik huvi

    Riigikohtu halduskolleegium leidis käesoleva aasta 26. mai otsuses nr. 3-17-2013, et samas kohtuasjas tehtud varasemad Tallinna Halduskohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu otsused tuleb tühistada ning kohustati kohaliku omavalitsust (valda) esitatud tuulepargi projekteerimistingimuste taotlust uuesti läbi vaatama.

    Riigikohus leidis oma otsuses, et praegusel juhul tuleb arvestada kahe olulise avaliku huviga. Esimeseks neist on avatud turbamaardla ammendamine, teiseks taastuvenergia tootmine. Mõlemad nimetatud tegevused teenivad loodusvarade säästliku kasutamise ning säästva arengu eesmärke. Kuivendatud soodest paiskub atmosfääri oluliselt kasvuhoonegaase. Looduslike turbaalade edasist kuivendamist tuleb vältida ning jätkata turba kaevandamist juba kuivendusest rikutud aladel. Tuuleenergia tootmise võimalusi kaaludes tuleb arvestada riigi seatud taastuvenergia tootmise eesmärkidega.

    Asjakohase maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu seletuskirjas oli seatud tingimus, mille järgi maardlaga kattuvale tuuleenergia arendusalale on tuulepark võimalik rajada pärast maavaravaru ammendamist. Arenduspiirkondade rajamisel tuleb arvelolev maavara väljata nii, et tagatud oleks selle kasutuskõlblikkus, ning väljatud maavara tuleb kasutada sihtotstarbeliselt. Üldplaneeringu seletuskirjas on neid tingimusi korratud ja täpsustatud, et enne tuulepargi rajamist tuleb väljata maavara tuulegeneraatorite alt ning et see on võimalik kokkuleppel kaevandamisloa omanikuga.

    Riigikohus leidis, et viidatud planeeringute seletuskirjadest pole võimalik järeldada, et tuulepargi rajamist kavandati alles aastakümnete pärast. Sellisel juhul olnuks võimalik näiteks ala reserveerida tuuleenergia tootmiseks või märkida, et tuulepark on kavas rajada pikas perspektiivis ammendatud maardlaalade korrastamise raames. Tõdemus, et arvestada tuleb erinevate tegevuste ajatamisest tingitud viivitustega, sellist tähendust ei kanna. Üldplaneeringus kasutatud sõnastus, mille järgi maavara tuleb väljata tuulegeneraatorite alt, kohustab nii pädevaid asutusi kui ka puudutatud isikuid otsima lahendusi selleks, et kaevandamine ja tuuleenergia tootmine saaks koostoimida. Seejuures on erinevate huvide tasakaalustamine ja maakasutusviiside kokku sobitamine tervikliku ruumilahenduse loomiseks just planeeringute ülesanne. Projekteerimistingimused antakse üldplaneeringu alusel ning need reguleerivad otseselt vaid ehitamist, mitte kaevandamist.

    Eeltoodu põhjal leidis Riigikohus, et tuleb teha kõik mõistlikult võimalik, et viia planeeringud tuulepargi rajamise osas ellu maakonna- ja üldplaneeringute tavapärase kehtivusaja jooksul. Keskkonnaameti selgituste kohaselt on selleks maakonnaplaneeringute puhul umbkaudu 25-30 aastat ja üldplaneeringute puhul 10-15 aastat. PlanS järgi tuleb nii maakonna- kui ka üldplaneeringud üle vaadata iga viie aasta tagant, seejuures hinnatakse ka planeeringukohase arengu tulemusi ja planeeringu edasise elluviimise võimalusi.

    Nii vallal kui ka riigil, kes kehtestas kõnealuse maakonnaplaneeringu, on kohustus aidata aktiivselt kaasa, et leitaks tuuleenergia tootmise ja kaevandamise koostoimimist võimaldav lahendus. Riigi esindajatena haldusmenetlusse kaasatud Maa-ametil ja Keskkonnaametil tuli kooskõlastuse andmise üle otsustades silmas pidada maakonnaplaneeringus seatud eesmärke.

    Maakonnaplaneeringus ette nähtud arengu tulemuste ja planeeringu edasise elluviimise võimaluste väljaselgitamine on planeerimisseaduse järgi Rahandusministeeriumi ülesandeks. Olukorras, kus maakonnaplaneeringus ette nähtud lahenduse elluviimine eeldab erinevate oluliste riiklike huvide koordineerimist, võib kohalikul omavalitsusel olla otstarbekas kaasata ministeerium projekteerimistingimuste menetlusse.

    Kui kaevandamisloa omanikega kokkuleppele ei jõuta, tuleb haldusorganitel kaaluda planeeringu elluviimiseks erinevate haldusmeetmete rakendamist. Vaagida tuleb kõiki asjakohaseid õiguslikke lahendusi, sh vajaduse korral kaevandamislubade muutmist või kaevandamise kui ühe maakasutusviisi täpsustamist planeeringutes. Võimalus, et kaevandamislubade omanikel tekib riigi vastu usalduskahju hüvitamise nõue, ei või iseenesest takistada kaalukate avalike huvide kaitseks vajalike lahenduste otsimist ja elluviimist. Ekslik on varasemate kohtuastmete seisukoht, et kaevandamisloa kehtivusajal ei saa mingil juhul muuta kaevandamise tehnoloogiat ega seda kaevandajatele ette kirjutada.

    Riigikohus leidis kokkuvõtvalt, et põrkuvaid huve ei tohi kaaluda vaid abstraktselt, vaid arvestada tuleb nende mõjutamise ulatust ja kokkusobitamise võimalusi. Avalikke huve võib ülekaalukalt kõige paremini teenida selline lahendus, mille puhul kaevandatakse turvast ja toodetakse tuuleenergiat ühel ajal samas kohas.

    Lahendiga on võimalik lähemalt tutvuda aadressil: https://www.riigikohus.ee/et/lahendid/?asjaNr=3-17-2013/31

    Finantsinspektsioon saab õiguse avaldada hoiatusteateid ja hoiatada avalikkust

    Riigikogu menetluses on Finantsinspektsiooni seaduse täiendamise seaduse eelnõu (380 SE) mille osas on tehtud ettepanek teine lugemine lõpetada ja kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu Riigikogu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 15.06.2021.

    Eelnõuga laiendatakse riikliku finantsjärelevalvega seonduva teabe avaldamise aluseid ning luuakse Finantsinspektsiooni seaduses õiguslik alus hoiatusteadete avaldamiseks. Eelnõu võimaldab Finantsinspektsioonil avaldada hoiatusteateid ja hoiatada avalikkust nõuetele mittevastavatest tegevustest ja vastavatest kahtlustest finantsjärelevalve valdkonnas.

    Eelnõu seletuskirja kohaselt on eelnõu eesmärgiks sätestada Finantsinspektsiooni õigus avaldada hoiatusteateid ja hoiatada avalikkust finantsjärelevalvega seonduvalt nõuetele mittevastavatest tegevustest ning vastavatest kahtlustest. Teavitused võimaldavad varakult anda Eesti avalikkusele teavet finantssektoriga seonduvatest riskidest ja teavitada tarbijaid põhjendatud ohtudest finantsjärelevalve valdkonnas. Arvestades üha kasvavat finantsteenuste turgu ja uut sorti teenuste turule tulekut, kasvab üha enam tõenäosus, et avalikkuse jaoks ˮreklaamitakseˮ välja selliseid finantsteenuseid või -tooteid, mille osutamiseks või pakkumiseks võib olla vajalik Finantsinspektsiooni tegevusluba, kuid vastavat teenust või toodet pakkuval isikul seda ei ole. Sellisel juhul on äärmiselt oluline, et Finantsinspektsioonil oleks võimalus avalikkust sellest koheselt ka teavitada või hoiatada.

    Teavitamine on käsitletav preventiivse ohuennetusena ning hoiatusteadete avaldamine finantsjärelevalveasutuste tegevuses on rahvusvaheliselt tunnustatud tava. Finantssektorit puudutava informatsiooni kogumine ja levitamine on tänapäeval üks peamisi finantsjärelevalve ülesandeid, mis võimaldab suurendada finantssektori usaldusväärsust avalikkuse silmis. Samuti annab see klientidele ja investoritele võimaluse adekvaatse informatsiooni põhjal hinnata finantsteenuste pakkujate usaldusväärsust ja langetada vastavalt sellele ise teadlikke otsuseid vastavate teenuste kasutamiseks. Hoiatusteate avaldamine on käsitletav teabe avaldamisena finantsjärelevalve kohta, kuid kehtiv seadus ei võimalda selliseid teateid praegu finantsjärelevalve käigus avaldada. Nimetatud sätted näevad ette, et Finantsinspektsiooni poolt finantsjärelevalve teostamiseks läbiviidav menetlus ei ole avalik ning finantsjärelevalve käigus saadud teave on konfidentsiaalne.

    Varasema Riigikohtu halduskolleegiumi 28. jaanuari 2021 otsusega kohtuasjas nr 3-19-885, tunnistas Riigikohus seadusvastaseks Finantsinspektsiooni avaldatud hoiatusteate. Kohtuotsuse kohaselt puudub Finantsinspektsioonil õiguslik alus avalikkuse hoiatamiseks isikute, kes ei ole finantsjärelevalve subjektid ja tegutsevad ilma Finantsinspektsiooni tegevusloata, eest.

    Kuni eelnimetatud kohtuotsuseni oli Finantsinspektsioon seisukohal, et temal kui korrakaitseorganil on oma pädevuse piires õigus teha haldustoiminguid (haldusmenetluse seaduse § 107 tähenduses) ning teavitada avalikkust korrarikkumistest ja vastavatest ohtudest teadaannete ning hoiatuste kaudu, muuhulgas ka selliste isikute tegevuse osas, kes ei ole finantsjärelevalve subjektid. Eelnõuga soovitakse seaduses ilmnenud vastav lünk ületada. Sarnaselt eelnõus sätestatule reguleeritakse finantsvaldkonna hoiatusteateid finantsjärelevalve seadusega ka mõnedes meie lähiriikides, sh Soomes.

    Eelnõu teksti ja menetlusega on võimalik lähemalt tutvuda aadressil:  https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/de4f3b26-97eb-48d0-b90a-bf0ec1a0ef0e/Finantsinspektsiooni%20seaduse%20t%C3%A4iendamise%20seadus

    Muutuvad välismaa äriühingu filiaali registreerimise reeglid

    Riigikogu menetluses on Äriseadustiku ja raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (digilahendused äriühinguõiguses) (394 SE) mis on algatatud 17. mail 2021 ning mille eesmärgiks on võtta üle ELi direktiiv, mis reguleerib digitaalsete vahendite ja menetluste kasutamist äriühinguõiguses.

    Eelnõuga võimaldatakse äriühingu filiaali elektroonilist registreerimist ja seeläbi lihtsustatakse piiriülest majandustegevust. Eelnõu võimaldab ka välismaa äriühingul filiaal registreerida elektroonilisel teel ettevõtjaportaali kaudu. Kehtiva õiguse kohaselt on filiaali registreerimine Eestis võimalik üksnes notari vahendusel, mis on ajamahukas ja kulukas. ELi äriregistrite vahel hakatakse lisaks äriühingute kohta vahetatavatele andmetele vahetama andmeid ka filiaalide kohta, nt filiaali registreerimise või kustutamise kohta. Senine andmevahetuse puudumine on võimaldanud tegutseda filiaalidel ka siis edasi, kui äriühing on teises liikmesriigis tegevuse juba lõpetanud.

    Eelnõuga muudetakse filiaali registreerimine ja likvideerimine vabatahtlikuks. Edaspidi saab välismaa äriühing äriregistris filiaali registreerida, kui soovib seal oma andmed avalikustada. Ka siiani on seda tingimust tõlgendatud kooskõlas ELi õigusega, see tähendab, et võimaluse, mitte kohustusena. Eelnõuga luuakse alus vahetada alates 2023. aasta 1. augustist ELi liikmesriikide vahel automaatselt andmeid ka äriühingute juhatuse liikmete ärikeeldude kohta. Kehtiva õiguse järgi selline automaatne andmevahetus puudub.

    Eelnõu seletuskirja kohaselt tuleb direktiivi kohaselt direktiivi ülevõtmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid kehtestada enne 1. augustit 2021. a. Sellest lähtuvalt jõustuvad eelnõuga kaasnevad muudatused 1. augustil 2021. a.

    Filiaali registreerimise ja likvideerimise nõude kaotamine jõustub 1. jaanuaril 2022. a, et oleks piisavalt aega analüüsida ja teha vajalikud muudatused finantsvaldkonna seadustes.

    Eelnõu teksti ja menetlusega on võimalik lähemalt tutvuda aadressil: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/a873dc55-cfb4-4d9e-b8a2-99c0788f495c/%C3%84riseadustiku%20ja%20raamatupidamise%20seaduse%20muutmise%20seadus%20(digilahendused%20%C3%A4ri%C3%BChingu%C3%B5iguses)

     

    Allar Aru
    Partner, vandeadvokaat

    **************

    Uudised ilmusid algselt Äripäeva 2021. aasta juunikuu väljaandes Õigusuudised

  • TARK partnerid Juhtide klubi veebiseminaril Eesti Kaubandus-Tööstuskojas

    Advokaadibüroo TARK partnerid Aare Tark, Tanel Tark ja Tauno Tark esinesid 13. mail Eesti Kaubandus-Tööstuskoja veebiseminaril „Juhtide Klubi: Põlvkonna vahetus ettevõttes“.

    Vesteldi teemadel, kuidas Eesti taasiseseisvumisest on just täpselt nii palju aega möödas, et ettevõtjate esimene põlvkond on vahetumas ning uus põlvkond on ärisid üle võtma asunud.

    Aare Tark andis ülevaate suurimatest pereettevõtjatest maailmas ja arutles teemal, mis on pereettevõtte eelised ning puudused võrreldes tavaettevõtetega.

    Tanel Tark rääkis perekonnahartast ja sellest, kuidas see põlvkonnavahetusele ning omandi ja juhtimise üleandmisele kaasa aitab.

    Tauno Tark rääkis omandi üleandmisega seotud ootamatustest ning tõusetunud vaidlustest kohtupraktikas. Ühiselt jõuti tõdemuseni, et arusaamatusi pärijate vahel aitab vältida ning üleantava ettevõtte jätkusuutlikkuse tagab läbimõeldud ja kirja pandud viimane tahe ning professionaalide kaasamine nendesse protsessidesse.

    Veebiseminariga “Põlvkonna vahetus ettevõttes” saab lähemalt tutvuda SIIN ja järelvaatamise leiad SIIT
    ID: 889 7370 5777
    Salasõna: InteRr8M13jp^@