Advokaadibüroo TARK vanempartner Aare Tark sai maineka õigusturuväljaande Chambers and Partners 2021. aasta Eesti õigusturu ülevaates pärjatud ühingu ja äriõiguse valdkonnas auväärse tiitliga „Eminent Practitioner“. Sellise tiitli vääriliseks hinnatakse vastavas valdkonna kõige mõjukamaid advokaate, kes omavad väljapaistvaid ja pikaajalisi kliendisuhteid ning kuuluvad kõige tunnustatumate advokaatide hulka. Ülevaade on avaldatud 2021. aasta kataloogis Chambers Global ning seda saab lugeda siit.
Author: Tark
-
2021. aasta märtsikuu Õigusuudised
Riigikogu võttis 16. detsembril 2020 vastu autoriõiguse seaduse muutmise seaduse
Vastuvõetud seadusega muudetakse autoriõiguse seaduse (edaspidi AutÕS) §-des 26 ja 27 sätestatud nn tühja kasseti tasu kogumise süsteemi.
Praegu kehtiva AutÕS § 26 lg 1 kohaselt on autori nõusolekuta lubatud reprodutseerida audiovisuaalseid teoseid või teoste helisalvestisi kasutaja enda isiklikeks vajadusteks, kuid autoril, teose esitajal ja fonogrammitootjal on õigus saada õiglast tasu teose või fonogrammi sellise kasutamise eest. AutÕS § 27 lg 1 sätestab, et tasu kogutakse salvestusseadmete ja -kandjate importimisel Eestisse või nende toomisel Eestisse Euroopa Ühenduse tolliterritooriumilt. AutÕS-i kohaselt sätestab Vabariigi Valitsuse määrus nende salvestusseadmete ja -kandjate loetelu, millelt tühja kasseti tasu kogutakse.
Praktikas on ilmnenud, et alates 2014. aastast on jaotamisele kuuluv tühja kasseti tasu 0 eurot. Seda mh põhjusel, et Vabariigi Valitsuse määrus, mis kehtestab salvestusseadmete ja -kandjate kataloogi, millelt tühja kasseti tasu kogutakse, on muutmata alates 2006. aastast, hõlmates üksnes piiritletud salvestusseadmeid ning -kandjaid (nt videokassetid, audiokassetid, minidiskid). Sellest tulenevalt on praegu kehtiv tühja kasseti tasu süsteem n-ö ajale jalgu jäänud ega arvesta tarbijakäitumises toimunud muutusega ning sellega, milliseid salvestusseadmeid ja andmekandjaid muusika ja audiovisuaalsete teoste kopeerimiseks kasutatakse. Täiendavalt ei võimalda kehtiv AutÕS maksta hüvitist filmi esmasalvestuse tootjatele. Seda vaatamata asjaolule, et AutÕS § 26 lg-s 1 sätestatud ainuõiguste piirang piirab ka filmi esmasalvestuse tootjate varaliste õiguste teostamist.
Seadusemuudatusega muudetakse tühja kasseti tasu süsteemi, millest kõige olulisemate muudatustena:
1) laiendatakse jaotamisele kuuluv tühja kasseti tasu ka filmi esmasalvestuse tootjatele;
2) muudetakse senist süsteemi, mille kohaselt volitatakse Vabariigi Valitsust kehtestama tasu suurus määrusega ning sätestatakse tingimused, millest Vabariigi Valitsus peab tasu suuruse ning salvestusseadmete ja -kandjate loetelu kehtestamisel lähtuma.
Kehtiva seaduse kohaselt määratakse tasu suurus seadusega ning salvestusseadmete ja -kandjate kataloog Vabariigi Valitsuse määrusega, kuid AutÕS-i muudatustega võimaldatakse ainult Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestada salvestus seadmete ja -kandjate kataloog ning neilt kogutava tasu suurus. Muudetud ja kehtima hakkava tühja kasseti tasusüsteem tagab suurema paindlikkuse ja võimaluse seda korrigeerida vastavalt muutustele tarbijakäitumises. Kirjeldatud muudatuste laiem eesmärk on uuendada tühja kasseti süsteemi selliselt, et see võimaldaks õiguste omajatel saada õiglast hüvitist audio visuaalsete teoste ja fonogrammide isiklikeks vajadusteks kopeerimise eest ning et see oleks kooskõlas Euroopa Liidu õigusest tulenevate nõuetega.
Seadusemuudatus jõustub 1. aprillil 2021. Muudetud redaktsiooni ja muudatuste seletustega saab täpsemalt tutvuda Riigi Teataja ja Riigikogu veebilehtedel.
Riigikogu võttis 10. veebruaril 2021 vastu käibemaksuseaduse ja tolli- seaduse muutmise seaduse
Seaduse eelnõuga kavandatakse käibemaksuseaduse (edaspidi KMS) muudatused, millega mh reguleeritakse ühendusesisese kaugmüügi käibe tekkimise koht ning võimalus käibemaksu korrigeerimiseks lootusetute võlgade puhul.
Kehtiva korraga võrreldes saab ettevõtja õiguse teatud tingimustel ostja poolt kauba või teenuse eest osaliselt või täielikult tasumata jäetud ulatuses oma maksukohustust vähendada, mis tagab ettevõtjate võrdsema kohtlemise.
Ühendusesisese kaugmüügi käibe tekkimise koht (kms § 10¹)
1. jaanuarist 2019 vähendati väikeettevõtjate haldus koormust, kuna lihtsustati elektroonilise side teenuse ja elektrooniliselt osutatava teenuse osutamisel väikeettevõtjate käibemaksukohustuse täitmist, kehtestades 10 000 euro suuruse piirmäära. Täpsemalt, kui nimetatud teenuste piiriülene käive kalendriaastas teiste liikmesriikide mittemaksukohustuslastele ettevõtja kohta kokku ei ületa 10 000 eurot, on ettevõtjal õigus nende teenuste osutamisel järgida koduriigi reegleid.
Kehtiv KMS § 10¹ sätestab elektroonilise side teenuse ja elektrooniliselt osutatava teenuse käibe tekkimise koha ning muudatusega laiendatakse kehtivat regulatsiooni ühendusesisesele kaugmüügile.
Muudatuse kohaselt on ühendusesisese kaugmüügi käibe tekkimise koht kauba võõrandaja asukohariik, kui käive ei ületa sätestatud piirmäära. Seega, kui isiku poolt teiste liikmesriikide mittemaksukohustuslastele osutatavate elektroonilise side teenuste ja elektrooniliselt osutatavate teenuste käive ning ühenduse sisene kaugmüük kalendriaastas kokku ei ületa 10 000 eurot, siis maksustatakse sarnaselt oma asukohariigis osutatavate teenuste ja võõrandatavate kaupadega ka piiriüleselt osutatud teenuseid ja ühendusesisest kaugmüüki oma asukoha riigi reeglite kohaselt. Teenuse osutaja või kauba võõrandaja deklareerib teiste liikmesriikide mitte maksukohustus lastele osutatud teenuste või võõrandatud kaupade käibe oma riigisi sesel käibedeklaratsioonil riigisisese käibena. Arve väljastamisel järgitakse samuti oma asukohariigi reegleid.
Käibemaksu korrigeerimine, kui võõrandatud kauba või osutatud teenuse eest on osaliselt või täielikult jäetud tasumata (kms § 29¹)
KMS-i täiendatakse §-ga 29¹. Nimetatud paragrahviga kehtestatakse tingimused ja kord, mille alusel on maksu kohustuslasel õigus vähendada maksukohustust, kui talle on võõrandatud kauba või osutatud teenuse eest jäetud osaliselt või täielikult tasumata. KMS § 29¹ lõike 1 sätestatud tingimuste esinemisel on õigus osaliselt või täielikult tasumata arvet käsitada nn lootusetu võlana, mis annab õiguse maksukohustust vähendada. Seaduseelnõu väljatöötajad on tingimuste loetelu koostamisel aluseks võtnud teiste riikide praktika ning seal juures arvestades, et kohaldatavad tingimused ei oleks ettevõtjat liigselt koormavad ja samas ei soodustaks maksustatava väärtuse vähendamise võimaluse kuritarvitamist. Tingimuste põhimõtte kohaselt on maksukohustust õigus vähendada selliste võlgade osas, mille laekumine on ebatõenäoline. Näiteks teatud riigid loevad võla laekumist ebatõenäoliseks kohtuotsuse alusel või kui on algatatud pankroti- või likvideerimismenetlus.
Seadusemuudatus jõustub 1. juulil 2021 ja osaliselt 1. jaanuaril 2022 ning sellega ja muudatuste seletustega saab täpsemalt tutvuda Riigi Teataja ja Riigikogu veebilehtedel.
Tanel Küün
Partner, vandeadvokaat**************
Uudised ilmusid algselt Äripäeva 2021. aasta märtsikuu väljaandes Õigusuudised
-
Paberivaba digiraamatupidamise juurutamine – koolitaja Marit Savi
Büroo partner Marit Savi osales koolitajana Eesti Koolitus- ja Konverentsikeskuse poolt korraldatud programmis Paberivaba digiraamatupidamise juurutamine. Marit rääkis ettevõtte juhtidele ja raamatupidajatele raamatupidamisandmete kaitse vajadusest ning andis nõu, millele raamatupidamistarkvara pakkujaga lepingut sõlmides tähelepanu pöörata.Mõned teemad, millele raamatupidamistarkvara kontekstis mõelda – kus ettevõtte andmeid hoitakse, kuhu ja kellele edastatakse, milliseid turvameetmeid rakendatakse, millised õigused on teenuse osutajal ettevõtte andmete osas, mis saab ettevõtte andmetest teenuse lõppemisel.
-
A significant deal on Estonian real estate market – developing Estonian Silicon Valley
TARK advised Kala House OÜ on the acquisition of a real estate in the Luther Quarter located in the center of Tallinn. Tanel Tark, the managing partner of the law firm TARK, represented Kala House OÜ, which focuses on real estate investments, and aims to contribute to sustainable and unique real estate developments that affect the general urban space and have a broader positive impact on the development of Estonian urban areas.
Triple Net Capital OÜ in cooperation with the investment partner Kala House OÜ acquired the real estate of Luther Quarter located in the center of Tallinn at the beginning of February. Triple Net Capital, the developer of the quarter, plans to create a new and dignified living and working environment in the center of the capital by combining new and old architecture and building a large park on the property, which is especially suitable for start-up companies. Estonia’s Silicon Valley.
According to the new owner’s plan, 400 apartments and approximately 40,000 square meters of commercial real estate will be built on the Luther Quarter property. The property, known as the location of the former Luther plywood factory, is located in Tallinn by Pärnu maantee, Tatari and Vana-Lõuna streets and covers almost four hectares in total.
Estonian media coverage:
https://www.aripaev.ee/uudised/2021/02/11/hinrikus-ja-arendajad-plaanivad-tallinna-silicon-valleyt
https://www.city24.ee/et/kinnisvarauudised/15883/ajalooline-lutheri-kvartal-saab-uue-hingamise
-
Suur tehing kinnisvaraturul – Lutheri Kvartal areneb
TARK nõustas Kala House OÜ-d Tallinna kesklinnas asuva Lutheri Kvartali kinnistu omandamistehingus. Advokaadibüroo TARK juhtivpartner Tanel Tark esindas tehingus kinnisvarainvesteeringutele keskendunud Kala House OÜ-d, kelle eesmärk on panustada üldist linnaruumi mõjutavatesse jätkusuutlikkesse ja unikaalsetesse kinnisvaraarendustesse, millel on laiem positiivne mõju Eesti linnaalade arengule.
Triple Net Capital OÜ koostöös investeerimispartneri Kala House OÜ-ga soetasid veebruari alguses Tallinna kesklinnas asuva Lutheri Kvartali kinnistu. Kvartali arendaja Triple Net Capital plaanib uue ja vana arhitektuuri kombineerimise ja kinnistule suure pargi rajamisega luua pealinna keskmesse uudse ning väärika elu- ja töökeskkonna, mis on eriti sobilik start-up tüüpi ettevõtetele. Eesti oma Silicon Valley.
Lutheri Kvartali kinnistule rajatakse uue omaniku plaani kohaselt 400 korterit ning ligikaudu 40 000 ruutmeetrit ärikinnisvara. Endise Lutheri vineerivabriku asukohana tuntud kinnistu asub Tallinnas Pärnu maantee, Tatari ning Vana-Lõuna tänava ääres ja hõlmab kokku ligi nelja hektarit.
Meediakajastused:
https://www.aripaev.ee/uudised/2021/02/11/hinrikus-ja-arendajad-plaanivad-tallinna-silicon-valleyt
https://www.city24.ee/et/kinnisvarauudised/15883/ajalooline-lutheri-kvartal-saab-uue-hingamise
-
2021. aasta veebruarikuu Õigusuudised
Osanike ja nõukogu roll äriühingu pankrotimenetluse algatamisel
Riigikogu võttis 16. detsembril 2020 vastu Vabariigi Valitsuse algatatud eelnõu, et muuta pankrotiseadust ja teisi seotud seadusi. Pankrotimenetluse remontimise käigus leidis aset ka teiste seaduste täiendamine ning uue korra kohaselt tekib teatud olukordades osanikele täiendav kohustus pankroti algatamisel.
Kui seadusemuudatustest suurem osa võitleb eeskätt menetluse venimise ja venitamise vastu ning nõuete alusetu vaidlustamise ja võlgniku sepitsetud võltsnõuete vastu, siis seaduse lõpuosas hoolitsetakse selle eest, et juhatuseta osaühingute pankrotiavaldused oleks õigel ajal esitatud, mis aitab paremini kaitsta võlausaldajate õigusi.
Seadusandjale on ilmnenud, et kehtiva õiguse järgi võib tekkida olukord, kus juhatuse liikme puudumisel ei ole kellelgi kohustust esitada pankrotiavaldust. Kehtiva äriseadustiku kohaselt on osaühingu juhatusel kohustus esitada viivitamata kohtule osaühingu pankrotiavaldus, kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole osaühingu majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kui osaühingul puudub juhatus, näiteks tagasiastumise, ametiaja lõppemise, tagasikutsumise või juhatuse liikme surma tõttu, siis ei lähe see kohustus kehtiva äriseadustiku kohaselt automaatselt üle teistele isikutele, s.o nõukogule või osanikele.
Seetõttu on seadusandja jõudnud seisukohale, et juhul kui osanikud ei täida oma kohustust tagada osaühingus järjepidev pädevuste jaotus (ehk osanikud ei ole taganud juhatuse liikmete olemasolu, kelle ülesandeks on pankrotiavalduse esitamine), siis on õigustatud pankrotiavalduse esitamise kohustuse laiendamine äriühingu osanikele. Pankrotiavalduse esitamata jätmisel kuulub sellises olukorras osanike poolt hüvitamisele puhtmajanduslik kahju, mida võlausaldajal poleks tekkinud, kui pankrotiavaldus oleks esitatud õigeaegselt.
Osanikel on vastutuse välistamiseks kaks viisi: (i) tagada, et ühingul on igal hetkel olemas juhatuse liikmed ja nõukogu liikmed, või (ii) ta ei teadnud ega pidanudki teadma ühingu püsivast maksejõuetusest. Osaniku vastutuse tekkimiseks on tõendamiskoormis võlausaldajal ehk võlausaldaja peab tõendama, et osanik teadis osaühingu maksejõuetusest ja jättis pankrotiavalduse esitamata. Kuigi osaniku teadlikkust olukorrast hinnatakse igal konkreetsel juhul eraldi, siis võib vastutusest vabaneda väikeosanik (nt alla 10% osalusega osanik), sest eelduslikult on väikeosanik ühingu juhtimisega vähem seotud ning seega vähem teadlik ühinguga toimuvast.
Analoogiliselt laieneb pankrotiavalduse esitamise kohustus ka aktsiaseltsi nõukogu liikmetele. Kohustuse rikkumisel vastutavad nõukogu liikmed solidaarselt, välja arvatud juhul, kui nõukogu liige tõendab, et ta on oma kohustusi täitnud nõukogu liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega. Ka nõukogu liige võib vastutusest vabaneda, tagades, et aktsiaseltsil on alati olemas juhatuse liikmed, või tõendades, et ta polnud teadlik ega pidanudki teadma ühingu maksejõuetusest.
Seadusemuudatus, sh äriseadustiku osas, jõustus 1. veebruaril 2021 (osaliselt jõustusid muudatused juba jaanuari alguses ja osa jõustub 2022. aasta saabudes) ning sellega ja muudatuste seletustega saab täpsemalt tutvuda Riigi Teataja ja Riigikogu veebilehtedel.
Tööandja täiendavad kohustused seoses töötervishoiu ja -ohutusega
Riigikogu võttis 9. detsembril 2020 vastu Vabariigi Valitsuse algatatud eelnõu, et muuta töötervishoiu ja tööohutuse seadust. Suuresti haigushüvitise tähtaja muudatuste varjus muudab uus seadus suuremaks tööandja ja töötaja vastutuse määra töökeskkonnas. Seaduse jõustumisega pannakse täiendavad kohustused nii tööandjale kui ka töötajale (sh teenuse osutajale).
Seaduseelnõu seletuskirja kohaselt on seadusemuudatusel neli eesmärki. Esimesed kaks eesmärki on seotud tööelu infosüsteemi (TeIS) arendamisega. Seadusandja hinnangul võimaldab TeIS suurendada tööandjate teadlikkust ja suutlikkust töötervishoiu ja ohutuse nõuete täitmisel ning tööandjatel täita töötervishoiu ja ohutuse nõudeid TeISis pakutavate töövahendite abil. Lisaks on seadusemuudatus kantud vajadusest muuta töökeskkonda ja töösuhteid puudutav nõustamine ning järelevalve tõhusamaks ja sihitatumaks, mis võimaldab ettevõtjatele pakkuda personaliseeritud teavitusi koos meeldetuletuste, juhiste ja otsustustoega.
Teavitustegevuse personaliseerimine lähtuvalt ettevõtte tegevusalast, suurusest, töö ohtlikkusest ja töötajate ametitest võimaldab senisest efektiivsemat ennetust. Tulevikus luuakse automaatselt kalkuleeritav ja reaalajas muutuv töökeskkonna olukorra riskihinne, mis muudab Tööinspektsiooni järelevalvetegevuse efektiivsemaks ning annab ettevõtetele ülevaate nende töökeskkonna olukorrast. Riskihinne on mõeldud kasutamiseks üksnes Tööinspektsioonile järelevalve tarbeks ning ettevõttele endale ja ettevõtte töötajate jaoks töökeskkonna paremaks muutmiseks, mistõttu ei kuvata seda kolmandatele isikutele.
Samuti on eesmärgiks see, et kõikide samas töökeskkonnas tööd tegevate isikute ohutus ja tervise kaitse on tagatud, st ka ohutu töökeskkonna loomist olukorras, kui tööandja heaks töötavad kõrvuti nii töötajad kui ka teenuseosutajad (nt käsundus või töövõtulepingu alusel). Lisaks soovitakse uuendatud trahvimääradega motiveerida tööandjaid täitma töötervishoiu ja -ohutuse nõudeid.
Kehtiva õiguse kohaselt ei pea tööandja teenuseosutajat (töövõtu, käsundus või muu teenuse osutamise lepingu raames teenust osutav füüsiline isik) teavitama oma ettevõtte töökeskkonnaga seotud ohtudest ja nendest hoidumise abinõudest. See võib teatud olukordades sisaldada ohte, sest ohutusnõuetest mitteteadlik töötegija võib ohtu seada nii enda kui ka teiste isikute elu ja tervise. Kui selline füüsilisest isikust teenuseosutaja töötab töökohal koos teise ettevõtja töötajatega, peab alates 1. märtsist 2021 nende tööandja vajaduse järgi teda töökohal esinevatest ohtudest teavitama ja juhendama, kuidas neist hoiduda. Samuti tuleb teenuse osutamise lepingu alusel töötavale isikule teha teatavaks päästetööde ja esmaabi korraldus. Teavitus kohustusel puuduvad vorminõuded, st teenust osutavat isikut võib teavitada suulise vestluse käigus ning teenuse osutaja töötamine ei eelda uue töökeskkonna riskianalüüsi koostamist või selle tutvustamist teenuse osutajale
Kehtivas õiguses puudub teenuse osutajal kohustus teavitada töö tellijat oma tegevusega seotud ohtudest. Uue korra kohaselt peab teenuse osutaja vajaduse korral (st kui esineb oht teistele isikutele) teavitama töid korraldavat isikut või tema puudumise korral tööandjaid oma tegevusega seotud ohtudest.
Sellise teavituse korral on tegemist minimaalse ennetusabinõuga, mis ei eelda osapooltelt ebamõistlikult koormavaid toiminguid. Teavitamisel tuleb lähtuda konkreetsetest asjaoludest ja mõistlikkuse põhimõttest. Seda, kas osapooled on üksteist ohtudest teavitanud ning juhendanud, kuidas neist hoiduda, kontrollib ja hindab Tööinspektsioon järelevalvemenetluse käigus.
Märksa konkreetsemad tööandja teavitamisnõuded kehtivad töökeskkonna riskianalüüsi suhtes. Alates 1. märtsist 2021 peab tööandja koostama riskianalüüsi töökeskkonna andmekogus või edastama selle kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis Tööinspektsioonile. Lisaks on tööandja kohustatud töökeskkonna andmekogusse kandmata või enne 2021. aasta 1. märtsi koostatud riskianalüüse säilitama 55 aastat riskianalüüsi koostamisest arvates. Kehtiva töökeskkonna riskianalüüsi, mis on koostatud enne 2021. aasta 1. märtsi, on tööandja kohustatud esitama töökeskkonna andmekogusse või edastama Tööinspektsioonile hiljemalt 2021. aasta 1. septembriks.
Seadusandja hinnangul olid varasemad tööelu korraldusega seotud trahvimäärad ebaühtlased ja kaotanud oma mõjususe, mistõttu uuendati mitmes eriseaduses ja nt töölepinguseaduses trahvimäärasid. Uueks ühtlustatud maksimummääraks märgiti 32 000 eurot juriidiliste isikute puhul, nt töölepinguseaduse puhul tõusid rahatrahvi maksimummäärad 8. jaanuaril 2021 märkimisväärselt – 1300 eurolt 32 000 eurole. Rikkumise eest karistust mõistes arvestatakse konkreetseid rikkumise asjaolusid: isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning muid asjas tähtsust omavaid asjaolusid.
Seadusemuudatus jõustus osaliselt 1. jaanuaril 2021 (seadusega seotud järgnevate muudatuste tähtajad on 1. märts, 1. mai ja 1 september 2021) ning sellega ja muudatuste seletustega saab täpsemalt tutvuda Riigi Teataja ja Riigikogu veebilehtedel.
Tauno Tark
Partner, vandeadvokaat**************
Uudised ilmusid algselt Äripäeva 2021. aasta veebruarikuu väljaandes Õigusuudised
-
Aare Tark: every government now faces a challenge of three crisis
When government changes, the focus is often on internal matters and the several biggest challenges we face are no longer of national importance, writes Aare Tark, a sworn attorney, in response to a survey of opinion leaders by the Äripäev newspaper.
Humanity is, all at once, going through three major crises – an environmental crisis, the pandemic, and a recession. Estonian domestic policy, US elections, and the COVID-19 pandemic have distracted media attention from environmental issues, but this does not mean that we have been able to make any kind of substantial change or find solutions for related problems. According to the World Bank’s gloomy statistics, Estonia takes second place in Europe, producing 14 tons of CO2 per person, per year.
We cannot just shrug it off and remain bystanders. The new government must demonstrate to our people, that we can ensure the country’s energy security, and at the same time reduce the impact of global warming and climate change. Here, of course, synchronization with the Continental-Europe frequency range and other ongoing projects are of vital importance, but there is also the option of a wider consideration by the new generation of nuclear energy.
Economic growth may not become a reality
The new government takes office at an extremely complicated moment, where the lives of many people are in real danger. The pandemic shows no signs of fading away. Thanks to the significant efforts of the health system and all medical personnel, we have avoided the worst-case scenarios, but now it is important to ensure that vaccine doses are available and administered. The speed and scope of vaccination varies from country to country, and Estonia is, unfortunately, not at the forefront in this. To date, 26% of the population has been vaccinated in Israel, and 6% in England. In Estonia, the number is less than 2%. In this regard, serious efforts are expected from the incoming government.
According to the economic forecast of the Bank of Estonia, in 2021 a growth of 2.9% will replace the recession of the previous year, providing that the vaccination proves successful. However, this does not mean that we can feel unconcerned about the economy. The new government faces both short-term and long-term issues.
In the short-term perspective, it is important to lend a helping hand to businesses whose activities the coronavirus pandemic significantly restricted, and who, therefore, suffered the greatest losses. The unemployment rate has increased by 97% compared to the same period last year, and people who lost their jobs in the spring are now about to lose their social benefits, which puts a lot of families in a very complicated situation.
In the mid-term perspective, it is of the utmost importance to rebalance public finances. Dealing with the coronavirus crisis has increased the debt burden of many countries, Estonian bond issues and loans from the Council of Europe Development Bank, the Nordic Investment Bank and others not being an exception. As political forces are now back in government, who previously kept the Estonian economy in good shape for a long period, entrepreneurs have great expectations of this government to make responsible decisions for the country’s financial management and not live in the debt of billions at the expense of our children’s generation.
In the long-term perspective, it is imperative to address the structural labor shortage that is straining the economy. The pandemic has, all at once, made us extremely aware of how dependent we are on foreign labor. We still remember the shortage of workforce in our agricultural sector last summer.
In June, Roomet Sõrmus, the chairman of the Board of the Chamber of Agriculture and Commerce, admitted that we would have an immediate need for 500 berry pickers. Besides agriculture, the labor shortage has also hit the construction business, logistics (truck drivers), ICT, and many other areas.
The burning issue of labor force
Although the working age population in Estonia is declining, we are, according to the prognosis of the Ministry of Finance and the Bank of Estonia, able to maintain the number of local employed people at 659,000 until at least 2026. However, this is not sufficient, given that the state faces the need to carry out major investments at the same time – Rail Baltica, the reconstruction of main roads into 4-lane roads, the reconstruction of existing railroads, the initiation of large-scale production with high added-value, and the further development of the high tech and construction sectors.
We clearly need to create regulations for bringing in (both during the pandemic and after) a temporary labor force that would enable us to cope both with large-scale infrastructure construction and seasonal works. Given that we also have considerable structural unemployment at the same time, there is a need to ensure quick large-scale retraining. In the long-term perspective, the much more complex yet no less important issues are an increase of productivity and supporting longer working lives.
Loans taken can be repaid at the expense of the GDP or the increase of tax revenues. For that to happen, businesses must be able to operate and the economy to develop, although the shortage of a labor force hangs as a milestone around the economy’s neck. The question is – How and what kind of workforce will there be to employ to maintain our competitive-edge and economic development – and we expect the new government to answer this in the long run.
Aare Tark
Law Firm TARK Senior Partner**************
The article was originally published January, 22 2021 in Estonian business newspaper Äripäev
-
Aare Tark: iga valitsus peab praegu lahendama kolme kriisi
Valitsuse vahetumisel keskendub tähelepanu sageli siseriiklikele küsimustele, aga hulk suurimaid väljakutseid, mis meie ees seisavad, ei ole enam ammu riikliku mastaabiga, kirjutab vandeadvokaat Aare Tark vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Inimkond on praegu kolmes suures kriisis korraga – keskkonnakriis, pandeemia ja majanduslangus. Eesti sisepoliitika, USA valimiste ning COVID-19 pandeemia mõjul on kliimakriis meediapildist välja langenud, aga see ei tähenda, et oleksime midagi sisulist suutnud selles muuta või lahendada. Maailmapanga statistika kohaselt on Eesti Euroopas kurvastaval teisel kohal, tootes 14 tonni CO2 inimese kohta aastas.
Me ei saa siin sugugi õlgu kehitada või kõrvalseisja rollis olla. Uuel valitsusel tuleb näidata Eesti inimestele, et me suudame tagada oma energiajulgeoleku ning samal ajal vähendada mõju kliima soojenemisele. Siinkohal on loomulikult oluline Mandri-Euroopa sagedusalaga ühinemise lõpuleviimine ja teised käimasolevad projektid, aga üks lisavõimalus on ka uue põlvkonna tuumaenergeetika senisest palju tõsisem kaalumine.
Majanduskasv ei pruugi tulla
Uus valitsus astub ametisse väga keerulisel hetkel, kus paljude inimeste elu on otseses ohus. Pandeemia ei näita veel mingeid vaibumise märke. Tervishoiusüsteemi ja meedikute suurte pingutuste toel on meil kõige hullemaid stsenaariume õnnestunud vältida, kuid nüüd on oluline tagada vaktsiinidooside kättesaadavus ja kasutusse jõudmine. Riigiti on vaktsineerimise kiirus ja ulatus erinevad ning siin ei ole Eesti kahjuks esirinnas. Iisraelis on tänaseks vaktsineeritud 26% elanikkonnast, Inglismaal 6%, meil jääb näitaja alla 2%. Ametisse astuvalt valitsuselt tahaks siinkohal kindlasti näha tõsist pingutust.
Majanduse juurde jõudes asendub Eesti Panga majandusprognoosi kohaselt lõppenud aasta majanduslangus 2021. aastal 2,9% majanduskasvuga juhul, kui vaktsineerimine osutub edukaks. See ei tähenda siiski veel, et võiksime ennast majanduse suhtes kindlalt tunda. Uuel valitsusel on vaja tegeleda nii lühiajaliste kui pikaajaliste probleemide lahendamisega.
Lühemas vaates on vaja suunata abi ettevõtetele, kelle tegevusvaldkondi pandeemia ohjeldamiseks oluliselt piirata tuli ning kes on seetõttu suurimaid kahjusid kannatanud. Töötuse määr on kasvanud eelmise aasta sama ajaga võrreldes 97% ja kevadel töö kaotanud inimestel on lõppemas sotsiaalsed hüvitised, mis paneb hulga Eesti peresid keerulisse olukorda.
Keskpikas perspektiivis on väga oluline seada riigi rahandus uuesti tasakaalu. Viirusekriisiga toimetulek on suurendanud väga paljude riikide võlakoormat ja Eesti võlakirjaemissioonid ning laenud Euroopa Nõukogu Arengupangalt, Põhjamaade Investeerimispangalt ja teistelt ei ole siin erandiks. Kuivõrd uues valitsuses on tagasi poliitilised jõud, kelle juhtimisel püsis Eesti rahandus varem pikka aega heas korras, on ettevõtjate poolelt kindlasti suur ootus teha riigi finantsjuhtimises vastutustundlikke otsuseid ja mitte elada miljardites võlgu meie laste põlvkonna arvel.
Pikemas vaates on vaja lahendada majandust pitsitav struktuurne tööjõupuudus. Pandeemia raames saime korraga väga teadlikuks sellest, kui palju on seda välistööjõudu, keda meie majandusel hädasti tarvis läheb. Kõigil on ilmselt veel meeles eelmisel suvel põllumajanduses tekkinud töökäte puudus.
Juunis ütles põllumajandus-kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus, et marjapõldudele oleks kohe vaja vähemalt 500 inimest. Lisaks põllumajandusele tunnevad tööjõust puudust ehitussektor, logistika (veoautojuhid), IKT ja paljud teised valdkonnad.
Tööjõu põletav teema
Kuigi Eesti tööealine elanikkond väheneb, õnnestub rahandusministeeriumi ja Eesti Panga prognooside alusel kohalike tööga hõivatud inimeste arvu vähemalt 2026. aastani hoida 659 000 juures. Sellest aga ei piisa, arvestades, et samal ajal on riigi ees suurinvesteeringud, mis nõuavad realiseerimist – Rail Baltica, põhimaanteede neljarajaliseks ehitamine, kasutuses olevate raudteede rekonstrueerimine, lisandväärtusega suurtootmiste algatamine, kõrgtehnoloogia- ja ehitussektori edasine arendamine.
Ilmselgelt on vaja luua sobiv regulatsioon, mis võimaldab (nii pandeemia kestmisel kui pärast selle lõppu) Eestisse tuua ajutist tööjõudu, et väga mahukate infrastruktuuri ehitustega, aga ka hooajaliste töödega hakkama saaksime. Arvestades tekkinud struktuurset töötust, on vaja mõelda kiiresti suuremas mahus ümberõppe tagamisele. Palju keerulisemad küsimused, kuid pikas vaates ülimalt olulised, on tööviljakuse tõstmine ja inimeste töövõime pikaajalise hoidmine.
Võetud laenusid saab tagasi maksta SKP ja maksulaekumiste kasvu arvel. Selleks peavad ettevõtted saama töötada ja majandus areneda, aga tööjõu piiratus paneb majandusele veskikivi kaela. Kuidas ja millist tööjõudu saame rakendada, et säilitada riigi konkurentsivõime ja majanduslik areng – see on küsimus, mida Eesti pikas vaates uuelt valitsuselt enim vajab ja ootab.
Aare Tark
Advokaadibüroo TARK vanempartner**************
Uudis ilmus algselt Äripäeva veebist: https://www.aripaev.ee/arvamused/2021/01/22/aare-tark-iga-valitsus-peab-praegu-lahendama-kolme-kriisi
-
Brexit – 4+2 kuud piiranguteta andmevahetust Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi vahel
Andmekaitse valdkonnas tähendab Brexit seda, et ÜKist saab GDPRi tähenduses kolmas riik, kuhu võib isikuandmeid edastada vaid täiendavate kaitsemeetmete rakendamisel või erandkorras, va juhul kui Euroopa Komisjon teeb ÜKi osas andmekaitse taseme piisavuse otsuse.
Brexiti üleminekuperiood lõppes 31. detsembril 2020. EL ja ÜK sõlmisid 24. detsembril 2020 kaubandus- ja koostöölepingu (Kaubandus- ja koostööleping), mille raames lepiti muuhulgas kokku ka andmeedastuse „sillas“ – see tähendab, et peale üleminekuperioodi jätkub ELi ja ÜKi vahel vaba andmeedastus senisel kujul vähemalt nelja kuu jooksul (1. maini 2021). Seda perioodi saab pikendada veel kahe kuu võrra (1. juulini 2021), kui kumbi pool pikenemisele vastuväidet ei esita.
ÜK on taotlenud Euroopa Komisjonilt kaitse piisavuse otsust ehk kinnitust selle kohta, et ÜK tagab isikuandmete kaitse piisava taseme. Sillaperiood lõppeb, kui Euroopa Komisjon teeb ÜKi osas positiivse otsuse. Kui silla lõpus kaitse piisavuse otsust ei ole, peab andmete edastamisel EList ÜKi järgima GDPRis sätestatud asjakohaseid kaitsemeetmeid, mille tähendust ja ulatust täpsustas Euroopa Kohus Schrems II kohtuotsuses (Schrems II osas vaata meie artiklit SIIN).
Vaatamata sellele, et ÜK on GDPRi siseriiklikusse õigusesse üle võtnud, st hetkel jääb kehtima sama regulatsioon ning et Kaubandus- ja koostööleping sillutab ÜKi kaitse piisavusele teed, ei ole positiivne otsus siiski garanteeritud. Euroopa Komisjon peab ÜKi asjakohastele õigusaktidele andma laiema hinnangu ning analüüsima muuhulgas ÜKi jälgimisrežiimi kooskõla ELi õigusega.
Seega tuleb valmis olla ka selleks, et kaitse piisavuse otsust ei tule ja andmete edastamiseks peab rakendama GDPR artiklis 46 toodud asjakohaseid kaitsemeetmeid (ärisuhetes eeskätt Euroopa Komisjoni vastu võetud standardseid andmekaitseklausleid, standard contractual clauses).
Seetõttu peaksid ka Eesti ettevõtjad:
- tegema aegsasti kindlaks, kas nad edastavad (sh võimaldavad ligipääsu) isikuandmeid ÜKsse (sh läbi teenuse pakkujate ja nende alltöötlejate);
- hoidma silma peal ÜKi kaitse piisavuse otsusega seonduval;
- hindama, millised oleks võimalikud kaitsemeetmed andmete edastamiseks ÜKsse;
- kontakteeruma ÜKi lepingupartneritega, et leida aegsasti ühine lahendus.
Marit Savi
Advokaadibüroo TARK partner