TARK Legal

Author: Tark

  • 2023. aasta märtsikuu Õigusuudised

    Välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seadus

    25. jaanuaril 2023 võeti vastu välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seadus, millega luuakse õiguslik raamistik välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamiseks, kui välisinvestor soovib osaleda Eesti julgeoleku või avaliku korra seisukohalt olulises majandusvaldkonnas.

    Välisinvesteeringu usaldusvääruse hindamise seaduse eesmärk on määratleda tegevusvaldkondade abil välisinvesteeringute sihtettevõtjad, millesse tehtavate investeeringute tegemine vajab kontrolli, kuna see võib avaldada mõju julgeolekule ja avalikule korrale. Seaduse kohaldamisala selgeks piiritlemiseks on toodud loetelu strateegilistes majandusvaldkondades tegutsevatest ettevõtjatest, kes Eesti oludes tagavad elutähtsate teenuste toimepidevuse ja kaupade kättesaadavuse, omades selleks vajalikku taristut. Arvesse on võetud vajadust tagada kohaldamisala osas selgus ja ettenähtavus, mistõttu on sihtettevõtjad kitsalt ja ammendavalt piiritletud.

    Välisinvesteeringu tegemiseks sihtettevõttesse on vajalik taotleda eelnev välisinvesteeringu luba, mis annab õiguse lõpule viia loataotluses kirjeldatud välisinvesteeringuks oleva tehingu. Välisinvesteeringu loa andmise õigus on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil välisinvesteeringukomisjoni kooskõlastuse alusel. Välisinvesteeringukomisjon tegutseb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti juures ning sellesse kuuluvad Kaitseministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Siseministeeriumi, Välisministeeriumi, Kaitsepolitseiameti, Rahapesu Andmebüroo, Välisluureameti, Politsei- ja Piirivalveameti, Riigikantselei ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti valitsusasutuste esindajad.

    Välisinvesteeringu hindamise eesmärk on kirjeldada asjaolusid, mida nii Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kui ka komisjon arvesse võtab otsustamaks, kas ja milliseid negatiivseid mõjusid omab välisinvesteering avalikule korrale ja julgeolekule. Selleks on seaduses kehtestatud detailne loetelu hindamisasjaoludest, mis suurendab välisinvesteeringu loamenetluse läbipaistvust ja ettenähtavust, tagades samaaegselt välisinvestorile õiguskindluse. Välisinvesteering võib omada eeldatavat mõju julgeolekule ja avalikule korrale, kui puudutab kindlaksmääratud valdkondades varustuskindlust ja olulisi sisendeid, sealhulgas elutähtsatele teenustele, kriitilist taristut, mistõttu on vajalik silmas pidada välisinvesteeringu võimalikku toimet nii sihtettevõtjale kui ka vastavale majandusvaldkonnale tervikuna. Samuti võetakse arvesse välisinvestoriga seotud asjaolusid.

    Vastutusotsuse vaidlustamisel kohtus ei saa keelduda tunnistaja ülekuulamisest üksnes põhjusel, et tema ülekuulamist ei taotletud maksumenetluses

    Riigikohus kordas 18. jaanuari 2023. aasta otsuses nr 3-19-2430 uuesti oma varasemat seisukohta, et äriühingule tehtud maksuvõlga tuvastav maksuotsus ei ole eelhaldusaktiks vastutusotsusele. Maksuhalduril tuleb maksuvõlg tuvastada vastutusotsuses, kusjuures äriühingule enne tehtud maksuotsust võib kasutada tõendina vastutusotsuse põhjendamisel.

    Viidatud lahendi asjaolude kohaselt kohustas Maksu- ja Tolliamet vastutusotsusega äriühingu endist juhatuse liiget solidaarselt pankrotis äriühinguga tasuma äriühingu maksuvõlga. Juhatuse liige ei nõustunud Maksu- ja Tolliameti vastutusotsusega ning vaidlustas selle kohtus. Kaebaja soovis vastutusotsuses tuvastatud maksuvõla ja oma süü vormi kahtluse alla seadmiseks halduskohtu istungil üle kuulata erinevad tunnistajad. Kohus jättis juhatuse liikme taotluse rahuldamata ning tunnistajad üle kuulamata, põhjendades rahuldamata jätmist mh asjaoludega, et tunnistajate ülekuulamine ei ole kooskõlas maksumenetluses kohalduva tõendamisreeglistikuga (maksukorralduse seadus § 102 lg 1 p 2), Maksu- ja Tolliamet ei ole maksu- ega vastutusmenetluses ühtki isikut tunnistajana üle kuulanud või võtnud neilt kirjalikke seletusi ja kaebaja ise ei taotlenud vastutusmenetluses, et isikutelt võetaks ütlused.

    Kolleegium asus otsuses seisukohale, et halduskohus rikkus tunnistajate ülekuulamise taotlust rahuldamata jättes oluliselt menetlusnorme, millist rikkumist ei kõrvaldanud ka ringkonnakohus. Kolleegium selgitas, et vastutusotsuse vaidlustamisel ei saa keelduda tunnistaja ülekuulamisest üksnes põhjusel, et tema ülekuulamist ei taotletud maksumenetluses. Halduskohtumenetluse seadustiku § 62 lg 3 p 3 järgi võib kohus küll keelduda tõendite kogumisest, kui tõendi kogumise vajadust ei ole põhjendatud, kuid sättes ei peeta silmas, et menetlusosaline peaks põhjendama, miks ta eelnevas haldusmenetluses selle tõendi kogumist ei taotlenud. Oluline on, et menetlusosaline põhjendaks, millist faktiväidet soovitakse taotletud tõendiga tõendada.

    Ühtlasi selgitas kolleegium, et kaasaaitamiskohustuse rikkumise korral saab kohtumenetluses uute tõendite vastuvõtmisest keelduda vaid piiratud juhtudel. Maksumaksja kaasaaitamiskohustus puudutab eelkõige selliste maksuarvestuse dokumentide esitamist, mille olemasolu on maksukohustust vähendava asjaolu materiaalõiguslik eeldus ning mis peab olema maksukohustuslase valduses juba maksukohustuse deklareerimise ajal. Maksukohustuslasel ei ole kohustust koguda ja säilitada tõendeid maksuhalduri võimalike etteheidete kohta näiteks tehingute näilikkuse osas, kuigi talle võib põhjendatud kahtluse korral üle minna tõendamiskoormus. Sellise vaidluse korral võib alles vaidluse käigus selguda, kas ja mis liiki tõendeid maksukohustuslane saab oma seisukohtade põhjendamiseks kasutada. Kuna maksude arvestamiseks ja deklareerimiseks ei ole ühegi maksu puhul kohustusliku tõendi liigina ette nähtud tunnistaja ütlusi, ei saa tunnistaja ülekuulamisest halduskohtumenetluses keelduda pelgalt viitega maksukorralduse seaduse § 102 lg 1 p‑le 2.

    Lahenditega on võimalik lähemalt tutvuda veebilehelt https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-19-2430/48.

     

    Tanel Küün

    Partner, vandeadvokaat

    **************

    Uudised ilmusid algselt Äripäeva 2023. aasta märtsikuu väljaandes Õigusuudised

  • Advokaadibüroo TARK ja Postimehe aasta majanduskonverentsi Suur Teema „Majandus pärast sõda“ 15.02.2023 galerii

    15.02.2023 Tallinn, Postimees ja TARK advokaadibüroo aastakonverents.

    Fotod: Sander Ilvest / Postimees

  • Advokaadibüroo TARK ja Postimehe aasta majanduskonverentsi Suur Teema „Majandus pärast sõda“ 15.02.2023 ettekanded

    Võib väita, et agressor, kes käivitas suurima konflikti peale Teist maailmasõda, on saavutamas soovitule vastupidist. Venemaa kaotab selle sõja. Ukraina on tõestanud oma tugevust ja astunud Euroopa Liidu lävepakule. See mõistetavalt häälestab meid teatud optimismile.

    Sõjas kaotavad kõik, aga pärast seda võivad paljud rikastuda. Millised majandusarengud ootavad meid ees Ukrainas, Euroopas, kogu maailmas? See on viimaste kümnendite keerulisemaid küsimusi, sest mitte kunagi pole valemis olnud sedavõrd palju muutujaid. Arvamusliidrid ning erakondade juhid ja tulevased peaministrikandidaadid arutlevad, millised on olulised otsused ja arengud peale sõda.

    Advokaadibüroo TARK ja Postimehe aasta majanduskonverents toimus 15. veebruaril Tallinnas Swissotel konverentsikeskuses ning seda modereeris Postimehe peatoimetaja Priit Hõbemägi.

    Majanduskonverentsil arutletud teemad:

    AARE TARK: „Majandus pärast sõda“

    15.02.2023 Advokaadibüroo TARK ja Postimehe majanduskonverents. Foto: Sander Ilvest/ Postimees

    Aare Tark: Ukraina majanduse taastamine on julgeolekupoliitiliselt aga sama oluline, kui täna Ukraina sõjaväe toetamine militaarabiga. Nii nagu Teise maailmasõja järgselt nähti USAs, et Euroopas rahu tagamise hädavajalikuks tingimuseks on majanduse ülesehitamine, on ka majanduslikult tugev ja iseseisev Ukraina Euroopa rahu garant tulevikus.

    Avakõne saab jälgida SIIN

     

     

    Erakonnajuhtide debatt teemal „Millises suunas majandust juhtida?“

    15.02.2023 Advokaadibüroo TARK ja Postimehe majanduskonverents. Foto: Sander Ilvest/ Postimees

    Tulevased Eesti peaministrikandidaadid – KAJA KALLAS, JÜRI RATAS, MARTIN HELME, LAURI LÄÄNEMETS, HELIR-VALDOR SEEDER, LAURI HUSSAR jagasid oma seisukohti.

    Astmeline tulumaks, ühetaoline tulumaks, neljapäevane töönädal ja odav elekter – need olid ainult mõned ideed, millega suuremate erakondade peaministrikandidaadid Eesti majandust edendaks.

    Debatti saab jälgida SIIN

     

    RAIVO VARE, majandusekspert: „Muutunud jõujooned: sõja suuremad võitjad ja kaotajad“

    15.02.2023 Advokaadibüroo TARK ja Postimehe majanduskonverents. Foto: Sander Ilvest/ Postimees

    Raivo Vare: Majanduslikud võtmekeskused on praegu USA, EL ja Hiina. Sõjalis- ja poliitilised võimusekused on aga Hiina, Venemaa vs USA. Venemaa on sõjas end näidanud arvatust nõrgemana, aga see ei muuda suures plaanis pilti. Ukraina sõdib ka meie eest. Tegemist on Euroopa sõjaga ja see on natuke ka maailma küsimus. Me peaksime kasutama terminoloogiat, et see on Euroopa sõda hetkel Ukrainas. Sõda eskaleeris juba varem kulgenud protsesse. Hakkab muutuma maailmakaubandus. Maailmakaubanduse kasv enam senise ennaktempoga majanduskasvuga võrreldes ei jätku.

    Ettekannet saab jälgida SIIN

    PEETER KOPPEL, SEB privaatpanganduse strateeg: „Laenupohmell“

    15.02.2023 Advokaadibüroo TARK ja Postimehe majanduskonverents. Foto: Sander Ilvest/ Postimees

    Peeter Koppel: Kui rahal pole hinda, soodustab see riskikäitumist. Maailm oleks pidanud õppima 2008. aastal alanud suurest finantskriisist ja veidi hiljem saabunud euroala võlakirjakriist, et hoiduda praegusest laenupoh­mellist, kuid seda ei tehtud.

    Kui raha hind ja risk lahutati teineteisest, hakati kasvava riskiga ajama taga kahanevat tootlust. Odava laenuga sai jooksutada madala marginaaliga ärimudeleid. Nüüd on raha hind liikunud väga kiiresti üles ja see on väga ebameeldiv. Summaarne ülemaailmne laenukoormus on 300 triljonit dollarit.

    Ettekannet saab jälgida SIIN

    TRIIN HERTMANN, ettevõtja, Grünfin partner:  „Eesti võimalus: kuidas tulla kriisidest tugevamini välja?“

    15.02.2023 Advokaadibüroo TARK ja Postimehe majanduskonverents. Foto: Sander Ilvest/ Postimees

    Triin Hertmann: Pikas perspektiivis on tugev rohepööre ainus variant, kuidas edasi minna. Kõikides valdkondades liigume taastuvenergia lahenduste poole.

    Taastuvenergia lahenduste trend on küll maailmas järsult kasvav, kuid see moodustab maailma elektrienergia toomisest väga väikese osa jätkuvalt.

    15 aastaga ei ole tehtud ühtegi konkreetset otsust. Ettevõtjad tahavad teha, aga riik ei ole loonud sobivat keskkonda ega seda soodustanud.

    Ettekannet saab jälgida SIIN

    Täispikk konverents on järelvaadatav SIIN

    Postimees meediakajastused:

    https://majandus.postimees.ee/7692102/blogi-postimehe-ja-advokaadiburoo-tark-aasta-majanduskonverents-kaimas-on-euroopa-soda

    https://arvamus.postimees.ee/7709125/aare-tark-soda-voib-kesta-15-aastat-mis-on-eesti-tegevuskava#_ga=2.102457477.526728949.1677052485-2026751394.1644498279

    https://majandus.postimees.ee/7713646/peaministriks-purgijate-vaidlus-laks-teravaks-vahet-ei-ole-kas-eesti-on-tagantpoolt-kuues-voi-kaheksas-poliitiline-ebaonnestumine-on-see-ikka#_ga=2.63503853.375584131.1677578208-702707568.1673946362

  • Aare Tark: Majandus pärast sõda

    Sõda võib kesta 15 aastat. Mis on Eesti tegevuskava?

    • Sõda Ukrainas võib kesta palju kauem, kui arvata oskame.
    • Ukraina majanduse taastamine on julgeolekuliselt oluline samm.
    • Sõjajärgse majanduse tuultes peab Eesti püsima võitjate poolel.

    Ukraina liitlasena oleme nii rahaliselt kui ka paljude Eesti inimeste igapäevaste pingutustega selle sõja tagajärgedega seotud veel palju aastaid. Seetõttu on loomulik, et sõda on meie aktiivse tähelepanu all. Samal ajal on mõistlik arutleda, mis saab pärast sõda, kirjutab vandeadvokaat Aare Tark.

    Sõda Ukrainas, mida Venemaa alustas üheksa aastat tagasi ning mille kuum faas algas 24. veebruaril 2022, võib kesta 15 aastat. NATO peasekretär Jens Stoltenberg eelmise aasta juunis täpset aastate arvu ei maininud, kuid hoiatas, et see võib kesta palju aastaid. Chicago Ülikooli politoloog Paul Poast kirjutas Washington Postis, et ta nõustub selle hinnanguga, sest praegusel sõjal on kõik pikaajalise sõjalise konflikti tunnused. Täpse arvulise ennustuse (15,3 aastat) on välja töötanud New Yorki Ülikooli politoloogid.

    Samas võib sõda lõppeda palju kiiremini, kui oskame seda arvata. Nii Ukraina sõjalise ülekaalu kui ka Venemaa sisepoliitiliste tegurite mõjul. Sõjad on ettearvamatud, muuhulgas sellepärast, et nende kulg sõltub olulisel määral sõdurite ja neid toetavate rahvaste psühholoogiast, tahtest ja meelsusest, mis võivad lühikese aja jooksul muutuda. Mõistlik on täna pingutada sõjas, kuid samas teha ka ettevalmistusi rahuks, sest ühel hetkel see mingis vormis saabub.

    Nagu ütles ajaloolane ja filosoof Yuval Harari: «Sõda ja rahu on otsused, mitte paratamatus. Sõdu algatavad inimesed, mitte loodusseadused. Ja nii nagu inimesed sõdu algatavad, saavad inimesed ka rahu teha. Kuid rahu sõlmimine ei ole ühekordne otsus. See on pikaajaline jõupingutus, et kaitsta universaalseid norme ja väärtusi ning ehitada üles koostööinstitutsioone.»

    Me kõik ootame sõja lõppu ning mitte lihtsalt lõppu, vaid lõppu Ukraina territoriaalse terviklikkuse taastamise ja rahulepinguga eeldustel, mille on sõnastanud Ukraina president. Edward Lucas nimetas 2022. aastal Tallinnas majanduskonverentsil Volodõmõr Zelenskõid vaba maailma juhiks.

    Ukraina liitlasena oleme nii rahaliselt kui ka paljude Eesti inimeste igapäevaste pingutustega selle sõja tagajärgedega seotud veel palju aastaid. Seetõttu on loomulik, et sõda on meie aktiivse tähelepanu all. Samal ajal on mõistlik arutleda, mis saab pärast sõda.

    Ukraina majanduse taastamine on julgeolekupoliitiliselt sama oluline kui täna Ukraina sõjaväe toetamine militaarabiga.

    Sõjapidamine on väga kallis tegevus, paljuräägitud HIMARSi üksainus raketilask maksab 100 000 – 1,5 miljonit eurot, olenevalt laskeulatusest. Seetõttu on tõenäoline, et ühel hetkel jooksevad konflikti osapooled ressurssidest tühjaks ning kuum faas lõpeb. Tänaseks Ukrainale osutatud välisabi kogusumma ulatub üle 110 miljardi euro.

    Siinpool rindejoont meeldib meile arvutada rahas ning seepärast tundub, et Ukraina toetajatel on ressursse rohkem, mistõttu on Venemaa kaotus ainult aja küsimus. Nende ennustuste tegijad peavad aga arvestama, et Venemaa on eurode vastu valmis panema inimelusid.

    Ukraina majanduse taastamine on julgeolekupoliitiliselt sama oluline kui täna Ukraina sõjaväe toetamine militaarabiga. Nii nagu Teise maailmasõja järel nähti USAs, et Euroopas rahu tagamise hädavajalik tingimus on majanduse ülesehitamine, on ka majanduslikult tugev ja iseseisev Ukraina Euroopa rahu garant tulevikus. Seetõttu pole imestada, et USA mõttekoda German Marshall Fund on välja töötanud seitsmepunktilise kaasaegse Marshalli plaani Ukraina jaoks. Sarnaseid mõtteid on siinpool ookeani välja öelnud muuhulgas Ursula von der Leyen, Olaf Scholz ja teised.

    Me ei tea täna, kui suureks sõjakahjud kujunevad. Hetkehinnangud varieeruvad suurel skaalal: 350 miljardist eurost Maailmapanga hinnangul kuni 700 miljardi euroni Ukraina valitsuse hinnangul. Võrdluseks, sõjast laastatud Euroopa ülesehitamise plaani kulu USA-le tänases vääringus oli 173 miljardit dollarit. Palju on räägitud mõttest kasutada kahjude hüvitamiseks Euroopas ja mujal külmutatud Venemaa ja Vene oligarhide varasid, kuid täna on veel õiguslikult ebaselge, kas ja kuidas see juriidiliselt võimalik on.

    Millised on aga need laiemad majandusarengud, mis ootavad meid ees Ukrainas, Euroopas ja kogu maailmas, kui rahu saabub ja ülesehitamine võib alata? See on viimaste kümnendite keerulisemaid küsimusi, sest mitte kunagi pole valemis olnud sedavõrd palju muutujaid.

    Enne sõja kuuma faasi puhkemist kimbutasid meid neli suurt kriisi. Nendest võime ehk ainult pandeemia lugeda Euroopas lahendatuks.

    Üks väga oluline muutuja on inimesed. Ukrainast on tänaseks erinevatesse Euroopa riikidesse sõja eest põgenenud kaheksa miljonit inimest. Kui paljud neist sõja lõppedes tagasi kodumaale lähevad, sõltub muuhulgas nii sellest, mis tingimustel ja tulemusega sõda lõpeb, kui ka sellest, milliseid tingimusi pakuvad neile Ukraina ja nende praegused asukohariigid. Ei tasu unustada, et paljude negatiivse iibega ELi riikide jaoks on Ukraina inimesed praegu ära täitnud valusaid demograafilisi ja tööjõukriisiga seotud auke.

    Sektoritest rääkides ei saa üle ega ümber energiast. Enne sõja kuuma faasi puhkemist kimbutasid meid neli suurt kriisi. Nendest võime ehk ainult pandeemia lugeda Euroopas lahendatuks. Kliimakriis aga järjest süveneb ning selle mõjud on üha ilmsemad. Energiakriis on otseselt seotud nii kliimakriisi kui sõjaga, sest kas ja millisel kujul jätkub Venemaa energiakandjate import Euroopasse on veel täielikult teadmata. Eestis on vaja kaaluda energiasõltumatuse, kliimaneutraalsuse ja energiahinna vahel ning teha sellest lähtuvaid otsuseid energiataristu, aga ka inimestele ja tööstustele makstavate toetuste osas. Samal ajal tuleb see kõik sobitada kokku kliimaeesmärkidega, et jätkuks rohemajanduse areng ja investeeringud sellesse.

    Arvestades, et energia hind on üks olulisemaid sisendhindasid ülejäänud majandusele ning mõjutab seetõttu üldist inflatsioonitaset, on energiasektori kaudu ilmnevad mõjud sõjajärgses majanduses ühed olulisimad. Inflatsiooni kontrolli alla saamise tavapärane reaktsioon on laenuintresside tõstmine keskpankade poolt, kuid intresside kiire kasv paneb täiendava löögi alla paljud ettevõtted ja majapidamised, kelle laenumaksed suurenevad hüppeliselt. Rääkimata kinnisvarasektorist, mis oluliselt kallimate laenude tõttu kõvasti kannatab. Maailmapanga varasem prognoos ELi majandusele oli neljaprotsendiline kasv, kuid eelmise aasta lõpus alandati seda 2,9 protsendile. Vaja on leidlikku majanduspoliitikat, et sõja mõjude vahel toimivat tasakaalu leida.

    Majandusharude lõikes on ilmselt ka võitjaid, kes näevad kiiret kasvu olenemata inflatsioonist ja energiahindadest. Paljud riigid on aru saanud, et viimaste kümnendite jooksul on nad oma kaitsevõimet alarahastanud, mistõttu nüüd on kiiresti tehtud suures mahus tellimusi. Lisaks on vaja taastada need otsesed varud, mille arvelt Ukrainale sõjalist abi anti. The New York Timesi andmetel plaanib USA Ukraina sõja tõttu järgmise kahe aasta jooksul suurendada näiteks suurtükimürskude tootmist umbes 500 protsendi võrra. Väga paljud teised riigid on viimase aasta jooksul teinud või andnud teada täiendavatest relvahangetest, Eesti teiste hulgas. Kahjuks pole meil endal kuigi palju sõjatööstuse ettevõtteid, kes neid tellimusi saaks ning töö ja raha Eestisse tooks.

    Ehituses sektorina ilmselt nii suurt kasvu ei tule, aga kui vaadata, kuidas näiteks 1990. aastatel Lahesõja järel said paljud USA ettevõtted Iraagi ja Kuveidi taastamiseks oma valitsuse tellimusi, siis võib arvata, et Ukraina transpordi-, telekommunikatsiooni- ja kommunaaltaristu, elamufondi ja tööstuste ülesehitamisel läheb kindlasti vaja Euroopa ettevõtete abi. See on koht, kus ka Eesti ettevõtted saavad kindlasti abiks olla, eriti arvestades, et protsentuaalselt SKTst oleme suurimaid Ukraina toetajaid ning seega on meie ettevõtete osalemine sõjajärgses ülesehitamises põhjendatud. Ettevõtjad ei saa siin aga üksi tegutseda, eelnevalt on vaja teha riikide tasandil kokkulepped.

    Ukraina on tõestanud oma tugevust ja astunud vastu Venemaale ning liikunud Euroopa Liidu lävepakule. See mõistetavalt häälestab meid teatud optimismile. Majanduses, eriti sõjajärgses majanduses, on aga suur hulk määramatust ja ebakindlust, mille lahendamine vajab kindlakäelist juhtimist. Maailma Majandusfoorumi asutaja Klaus Schwab ütles hiljutise Davosi tippkohtumise eel: «Majandus-, keskkonna-, sotsiaal- ja geopoliitilised kriisid lähenevad ja põimuvad, luues äärmiselt mitmekülgse ja ebakindla tuleviku. Davosis toimuval iga-aastasel kohtumisel püütakse tagada, et juhid ei jääks kriisimõtteviisi lõksu.» Tundub, et see läks ka korda ja majandusfoorumi meeleolud olid valdavalt positiivsed alates esimesest, IMFi asedirektori Gita Gopinathi sõnavõtust.

    Valimistejärgsele valitsusele tuleb soovida sedasama tasakaalukat visioonikust ning mitte lõksu jäämist kriisimõtteviisi, et sõjajärgse majanduse tuultes oleks Eesti tervikuna võitjate leeris.

     

  • 2023. aasta veebruarikuu Õigusuudised

    Majandusaasta aruande esitamine uue äriregistri seaduse valguses

    1. veebruaril 2023 jõustunud äriseadustiku muudatused ja uus äriregistri seadus proovivad jõudsamalt lahendada praktikas aastaid esinenud probleemi, et juriidilised isikud jätavad oma majandusaasta aruanded tähtaegselt esitamata.

    Uue äriregistri seaduse järgi on registripidajal edaspidi võimalus juriidilist isikut ilma hoiatamata trahvida. Kuna majandusaasta aruande tähtaeg tuleneb seadusest ning juriidilisele isikule ei saa olla aruande esitamise kohustus ootamatu, võib majandusaasta aruande tähtaegselt esitamata jätnud juriidilisele isikule määrata trahvi ilma selleks hoiatusmäärust tegemata. Trahvi võib määrata korduvalt kuni majandusaasta aruande esitamiseni ning trahvi võib määrata ka isikutele, kellel on majandusaasta aruande esitamise kohustus juriidilise isiku nimel, see tähendab juriidilise isiku juhatust ja osaühingute puhul, kui neil puudub juhatus, ka osanikke.

    Varasemalt ei olnud majandusaasta aruande esitamine seotud ühingu ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise registrisse kandmisega. Seadusandja kogemusel on praktikas väga levinud juhtumid, mil juriidilise isiku reorganiseerimist kasutatakse selleks, et vabaneda ühingutest, mis ei ole täitnud kohaselt enda kohustusi aruandluse pidamisel, ja soovitakse sellise aruandluse koostamisest läbi reorganiseerimise hoiduda. Uue seaduse valguses ei tee registripidaja ühinemise, jagunemise ega ümberkujundamise kannet äriregistrisse enne, kui juriidiline isik on esitanud puudu oleva majandusaasta aruande.

    Muudatuste peamine eesmärk on parandada ettevõtjate käitumist ja ennetada seda, et seadusest tulenevad nõuded ja kohustused ei jääks ettevõtjatel täitmata.

    Kellele peab juhatuse liige tagasiastumisavalduse esitama?

    Riigikohus kinnitas ja selgitas juhatuse liikme tagasiastumisavalduse esitamise korda ning selle kehtivaks muutumise aluseid.

    Riigikohtu otsuse asjaolude kohaselt esitas juhatuse liige 24. augustil 2015 avalduse ühingu juhatuse liikme kohalt tagasiastumiseks, kuid faktiliselt jätkas juhatuse liikme ülesannete täitmist kuni 3. novembrini 2015, kui juhatuse liiget teavitati ühingu nõukogu otsusest, millega vabastati juhatuse liige ühingu juhatuse liikme kohalt. Juhatuse liige nõudis ühingult kohtus saamata jäänud juhatuse liikme töötasu ajavahemiku juuli–oktoober 2015 eest, kokku summas 7600 eurot.

    Ühingu hinnangul ei olnud juhatuse liikmel ühingu vastu juhatuse liikme tasu nõuet, sest vaatamata nõukogu otsusele lõppesid juhatuse liikme volitused 24. augustil 2015, arvates juhatuse liikme tagasiastumisavalduse tegemisest. Ühing asus seisukohale, et pärast seda kuupäeva ei olnud juhatuse liikmel õigust juhatuse liikme tasu saada ning juhatuse liige ei täitnud alates eelnimetatud kuupäevast ühingu juhatuse liikme ülesandeid. Lisaks leidis ühing, et isegi kui juhatuse liikmel oleks õigus tasule, siis tasu suuruses ei ole pooled kokku leppinud.

    Maakohus otsustas, et juhatuse liikme volituste lõppemise osas tuleb lähtuda juhatuse liikme 24. augusti 2015. aasta avaldusest, millega juhatuse liige deklareeris, et tema kohustused ühingu vastu ning tema esindusõigus lõpevad. Juhatuse liige vaidlustas otsuse, sest tema hinnangul peab tagasiastumisavaldus jõudma selle jõustumiseks juhatuse liikme määranud organile ning maakohus ei ole põhjendanud ega tuginenud tõenditele, mis kinnitaks, et kostja väidetav tagasiastumisavaldus oleks jõudnud teda valinud organini. Lisaks leidis kostja, et tunnistaja ütlustega on tõendatav juhatuse liikme kohustuste täitmine pärast tagasiastumisavalduse esitamist.

    Ringkonnakohus otsustas, et juhatuse liikme volituste lõppemise osas leidis maakohus õigesti ning ametisuhe lõppes 24. augustil 2015, mil esitati avaldus. Ringkonnakohus leidis, et juhatuse liikme avalduse kättesaamiseks ei pidanud juhatuse liige seda esitama kõikidele ühingu liikmetele või nõukogule. Arvestades ühingu liikmete suurt arvu ja asjaolu, et ühingul puudus nõukogu, mis oleks saanud juhatuse liikme viivituseta ametist vabastada, pidas ringkonnakohus tahteavalduse kehtivuseks piisavaks, kui selle said kätte ülejäänud juhatuse liikmed.

    Juhatuse liige pöördus Riigikohtusse vastuväitega, et juhatuse liige saab tagasi astuda, tehes selleks seaduse järgi avalduse juhatuse liikme määranud isikule, milleks vastaval hetkel oli ühingu liikmete üldkoosolek.

    Riigikohtu tsiviilkolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada ja rahuldas kaebuse. Kolleegium ei nõustunud seisukohaga, et juhatuse liige ei pidanud avaldust esitama ühingu kõigile liikmetele või nõukogule ja piisas ülejäänud juhatuse liikmetele kättetoimetamisest.

    Kolleegium on varem aktsiaseltsi juhatuse liikme kohta leidnud, et tulenevalt aktsiaseltsi juhatuse liikme pädevusest on oluline, et juhatuse ja äriühingu vahelised suhted oleksid õiguslikult selged. Vältida tuleks olukordi, kus on ebaselge, kas juhatuse liikmel on õigus äriühingut esindada või mitte. Samuti on kolleegium aktsiaseltsi kohta leidnud, et aktsiaseltsi juhatuse liikme tagasiastumine on kujundusõigus ja õigussuhe loetakse lõpetatuks alates ajast, mil ülesütlemisavaldus jõustub, ehk ajast, mil õigussuhte teine pool (äriühing oma nõukogu kaudu) avaldusest teada saab.

    Kolleegiumi hinnangul kohalduvad ülaltoodud põhimõtted ka käesoleval juhul. Eelnevast tulenevalt ei piisa juriidilise isiku juhatuse liikmel tagasiastumiseks üldjuhul sellest, kui juhatuse liige saadab avalduse teistele juhatuse liikmetele. Avaldus tuleb saata juhatuse ametisse määranud organile, milleks praegusel juhul oli ühingu liikmete üldkoosolek. Kolleegiumi hinnangul ei oleks muu hulgas vaba eneseteostuse õigusega kooskõlas see, kui tulundusühistu juhatuse liige saaks tagasi astuda üksnes juhul, kui ta suudab tagasiastumisavalduse kõigile enda määranud organi liikmetele kätte toimetada. See ei pruugi igal juhul (nt organi liikme surma või organi liikmete suure arvu korral) olla mõistlikult võimalik. Seetõttu olukorras, kus juhatuse oli määranud tulundusühistu liikmete üldkoosolek, peab juhatuse liige oma tagasiastumisavalduse tegema teatavaks kõigile tulundusühistu liikmetele, kuid see avaldus jõustub siiski ajast, mil vähemalt üks tulundusühistu liige on avalduse kätte saanud.

    Siiski tõi kolleegium välja erandi, kui tagasiastumine on võimalik avalduse esitamisega ülejäänud juhatuse liikmetele, kuid ka sellisel juhul muutub tagasiastumisavaldus kehtivaks üksnes juhul, kui vähemalt üks juhatuse liige on oma hoolsuskohustust järgides teinud tagasiastumisavalduse esitanud juhatuse liikme avalduse teatavaks vähemalt ühele tulundusühistu liikmele või selle nõukogu liikmele. Sellisel juhul jõustub tagasiastumisavaldus ajast, mil see on teatavaks tehtud vähemalt ühele tulundusühistu liikmele või nõukogu liikmele. Kuivõrd tulundusühistu juhatuse liige võib olla samas ka tulundusühistu liige, ei ole välistatud, et käesoleval juhul tegi juhatuse liige oma avalduse teatavaks ühingu liikmeks olevale juhatuse liikmele ning see kehtis ja jõustus arvates avalduse tegemisest.

    Lahendiga on võimalik lähemalt tutvuda Riigikohtu veebilehel.

    Riigikohus lappis seaduse lünka

    Riigikohus leidis, et täitemenetluses ühisvara jagamise tagasivõitmise regulatsioon on lünklik.

    Riigikohtu määruse asjaolude kohaselt esitasid pankrotis osaühingute pankrotihaldurid kostjatest abikaasade vastu hagi, millega palusid tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks kostjate vahel 15. mail 2020 sõlmitud abieluvaralepingu, kohustada kostjaid tegema tahteavaldusi abieluvaralepinguga jaotatud vara ühisvaraks muutmiseks ning seejärel lõpetada abikaasade ühisvara, müüa vara avalikul enampakkumisel ja jagada saadav raha kostjate vahel võrdselt.

    Abikaasade vahel oli varaühisuse varasuhe. Kui üks abikaasadest (kostja I) sai 2020. aasta mai alguses teada, et suure tõenäosusega esitatakse talle kriminaalasjas kahtlustus, siis sõlmisid abikaasad 15. mail 2020 abieluvaralepingu, milles leppisid kokku, et varem ühisvaras olnud kinnisasjad ning äriühingute osad kuuluvad teise abikaasa (kostja II) lahusvara hulka. Hagejate hinnangul oli abieluvaralepingu sõlmimise eesmärk võlausaldajate huvide kahjustamine, kuna kostja I loobus märkimisväärses osas oma varast. Kostja II oli võlausaldajate huvide kahjustamisest teadlik. Hagejad on esitanud kriminaalasjas kostja I vastu kahjunõuded: hageja I 6 228 858 eurot, hageja II 6 235 959 eurot ja hageja III 1 099 818 eurot. Kahjunõuetele lisandub viivis. Kui kohus mõistab kostja I kriminaalasjas süüdi ja rahuldab hagejate tsiviilhagid, ei ole kostjal I vara, et nõudeid rahuldada.

    Hagejad olid sunnitud hagi esitama enne nõuete selgumist, sest täitemenetluse seadustik sätestab võlgniku vara tagasivõitmise tähtajad, mis sõltuvad tagasivõidetava tehingu tegemise ajast, ning need tähtajad on kriminaalasja menetluse lõppemise ajaks möödunud.

    Vaidlus läbis mitmete vastanduvate argumentidega korduvalt maa- ja ringkonnakohtu astmed, mille järel esitasid abikaasad kaebuse Riigikohtusse. Kolleegium selgitas, et vastavalt seadusele tunnistab kohus kehtetuks võlgniku ja tema abikaasa abieluvaralepingu või ühisvara jagamise kokkuleppe, millega võlgnik olulisel määral oma varast või oma osast ühisomandis loobus, kui abieluvaraleping või ühisvara jagamise kokkulepe on sõlmitud kahe aasta jooksul enne täitemenetluse alustamist, kui võlgnik või tema abikaasa ei tõenda, et võlgnik oli vara jagamise või varast loobumise ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks ühisvara jagamise või varast loobumise tõttu. See on maksimaalne tähtaeg, mille jooksul peab pärast abieluvaralepingu või ühisvara jagamise kokkuleppe sõlmimist olema algatatud täitemenetlus, et see abieluvaraleping või ühisvara jagamise kokkulepe tagasi võita.

    Kolleegium leidis, et see on õigust lõpetav tähtaeg, mida kohus peab erinevalt hagi aegumise tähtajast kohaldama omal algatusel. Kuivõrd kostjad sõlmisid abieluvaralepingu 15. mail 2020, pidanuksid hagejad tähtaja järgimiseks alustama kostjate vastu täitemenetluse enne 15. maid 2022. Tähtaja möödumist ei ole tulevasel sissenõudjal alati võimalik tõhusalt vältida. Hagejad on esitanud kostja I vastu rahalised nõuded, mille lahendamiseks on pooleli menetlus kriminaalasjas, kuid nad ei saa mõjutada seda, millal teeb kohtueelne menetleja ja kohus menetlustoiminguid, et saada kostja I vastu täitedokument, mille alusel alustada täitemenetlust enne 15. maid 2022.

    Eelnev tähendab, et sissenõudjal ei pruugi olla võimalik alustada võlgniku vastu täitemenetlust kahe aasta jooksul arvates abieluvaralepingu sõlmimisest. Sel juhul oleks aga abieluvaralepingu tagasivõitmine välistatud hiljemalt kahe aasta möödudes abieluvaralepingu sõlmimisest. Kolleegiumi hinnangul on ühisvara jagamise tagasivõitmise regulatsioon lünklik, kuna tulevane sissenõudja ei saa nõuda abieluvaralepingu kehtetuks tunnistamist siis, kui täitemenetluse eelduseks oleva täitedokumendi saamisele suunatud menetlus algab pärast tagasivõidetava tehingu tegemist ning kestab kauem kui kaks aastat.

    Kolleegiumi arvates tuleb eelnimetatud seaduse lünk ületada analoogia alusel. Sarnast õiguslikku olukorda reguleerib säte, mis võimaldab võlausaldajal nõuda võlgniku sõlmitud kinkelepingu tagasivõitmist. Eelnevat arvestades leidis kolleegium, et kui tulevane sissenõudja esitab tagasivõitmise hagi olukorras, kus tal ei ole veel täitedokumenti, saab tulevane sissenõudja esitada tagasivõitmise hagi ka siis, kui abieluvaraleping sõlmiti kahe aasta jooksul enne abieluvaralepingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist.

    Seega tuvastas kolleegium, et abieluvaralepingu tagasivõitmise nõude õiguslikku perspektiivikust hindasid kohtud õigesti, kuna tehingu kehtetuks tunnistamise hagi on esitatud kahe aasta jooksul abieluvaralepingu sõlmimisest arvates.

    Lahendiga on võimalik lähemalt tutvuda Riigikohtu veebilehel.

     

    Tauno Tark

    Partner, vandeadvokaat

    **************

    Uudised ilmusid algselt Äripäeva 2023. aasta veebruarikuu väljaandes Õigusuudised

  • TARK team advised Estonian biotech Icosagen

    We are happy to announce that our good customer and partner – the Estonian biopharmaceutical innovator Icosagen AS has reached a €18 million financing agreement with the European Investment Bank (EIB) — backed by the InvestEU programme — to further strengthen its drug discovery, development and production services. The funds are part of Icosagen’s €40 million investment into increasing its innovative contract research and development capabilities as well as into a new current good manufacturing practice (cGMP) facility to produce innovative drugs for clinical trials.

    The agreement seeks to provide a major boost to the biological drug development industry in Estonia.

    The EIB financing is backed by the European Commission’s InvestEU programme, who provides the European Union with long-term funding by leveraging substantial private and public funds in support of a sustainable economy.

    Icosagen was founded in 1999, is privately owned, independent and employs 170 CRDMO experts. It is based in Tartu, Estonia, with offices in San Francisco, California (United States), and Berlin (Germany).

    TARK’s team advising the transaction included partners Hannes Küün, Tanel Küün and lawyer Tarvi Salu.

    Read more: https://www.icosagen.com/news/press-release-investeu-eib-agrees-to-a-e18-million-loan-to-estonian-biotech-icosagen-for-innovative-rd-technologies-and-new-cgmp-production-facility/

     

     

  • TARK meeskond nõustas Eesti biotehnoloogiaettevõtet Icosagen

    Hea meel on teatada, et meie hea klient ja koostööpartner – Eesti uuenduslike bioloogiliste ravimite tootja Icosagen AS sõlmis programmi „InvestEU“ toel Euroopa Investeerimispangaga €18 miljoni euro suuruse rahastamislepingu, mis võimaldab ettevõttel tugevdada oma tegevust ravimite uurimise, arendamise ja tootmise alal. See raha on osa 40 miljonist eurost, mille Icosagen investeerib oma lepingulise uurimis- ja arendusvõimekuse suurendamisse ja uude hea tootmistava (current Good Manufacturing Practice, cGMP) tasemele vastavasse tootmisrajatisse, kus valmistatakse kliiniliste uuringute jaoks uuenduslikke ravimeid.

    Lepingu eesmärk on oluliselt tugevdada Eesti bioravimite arenduse valdkonda.

    EIP rahastus on tagatud Euroopa Komisjoni programmiga „InvestEU“, millega pakutakse Euroopa Liidus pikaajalist rahastamist, kaasates märkimisväärsel hulgal avaliku ja erasektori vahendeid kestliku majanduse toetamiseks.

    Icosagen on 1999. aastal asutatud sõltumatu eraomandis olev ettevõte, kus töötab 170 teadus-, arendus- ja tootmisspetsialisti. See asub Tartus ning selle esindused tegutsevad Ameerika Ühendriikides San Franciscos ja Saksamaal Berliinis.

    Advokaadibüroo TARK meeskonda kuulusid tehingu ettevalmistamisel ja nõustamisel partnerid Hannes Küün, Tanel Küün ning jurist Tarvi Salu.

    Loe lisaks: https://www.icosagen.com/et/news/investeu-eip-laenab-biotehnoloogiaettevottele-icosagen-18-miljonit-eurot-uuenduslike-teadus-ja-arendustehnoloogiate-jaoks-ja-cgmp-tasemel-uue-tootmisrajatise-ehitamiseks/

    https://www.aripaev.ee/uudised/2023/02/08/eesti-ravimitoostur-saab-euroopast-18-miljonit-laenu

     

  • Tanel Tark – pereettevõtte kaitsmiseks sõlmi pereharta, testament ja abieluvaraleping

    17. jaanuaril sai kuulda Äripäeva raadios advokaadibüroo TARK juhtivpartneri Tanel Targa ettekannet pereettevõtjate konverentsil.

    „Kahvatu tint on parem kui teravaim mälu,“ tõdeb pereettevõtlusele spetsialiseerunud vandeadvokaat Tanel Tark ja rõhutab, kui oluline on kirjalikult kokku leppida pereliikmete põhimõtted, miks koos äri tehakse ja, kuidas otsuseid vastu võetakse ning, kes ja millal saab õiguse pereettevõttes osaluse saamiseks.

    Loe Tanel Targa kommentaare ning kuula saadet:

    https://www.aripaev.ee/raadio/episood/kui-soovid-pereettevotet-kaitsta-solmi-pereharta-testament-ja-abieluvaraleping

  • 2023. aasta jaanuarikuu Õigusuudised

    Seadusandja täiendas kaugtöö korral tagatava ohutu töökeskkonna regulatsiooni

    Viimaste aastate sündmuste valguses on kaugtöö tegemine muutunud üha levinumaks töötegemise vormiks, kuid seni puudus nii tööandjatel kui ka töötajatel selge ülevaade, kuidas tagada kaugtöö korral töötervishoid ja -ohutus.

    1. jaanuaril 2023 jõustunud töötervishoiu ja tööohutuse seadusega (edaspidi TTOS) täiendati muuhulgas tööandja kohustusi kaugtöö võimaldamisel, mille peamiseks eesmärgiks oli muuta kaugtöö korral töötervishoiu ja -ohutuse nõuete täitmine tööandjatele ja töötajatele arusaadavamaks.

    Töölepingu seaduse kohaselt saab töötaja kaugtööle suunamine toimuda üksnes poolte kokkuleppel ning seni oli kaugtöö puhul defineerivaks erisuseks üksnes asjaolu, et tööd tehakse väljaspool kohta, kus tavapäraselt tööandja ettevõttes tööd tehakse. Jõustunud muudatusega lisati TTOS-i säte, mille kohaselt sisustatakse kaugtöö töökoht töötaja ja tööandja kokkuleppel. See tähendab, et pooled saavad kokku leppida nii selles, kas kaugtöö tegemise kohana on aktsepteeritav üksnes konkreetne asukoht (nt töötaja alaline elukoht) või on töötajal õigus tööülesandeid täita mitmes erinevas kindlaks määratud kohas (nt elukoht, suvekodu, raamatukogu jms). Seaduse seletuskirjas on rõhutatud, et kaugtöö kokkuleppe sõlmimisel on oluline arvestada töö iseloomu ja seda, kas töötajal on võimalik ise tööandja antud juhiste põhjal töökeskkonna ohutus tagada. Kui töö tegemisega kaasneb palju riske, oht töötaja tervisele on suur või kui töökeskkond eeldab erinõudeid (nt müraisolatsioon, sundventilatsioon vms), ei ole tõenäoliselt võimalik kaugtööd teha ja kaugtöö kokkuleppeid pole soovitatav sõlmida.

    Muudatustega lisandus seadusesse regulatsioon, et kui töötaja täidab tööülesandeid kaugtööna, kohustub tööandja tagama töötervishoiu ja -ohutuse nõuete täitmise niivõrd, kuivõrd see on kaugtöö eripärasid arvestades võimalik, lähtudes seejuures ka seaduses sätestatud kohustustest. Seoses kaugtöö võimaldamisega on tööandja kohustatud kajastama töö iseloomust tulenevaid võimalikke riske töökeskkonna riskianalüüsis ning kaugtöö erisusi arvestades rakendama abinõusid töötaja terviseriskide vältimiseks või vähendamiseks. Samuti kohustub tööandja tagama tööülesannete täitmiseks sobilikud töövahendid ning juhendama töötajat nii enne tööleasumist kui regulaarselt ka töösuhte kestel tööle asumise ja tööülesannete täitmisega seonduvast, näiteks töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest, tehtava töö ja töövahendi ohutusnõuetest, ergonoomilistest tööasenditest ja õnnetusjuhtumi korral käitumise juhistest. Seejuures hõlmab tööandja-poolne juhendamine ka seda, kuidas töötaja saab ise töökeskkonna riske maandada ja endale ohutu töökeskkonna kujundada. Kaugtöö rakendamine ei välista tööandja kohustust korraldada töötaja tervisekontrolli seaduses sätestatud perioodide jooksul, uurida tööõnnetusi ja kutsehaigestumisi ning maksta töötajale haigushüvitist.

    Arvestades asjaoluga, et kaugtööd tehakse poolte kokkuleppel väljaspool tööandja asukohta ning tööandjal on distantsi tõttu keeruline hinnata, kas ja millises ulatuses töötaja tööandja poolt esile toodud tööohutusnõudeid täidab, täiendati seadust ka töötaja-poolse kohustusega. Seadusemuudatustega pandi töötajale kohustus kujundada kaugtööl ohutu töökoht ning töötingimused vastavalt tööandja antud juhistele. Seega kahjunõude tekkimise küsimuse korral on oluline hinnata ka seda, kas töötaja käitus tööandjalt saadud juhiste kohaselt ning tegi omalt poolt kõik vajaliku ohutu töökoha ja sobivate töötingimuste tagamiseks.

    Muudeti järjestikku sõlmitavate lühiajaliste töölepingute regulatsiooni ajutise töötamise korral

    Kehtiv töölepinguseadus (edaspidi TLS) näeb ette, et kui töötaja ja tööandja on sõlminud tähtajalise töölepingu samalaadse töö tegemiseks järjestikku rohkem kui kaks korda või tähtajalist lepingut pikendanud rohkem kui üks kord viie aasta jooksul, loetakse töösuhe algusest peale tähtajatuks. Tähtajaliste töölepingute sõlmimine loetakse järjestikuseks, kui ühe töölepingu lõppemise ja järgmise töölepingu sõlmimise vaheline aeg ei ületa kahte kuud. Viidatud säte paneb osapooltele olulise piirangu olukordades, kus pooled soovivad lühiajaliselt sõlmida mitmeid järjestikuseid töölepinguid sama töö tegemiseks. Praktikas on tekkinud probleem, et kehtiva piirangu tõttu valivad osapooled töölepingu sõlmimise asemel muu võlaõigusliku lepingu vormi, mis jätab aga töötaja ilma seadusega ettenähtud tööõiguslikust kaitsest (nt tööaja piirangud, tööohutuse nõuded jm).

    Detsembri lõpus jõustunud TLS-iga täiendati tähtajalise töölepingu järjestikuse sõlmimise regulatsiooni. Varem oli isikul, kes oli end töötuna arvele võtnud ning soovis ajutise töötamise tähenduses (st igakordne töölepingu periood ei tohtinud olla pikem kui 8 päeva) sõlmida sama tööandjaga mitu järjestikust töölepingut, kaotamata seejuures enda töötuna arveloleku staatust, võimalik seda teha maksimaalselt kaks korda ilma, et tööleping loetaks sõlmituks tähtajatuna. Jõustunud muudatuse valguses seda piirangut aga laiendati ning kehtiva õiguse kohaselt võib töötuna arveloleku ajal ajutise töötamise korral tähtajalisi töölepinguid kestusega kuni 8 kalendripäeva sõlmida 6 kuu jooksul piiramatult. Kui pärast 6-kuulise perioodi lõppu sõlmivad sama töötaja ja tööandja järgneva 6 kuu jooksul uue tähtajalise töölepingu, loetakse see tööleping tähtajatuks.

    Tähele tuleb aga panna, et eelviidatud muudatused puudutavad üksnes selliseid tähtajalisi töölepinguid kestusega kuni 8 kalendripäeva, mis on sõlmitud isikuga, kes on töölepingu sõlmimise ajal end töötuna arvele võtnud. Kui isik ei ole töötuna arvele võetud, või muutub tema töötu staatus töölepingu kestuse ajal, siis talle viidatud erand ei kohaldu ning lähtuda tuleb siiski esimeses lõigus väljatoodud piirangust järjestikuste töölepingute sõlmimisel. Samuti tuleb arvestada tööturuteenuste ja -toetuste seadusest tulenevate piirangutega, mille kohaselt on töötul võimalik töötada maksimaalselt 8 päeva kuus ning tööampsu tegemiseks sõlmitav leping ei või olla pikema kestusega kui 8 päeva. Lisaks kehtib piirang, mille kohaselt võib töötu ajutiselt töötada kõige rohkem 12 kalendrikuul 24-kuulise ajavahemiku jooksul.

    Riigikohus muutis oma senist praktikat seoses töövaidluskomisjoni otsuse järel kohtusse pöördumise tähtajaga

    Kohtuasjas 2-20-4765/41 oli tegemist olukorraga, kus hageja esitas endise tööandja vastu töövaidluskomisjoni (TVK) avalduse töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ning töötasu ja hüvitise saamiseks. TVK tuvastas 25. veebruari 2020. aasta otsusega töölepingu ülesütlemise tühisuse, lõpetas töölepingu ning rahuldas hageja rahalised nõuded osaliselt, mille peale tööandja esitas 27. märtsil 2020 kohtule taotluse lahendada asi hagimenetluses. Maakohus keeldus esialgu hagi menetlusse võtmast, leides, et kostja ei olnud TVK otsust vaidlustanud tähtaegselt 30-päevase edasikaebamistähtaja jooksul ning see oli jõustunud. Kostja sellega ei nõustunud, leides, et töövaidluse lahendamise seaduses (TvLS) sätestatud kohtusse pöördumise tähtaja käsitamine aegumistähtajana ei ole põhjendatud ning on vastuolus halduskohtumenetluse analoogsete sätetega. Pärast mitmeid määruskaebuseid võeti hagi menetlusse ning asi lõpetati määrusega, milles kohtud leidsid, et kostja poolt esitatud avaldus esitati hilinenult, TVK otsus on jõustunud ning hagi aegumise tähtaega ei saa ennistada. Ringkonnakohus viitas ka seejuures, et Riigikohus on järjekindlalt olnud seni seisukohal, et kõnealuses kontekstis on kohtusse pöördumise tähtaeg aegumistähtaeg.

    Kostja esitas seepeale määruskaebuse, mis jõudis kõrgeimasse kohtusse. Riigikohus muutis enda 21. detsembri 2022 lahendiga seni kehtinud seisukohta, et töövaidluskomisjoni otsuse järel kohtusse pöördumise tähtaeg on nõude aegumistähtaeg, mida võetakse arvesse kohustatud isiku taotlusel. Ehkki 21. detsembri 2022 otsusele eelnenud praktika väljakujunemise ajal kehtis kuni 31. detsembrini 2017 jõus olnud individuaalse töövaidluse lahendamise seadus (ITVS), on tegu sisuliselt samade sätetega, mis sisalduvad ka alates 1. jaanuarist 2018 kehtima hakanud TvLS-is. Seega praktikat ei muudetud otseselt mitte seadusandluse tõttu, vaid tulenevalt Riigikohtu enda muutunud seisukohast.

    Riigikohtu hinnangul ei saa TvLS-is sätestatud kohtusse pöördumise tähtaega käsitada nõude aegumise tähtajana, kuivõrd olemuslikult sarnaneb TvLS-is sätestatud kohtusse pöördumise tähtaeg kohtuotsuse vaidlustamise tähtajaga, mitte materiaalõigusliku nõude aegumise tähtajaga. Erisus varasema praktikaga seisneb selles, et kui ITVS-i tähenduses käsitati kohtusse pöördumise tähtaega materiaalõigusliku tähtajana, siis TvLS-i tähenduses on tegu menetlustähtajaga, mida on võimalik ennistada. Samuti, kuna tegu on seadusest tuleneva menetlustähtajaga, on kohtutel endil kohustus kontrollida selle järgimist ka ilma menetlusosalise vastava taotluseta.

    Seega juhul, kui pool esitab kohtusse taotluse lahendada TVK otsus kohtus hagimenetluses hilinenult tähtaega ületades, ei ole tegu materiaalõigusliku õigust lõpetava tähtajaga, vaid menetlustähtajaga, mille suhtes saab pool esitada ennistamise taotluse. Ennistamiseks peab aga olema mõjuv põhjus ning kui taotlus rahuldatakse, võimaldab tähtaja ennistamine asja siiski sisuliselt arutada.

     

    Katri Tšesnokov

    Advokaat

    **************

    Uudised ilmusid algselt Äripäeva 2023. aasta jaanuarikuu väljaandes Õigusuudised