TARK Legal

Author: Tark

  • 2022. aasta detsembrikuu Õigusuudised

    Uuel aastal jõustub äriregistri seadus

    Äriregister on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, mille pidamise eesmärk on koguda, säilitada ja avalikustada teavet Eesti õiguse järgi asutatud eraõiguslike juriidiliste isikute, Eestis tegutsevate füüsilisest isikust ettevõtjate ja välismaa äriühingute filiaalide kohta.

    1.veebruaril 2023 jõustuva äriregistri seaduse peamiseks eesmärgiks on kõikide eraõiguslike juriidiliste isikute registriregulatsiooni ühtlustamine, kuivõrd praegusel kujul on see killustatud ja fragmentaarne.

    Peagi jõustuv äriregistri seadus sätestab äriregistri andmekoosseisu, kannete tegemise ning registri pidamise korra, järelevalve ja vastutuse.

    Mittetulundusühingute ja sihtasutuste register muudetakse äriregistri osaks, mis muudab registrimenetluse lihtsamaks ja selgemaks nii ettevõtjatele kui ka registripidajale.

    Muudest muudatustest on kõige olulisemad osaühingut puudutavad muudatused, sest eelnõu kohaselt kaotatakse osaühingu miinimumkapitali nõue ja osanike nimekirja hakatakse pidama äriregistrist.

    Osaühingu miinimumkapitali nõude kaotamine sunnib asutajad senisest enam läbi mõtlema osaühingu tegevuse jaoks vajaliku kapitali. Praegu valitakse osaühingu asutamisel valdavalt automaatselt seaduses kehtestatud miinimumkapital, mida ei pea sisse maksma ning mis seetõttu ei ütle suurt midagi osaühingu usaldusväärsuse ja asutamise läbimõelduse kohta. Selle võimaluse puudumise tõttu edaspidi annab valitud ja sisse makstud osakapital vajalikku informatsiooni osaühingu usaldusväärsuse kohta ka kolmandatele isikutele. Lisaks on kehtiv miinimumkapital 2500 eurot kaotanud oma väärtuse võrreldes selle summa algse kehtestamise ajaga 1995. aastal.

    Tõhustatakse ka registripidaja järelevalvevõimalusi, suunates juriidilisi isikuid oma aruandluskohustust täitma. Selleks lihtsustatakse ja kiirendatakse registrist kustutamist majandusaasta aruande esitamata jätmise tõttu.

    E-äriregistrisse luuakse võimalus broneerida ärinimi kuueks kuuks, et oleks paremini võimalik äriühingu asutamist ette valmistada ja sobiv ärinimi oleks olemas äriregistrile avaldust esitades.

    Kuna infosüsteemide arenduste maht on suur ja seetõttu poleks ühes etapis seaduse jõustumine võimalik, on jõustumine jagatud kolme etappi. Seaduse üldine jõustumistähtaeg on 1. veebruar 2023, osanike nimekirja muudatused jõustuvad 1. septembril 2023 ning ärinime broneerimine ja kindlal kuupäeval kande taotlemise võimalus 1. märtsil 2024.

    Riigikohus selgitas au teotamise õigusvastasuse tuvastamise reegleid

    Riigikohus selgitas värskes 16. novembri 2022 lahendis nr 2-19-8673 au teotamise õigusvastasuse tuvastamise reegleid.

    Antud kohtuvaidluse asjaolude kohaselt palus hageja kohustada kostjaid eemaldama enda kohta avaldatud artikleid, kuna leidis, et nendes kajastuvad ebaõiged andmed ja väärtushinnangud. Samuti palus hageja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise kohtu õiglasel äranägemisel ja viivise seadusjärgses määras kahjuhüvitiselt.

    Riigikohus tühistas madalamate astmete kohtute otsused ning saatis asja samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Riigikohtu arvates oleksid kohtud pidanud kostjate tegude õigusvastasuse tuvastamisel arvestama rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel (VÕS § 1046 lg 1 teine lause).

    Riigikohus on eeltoodu kohta varem leidnud, et õigusvastasusele hinnangu andmist võib mõjutada see, kui hageja au teotavad väited esitati kitsale isikute ringile, ning see, kas väidetavalt hageja au teotavad andmed või hinnangud olid suunatud konkreetselt hageja vastu või isikute grupi vastu, kuhu hageja kuulub.

    Kolleegium ei nõustunud ringkonnakohtu seisukohtadega, et asjas tuvastatud asjaolude järgi on hageja kohta avaldatud ebakohased väärtushinnangud tingitud hageja enda käitumisest.

    Ei ole õiguspärane see, kui isik, kelle au teotatakse, vastab sellisele tegevusele omalt poolt tema au teotanud isiku au teotamisega. Seetõttu ei saa selle asjaoluga, et hageja teotas esmalt kostja 2 au, põhjendada ka kostjate tegude õiguspäraseks lugemist (VÕS § 1046 lg 1 teise lause järgi).

    Hinnang kostjate käitumise õigusvastasusele ei saa sõltuda sellest, kas kostja 2 on pidanud vajalikuks midagi enda õiguste kaitseks ette võtta. See tähendab, et kui kostja 2 esitaks hageja vastu hagi, siis ei takistaks selle hagi rahuldamist asjaolu, et hageja on tema vastu varem hagi esitanud.

    Riigikohus selgitas ka, et isiku kujutise ilma nõusolekuta kasutamine ei ole üldjuhul õigusvastane siis, kui isik ise asetab end teadvalt sellisesse olukorda, mille korral võib eeldada tema kujutise kasutamist avalikkusele nähtavalt, nt osaledes erinevatel seltskonnaüritustel, mille vastu tunneb eelkõige huvi nn kollane ajakirjandus. Isiku kujutise kasutamine võib olla lubatav siis, kui kujutist muudetakse tehniliste vahenditega selliseks, mis ei võimalda isikut tuvastada. See, kui isik paneb end teadlikult olukorda, kus võib eeldada tema pildistamist, filmimist või muul viisil tema kujutise kasutamist, ei ole võrreldav olukorraga, kus sama isik on ise enne teotanud teise isiku au.

    Võla sissenõudmine võlgniku ühisvara arvelt

    Riigikohus selgitas 26. oktoobri 2022 lahendis nr 2-20-15758 võlausaldaja nõude rahuldamisega seonduvat ühisvara arvelt.

    Viidatud kohtuasja asjaolude kohaselt nõudis hageja täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 14 lg 2) ühisvara jagamist, et selle tulemusena rahuldada oma nõue kostja I vastu vara jagamise tulemusena kostjale I jäävast osast.

    Kui abikaasade ühisvara jagamist nõuab võlausaldaja, kelle nõue ei ole ühisvaral lasuv perekonna vajaduste rahuldamiseks võetud kohustus (PKS § 33 lg 1), ei saa kohus määrata kindlaks otsuse täitmise viisi ja korda, mille kohaselt tuleb ühisvara jagamise tulemusena tekkiva võlgniku lahusvara arvel kohtutäituril enampakkumisel saadud rahast täita võlausaldaja vastu olev kohustus. Alama astme kohtud leidsid õigesti, et tegemist on kohtuotsuse täitmise küsimusega, mis tuleb kohtutäituril lahendada ühisvara jagamise kohta tehtud kohtulahendi sundtäitmisel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

    Ühisvara jagamise hagi esitanud võlausaldaja saab esitada täitmisavalduse ühisvara jagamise kohta tehtud kohtulahendi täitmiseks (TMS § 23) ning kohtutäitur saab korraldada avaliku enampakkumise ja müügitulemi jaotamise täitemenetluse seadustikus sätestatud korda arvestades.

    Ühisvara jagamise nõude esitanud hagejal ei ole teiste võlgniku võlausaldajate ees tulemi jaotamisel eelisõigust. Ei ole välistatud, et ühisvara jagamise hagi rahuldamise korral rahuldatakse vara võõrandamisest saadud rahast ka nende sissenõudjate nõudeid, kes ühisvara jagamise hagi ei esitanud. Seejuures ei tulene seadusest, et mitme nõude menetlemisel ühe võlgniku vastu oleks raha jaotamisel tingimata eesõigus ühisvara jagamise hagi esitanud sissenõudjal (antud lahendis hagejal).

     

    Rahel Behrsin

    Vandeadvokaat

    **************

    Uudised ilmusid algselt Äripäeva 2022. aasta detsembrikuu väljaandes Õigusuudised

  • TARK advised influencer marketing software startup Modash

    Tark advised Modash and its founders on USD 2 Million Pre-Seed Round with Change Ventures.

    Modash is an Estonia-headquartered influencer marketing software start-up that helps marketers find social media influencers for their marketing campaigns.

    Change Ventures is one of the biggest venture capital funds in the Baltic region that specializes in early-stage investments.

    The Tark team included Partner Hannes Küün and Associates Katri Tšesnokov and Tarvi Salu.

     

    Read more: https://ceelegalmatters.com/legal-markets/21688

    https://tech.eu/2022/11/23/modash

  • Advokaadibüroo TARK nõustas influencer marketing tarkvara startup´i Modash

    Modash on tarkvara idufirma, mis aitab turundajatel leida platvormi kaudu sotsiaalmeedia mõjuisikuid ehk influencer‘eid enda turunduskampaaniatesse.

    Tark nõustas Modashi ja selle asutajaid 2 miljoni USA dollari suuruse pre-seed vooru läbiviimisel Change Ventures’iga.

    Change Ventures on üks Baltikumi suurimaid varajase faasi iduettevõtetesse investeerivaid riskikapitalifonde.

    Tark meeskonda kuulusid partner Hannes Küün ning advokaadid Katri Tšesnokov ja Tarvi Salu.

     

    Loe lisaks: https://digipro.geenius.ee/rubriik/uudis/modash-kaasas-magusa-summa-et-ehitada-sisuloojatele-moeldud-infrastruktuuri/ https://ceelegalmatters.com/legal-markets/21688

    https://tech.eu/2022/11/23/modash

  • TARK saavutas Eesti Raudteele miljonivaidluses võidu

    Vaidlus puudutas Eesti Raudtee AS-i tegevust Tallinn-Haapsalu raudteelõigu ehitustegevuses. Meedias laialdast kõlapinda leidnud kohtuasja algatas ettevõtja, kelle hinnangul oli riigiettevõte ehitustegevuse käigus ära kasutanud võõrast muldkeha ehitusmaterjalina, mille tõttu pidavat Eesti Raudtee maksma kahjuhüvitist. Tegemist oli õigusteoreetiliselt olulise ning põhimõttelist tähendust omava vaidlusega, kuivõrd menetluses lahati muu hulgas maareformi printsiipe ja selle käigus toimunud õiguste riivete õiguspärasust. Tõendasime kohtumenetluses, et ettevõtja hagi Eesti Raudtee vastu oli täielikult alusetu, mille tagajärjel jäeti kõik nõuded rahuldamata ja menetluskulud vastaspoole kanda.

    Loe täiendavalt: https://majandus.postimees.ee/7557720/ettevotja-kaotas-miljonivaidluse-eesti-raudteega

    Olulist kohtuteed vedasid partnerid Tauno Tark ja Marit Savi.

  • Court win of fundamental importance to Estonian Railways Ltd

    To recall, the case involved a dispute regarding the Tallinn-Haapsalu newly (currently being) built railway that is under constant public and political discussions. TARK represented the client, Estonian Railways Ltd against a former owner of railway sleepers and other bulk, on to which Estonian Railways has, upon the Estonian state’s request, built a new railway. The opposing party claimed damages for alleged loss of ownership. Since the dispute concentrated on a length of 1/10 of the whole Tallinn-Haapsalu railway, in an event of loss for Estonian Railways, an enormous amount of claims would have followed. TARK has prevented this by gaining a total win for the client, leaving the opposing party losing the battle.

    The client was represented by partners Tauno Tark and Marit Savi.

  • 2022. aasta novembrikuu Õigusuudised

    Kuidas mitte eksida osakapitali suurendamisel

    Riigikohus selgitas kohtuasja nr 2-22-3018 kohta tehtud 15. juuni 2022. aasta kohtuotsuses osakapitali suurendamisel tekkivaid õigussuhteid ning mitterahalise sissemakse tõendamise olulisust.

    Riigikohtu otsuse asjaolude kohaselt esitas OÜ 16. veebruaril 2022 Tartu Maakohtu registriosakonnale kandeavalduse, milles palus kanda äriregistrisse OÜ uue osakapitalina 2700 eurot. OÜ soovis seeläbi suurendada osakapitali 200 euro võrra, lastes välja uue osa, ning kanda registrisse osamaksega 200 eurot OÜ uus osanik, kes tasub uue osa eest mitterahalise sissemaksega, mille esemeks on kaks kinnisasja.

    Tartu Maakohtu registriosakond kandeavaldust ei rahuldanud ja vastavat kannet äriregistrisse ei teinud. Registriosakond leidis, et avaldusele lisatud osanike otsuses nimetatud mitterahaliseks sissemakseks olevad kinnisasjad ei kuulu uue osa omandajale ega ole üle antud OÜ-le. Registriosakond tuvastas, et kinnisasjad kuulusid kolmandale isikule, kes ei ole OÜ osa omandaja, mistõttu ei ole osakapital vastavalt osanike otsusele sisse makstud. Kuna avaldusele lisatud dokumendid ei vastanud registripidaja hinnangul seadusega sätestatud nõuetele, siis koostas registripidaja määruse, mille alusel keelduti kande tegemisest registrisse.

    OÜ vaidlustas määruse, mida Tartu Maakohtu registriosakond ei rahuldanud, ja saatis kaebuse ringkonnakohtule lahendamiseks. Ringkonnakohus nõustus üldpildis maakohtu otsusega ja kaebust ei rahuldanud ning lisas täpsustusena, et OÜ peab olema mitterahalise sissemakse omanik registrisse avalduse esitamise ajal. Vaidlus liikus mõistagi edasi Riigikohtusse, sest OÜ hinnangul ei sätesta seadus järjekorda, et esmalt tuleb otsustada osakapitali suurendamise üle ning alles seejärel sooritada asjaõiguslikud toimingud. Samuti ei sätesta seadus OÜ hinnangul keeldu, et OÜ ei või mitterahalise sissemaksena saadud kinnisasju edasi müüa enne osakapitali suurendamise kandeavalduse esitamist ja äriregistrisse kandmist.

    Riigikohus leidis, et OÜ kaebus tuleb jätta rahuldamata, aga pidas oluliseks lükata osaliselt ümber ringkonnakohtu täiendav põhjendus. Riigikohtu tsiviilkolleegium nõustus OÜ-ga, et osakapitali mitterahalise sissemaksega suurendamisel on kandeavalduse esitamisel oluline üksnes tõendada, et sissemakse tasumise kohustus on täidetud, mitte seda, et mitterahalise sissemakse esemeks olev vara on kandeavalduse esitamise hetkel osaühingu omandis, sest äriseadustikust ei tulene nõuet, et osaühing peaks olema mitterahalise sissemakse omanik kandeavalduse esitamise ajal.

    Seega on osakapitali suurendamisel mitterahalise sissemaksega üldjuhul vaja kandeavaldusega muuhulgas esitada osanike vastav otsus, sissemakse väärtust tõendavad dokumendid ja sissemakse üleandmist tõendavad dokumendid. Kinnisasja mitterahalise sissemakse esemena üleandmist tõendab väljavõte kinnistusraamatust, mis lisatakse vastavale avaldusele.

    Kolleegium selgitas, et nõue lisada kandeavaldusele väljavõte kinnistusraamatust ei tähenda seda, et OÜ peab sellest nähtuvalt olema ka kinnisasja omanik. Sissemakse tasumise kohustuse eesmärk ei ole saavutada konkreetse üleantava vara säilimine ühingus. Selle nõude eesmärgiks on tõendada asjaolusid, et sissemakse on OÜ-le üle antud ja selle väärtus vastab üleandmise ajal kokkulepitud sissemakse väärtusele.

    Seega võinuks Riigikohus määruse tühistada, kuid konkreetse juhtumi asjaolud seda ei võimaldanud. Kolleegium juhtis OÜ tähelepanu sellele, et osanike osakapitali suurendamise otsus on OÜ ettepanek isikule teha pakkumus osakapitali suurendamiseks osakapitali suurendamise otsuses ettenähtud tingimustel. Isiku ettepanek osa märkida on pakkumus ja OÜ sellega nõustumine on vastava õigussuhte aktsepteerimine. Alles selle tagajärjel tekib OÜ ja isiku vahel märkimisleping, millest tuleneb uuele osanikule kohustus tasuda sissemakse.

    Käesoleva kohtuasja puhul toimus esmalt sissemakse tasumine ehk kinnisasja üleandmine, mille järel võtsid osanikud vastu osakapitali suurendamise otsuse. Lähtudes eespool toodust, ei antud OÜ-le kinnisasju üle märkimislepingust tuleneva nõude täitmiseks, kuna märkimislepingut polnud kinnisasja üleandmise hetkeks olemaski.

    Riigikohus selgitas täiendavalt, et notariaalselt tõestatav kinnisasjade üleandmise leping peab olema sõlmitud muu kohustuse täitmiseks, sest notar teeb toimingu vaid kõikide vajalike dokumentide ja andmete olemasolul. Kinnisasja omandiõiguse ülemineku asjaõigusleping tõestatakse üksnes juhul, kui esitatakse notariaalselt tõestatud omandiõiguse ülekandmise võlaõiguslikku kohustust loov tehing või kui vastav leping tõestatakse samal ajal asjaõiguslepinguga.

    Kolleegium ei välistanud, et kinnisasjade üleandmise lepingu tegelik sisu võis olla tulevase osanike otsuse täitmiseks mittevaralise sissemakse tegemine, kuid sellisel juhul võib lepingut tõestanud notar olla oma ametikohustusi rikkunud. Kolleegiumil ega registripidajal ei ole võimalik kinnisasjade üleandmist iseseisvalt sellisel viisil tõlgendada ning seetõttu oli kandeavalduse rahuldamata jätmine vaatamata ekslikele põhjendustele õige.

    Lahendiga on võimalik lähemalt tutvuda Riigikohtu veebilehel.

    Tuleohutusreeglite täitmise tähtajad on lähenemas

    1.märtsil 2021 jõustusid tuleohutuse seaduse muudatused, mille üleminekuperiood on jõudnud sinnani, et uuenenud kohustuste täitmise tähtajad saabuvad lähiajal. Esimene tähtaeg on juba 1. jaanuaril 2023.

    Tuleohutuse seadust täiendati mitme uuendusega, et suurendada Eestis tuleohutute objektide hulka, teadvustada inimestele nende endi vastutust tuleohutusnõuete täitmisel, vähendada tules hukkunute arvu, ning luua senisest paindlikumad võimalused avaliku ja erasektori koostööks. Muuhulgas kehtestati teatud kriteeriumitele vastavate tööstus-, lao- ja büroohoonete ning garaažide omanikele kohustus enesekontrolli tuleohutusaruande pidamise asemel korraldada oma objektil tuleohutusülevaatus.

    Tuleohutusülevaatus on seadustes uus termin, mis tähendab territooriumi, ehitise, selles asuva tuleohutuspaigaldise ja ehitises toimuva tegevuse tuleohutusnõuetele vastavuse kontrollimist. Tegemist on kohustusega, mille sisu on perioodiline aruandlus Päästeametile vastava objekti tuleohutuse seisukorra kohta. Tuleohutusülevaatuse peavad korraldama ehitise valdajad ning seda teostavad vastava kutsetunnistusega tuleohutuseksperdid. Kui ehitisel on mitu valdajat, siis korraldab ülevaatuse ehitise omanik.

    1. jaanuariks 2023 peab olema tuleohutuse ülevaatus tehtud kõigis büroohoonetes, mille pindala on vähemalt 750 ruutmeetrit. Eestis on selliseid büroohooneid umbes 2000 ning seadusemuudatuse väljatöötamise ajal oli pädevaid eksperte vähem kui 100.

    Tuleohutusülevaatus on perioodiline kohustus, mille täitmine tuleb korraldada iga kolme aasta tagant. Leidub ka teatud erandeid. Näiteks uusehitistes, millele on väljastatud kasutusluba pärast 1. märtsi 2021, peab tuleohutusülevaatuse korraldama hiljemalt kuue aasta möödumisel kasutusloa saamisest. Ülevaatust ei pea tegema hoonetes, mis on kõrgemad kui 28 meetrit või asuvad ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte territooriumil.

    Seadusemuudatus jõustus 1. märtsil 2021. Seadusemuudatusega ja muudatuse seletustega saab lähemalt tutvuda Riigikogu ja Riigi Teataja veebilehtedel. Tuleohutuseülevaatuse spetsiifika kehtestab siseministri määrus.

    Tööõiguse normid kerkivad nagu seened pärast vihma

    15. oktoobril 2022 jõustus töölepingu seaduse muudatus, mis sätestab alltöövõtu tellinud isiku vastutuse.

    Töölepinguseadust (TLS) täiendati §-ga 331, mis aitab viia Eesti õiguse kooskõlla Euroopa Liidu lähetatud töötajate direktiiviga. TLS-i uus norm on piiratud ehitusvaldkonna töötajaskonnaga. Uue korra kohaselt on neil võimalus nõuda töötasu mitte ainult oma tööandjalt, vaid ka tööandjalt alltöövõtu tellinud isikult.

    Alltöövõtu tellinud isiku vastu on võimalik nõudega pöörduda kindlate eelduste täitmisel ning piiratud ulatuses. Ootamatult tekkiva nõude tasakaalustamise hoovana on seaduses ette nähtud, et alltöövõtu tellinud isikul on võimalik vältida töötasu maksmist juhul, kui ta suudab tõendada, et on käitunud korraliku ettevõtja hoolsusega ehk antud juhul tähendab see tehingupoole tausta kontrollimist ja põhjendatult usaldusväärseks pidamises, mida hinnatakse eelkõige maksehäirete puudumise ja töötajate sotsiaalmaksu maksmise põhjal.

    Seadusemuudatus jõustus 15. oktoobril 2022. Seadusemuudatusega ja muudatuse seletustega saab lähemalt tutvuda Riigikogu ja Riigi Teataja veebilehtedel.

     

    Tarvi Salu

    Jurist

    **************

    Uudised ilmusid algselt Äripäeva 2022. aasta novembrikuu väljaandes Õigusuudised

  • TARK participated in the International Bar Association (IBA) conference

    The International Bar Association (IBA) Annual Conference is the leading conference for legal professionals worldwide to meet, share knowledge, build contacts and develop business. This year it was held in Miami from October 30 till November 4th, attended by more than 6,000 lawyers and legal practitioners from around the world.

    TARK partners Tanel Tark and Hannes Küün participated in this event.

    The working days of the conference were filled with many discussions and in-depth analyses of various legal issues. Discussions related to the war in Ukraine, cyber security, competition for talent and wage growth, innovation and hybrid work and many other topics were also resounding at the conference. All evenings were filled with get-togethers organised or supported by leading law firms from many countries.

    “Participating in the work of the various legal sections provided new insights and good practical experience. There were a lot of interesting networking events where we met good friends from around the world and made a lot of new contacts” Tanel Tark commented on the event.

    “Working days and evenings were so busy on a daily basis that it was sometimes difficult to choose which event to attend. However, international cooperation is necessary for the usual cross-border transactions”, said Hannes Küün.

    The International Bar Association was founded in 1947 and has considerable expertise in providing assistance to the global legal community, and through its global membership it influences the development of international law reform and shapes the future of the legal profession throughout the world. IBA has more than 80,000 members from 170 countries.

    The lawyers of TARK Law Office have participated in major IBA events since 1992.

         

  • TARK partnerid osalesid International Bar Association konverentsil Miamis

    30.oktoobrist kuni 4.novembrini 2022 toimus Miamis maailma suurima advokaatide ühenduse – International Bar Association (IBA) konverents, millest võttis osa üle 6000 advokaadi ja juristi üle kogu maailma.

    Meie büroo advokaatidest osalesid sellel üritusel juhtivpartner Tanel Tark ja partner Hannes Küün.

    Konverentsi tööpäevad olid sisustatud paljude diskussioonide ja süvaanalüüsidega õigusvaldkondade erinevates küsimustes. Konverentsil jäid kõlama ka arutelud, mis olid seotud sõjaga Ukrainas, küberjulgeolek, konkurents talentide pärast ja palgatõus, innovatsioon ja hübriidtöö ning paljud muud teemad. Kõiki õhtuid täitsid koosviibimised, mida korraldasid või toetasid paljude riikide juhtivad advokaadibürood.

    „Osalemine erinevate õigusvaldkondade sektsioonide töös andis uusi teadmisi ning häid praktilisi kogemusi. Toimus väga palju huvitavaid üritusi, kus kohtusime varasemalt tuttavate kolleegidega ning saime ka palju uusi kontakte.“ kommenteeris üritust Tanel Tark.

    „Tööpäevad ja õhtud olid igapäevaselt sisusatud nii tiheda graafiku alusel, et mõnikord oli raske teha valikut, millisel üritusel osaleda. Rahvusvaheline koostöö on aga vajalik tavapäraste piiriüleste tehingute tegemisel“ märkis Hannes Küün.

    International Bar Association on asutatud 1947.a. IBA liikmeteks on üle 80 000 inimese 170 riigist. Advokaadibüroo TARK advokaadid on osalenud IBA suurüritustel alates 1992.aastast.

          

     

  • Cooperation with World Justice Project on Rule of Law Index 2022

    For several years now, law office TARK has participated as one of the representatives of Estonia in compiling the “World Justice Project Rule of Law Index”. The World Justice Project (WJP) is an independent organization that annually compiles an important publication – the Rule of Law Index. Based on the index, countries are ranked according to how the rule of law is experienced and perceived based on the experience of representatives from 140 countries.

    An important contribution to the development, strengthening and promotion of the Estonian rule of law.

    Although the rule of law seems to be the domain of lawyers, everyone is affected by everyday issues of safety, rights and justice, and government decisions. Therefore, all persons have an important role to play in the functioning of the rule of law.

    Law office TARK was chosen by the WJP as one of the representatives of Estonia in compiling the “Rule of Law Index 2022” because we have a vast experience in many fields of law. During this cooperation, we advised the WJP on questions regarding constitutional law, civil liberties and criminal law. As far as the WJP is aware, many national governments are using this unique report to develop changes to their regulatory environment.

    The joint efforts of Estonian representatives and society in creating a strong rule of law are bearing fruit, and last year Estonia qualified for a very strong 10th place out of 128 countries.

    The team advising WJP included senior partner Aare Tark and partner Tauno Tark.

    You can find the latest WJP report for 2022 here: Rule of Law Index 2022.