TARK Legal

Author: Tark

  • Osalesime World Justice Project „Rule of Law Index 2022“ koostamisel

    Mitmendat aastat järjest on advokaadibüroo TARK osalenud Eesti ühe esindajana „World Justice Project Rule of Law Index“ uuringu koostamisel. World Justice Project (WJP) on sõltumatu organisatsioon, mille üks tähtsamaid igaastaseid publikatsioone on „Rule of Law Index“, milles reastatakse 140 riigi esindajate kogemuste põhjal riigid õigusriigi põhimõtete toimimise alusel.

    See on olnud oluliseks panuseks, et arendada, tugevdada ja reklaamida Eestit kui õigusriiki.

    Kuigi õigusriigiga seonduvad teemad näivad juristide pärusmaa, siis igapäevased ohutuse, õiguse ja õigluse küsimused ning valitsuse otsused mõjutavad kõiki. Seetõttu on kõigil isikutel õigusriigi toimimises oma oluline roll.

    Advokaadibüroo TARK valiti WJP poolt „Rule of Law Index 2022“ koostamisel Eesti üheks esindajaks, sest meil on pikaaegne kogemus väga paljudes õigusvaldkondades. Käesoleva koostöö raames nõustasime WJP-d riigiõiguse, kodanikuõiguste ja kriminaalmenetlusõiguse küsimustes. WJP-le teadaolevalt kasutavad mitmete riikide valitsused seda ainulaadset aruannet oma õiguskeskkonna muudatuste väljatöötamiseks.

    Eesti esindajate ja ühiskonna ühised pingutused tugeva õigusriigi loomisel kannavad vilja ning Eesti kvalifitseerus mulluses riikide edetabelis väga tugevale 10. kohale 128 riigi hulgast.

    WJP-d nõustanud töörühma kuulus advokaadibüroo partnerid Aare Tark ja Tauno Tark.

    WJP värskeima ehk 2022. aasta aruande leiad siit: Rule of Law Index 2022.

     

  • 2022. aasta oktoobrikuu Õigusuudised

    Uued tuuled äriõiguses

    Riigikogu võttis 13. aprillil 2022 vastu äriregistri seaduse, millega ühtlustatakse kõigi eraõiguslike juriidiliste isikute registriregulatsioon ning tehakse mõned olulised muudatused ka äriseadustikus.

    Registrimenetluse regulatsiooni võrreldes kehtiva seadusega oluliselt ei muudeta, vaid see koondatakse eraldi seadusesse terviklikult ja süstematiseeritult. Uus äriregistri seadus jõustub 1. veebruaril 2023, mõned sätted erandlikult 1. septembril 2023 (nt osanike nimekirja pidamise regulatsioon) ning mõned 1. märtsil 2024 (nt ärinime broneerimist puudutav).

    Selle kuu uudiskirjas räägime pikemalt kontsernihuvist ja sellega kaasnevast vastutusest, võimalusest taotleda äriregistri kande tegemist kindlal kuupäeval ja ärinime broneerimisest.

    Kumb on olulisem, kas tütarühingu või kontserni huvi?

    Kes vastutab, kui tütarühingul tekib kahju kontsernihuvide järgimise tõttu? Oluline äriseadustiku muudatus on kontsernihuvi tunnustamine seaduse tasandil ja kontsernivastutuse reguleerimine. Äriühingutes, mis moodustavad kontserni, on tavaline, et lisaks iga äriühingu enda huvidele arvestatakse laiemalt ka kontserni huvidega, kuid teatud juhtudel võivad need huvid ka konfliktis olla ehk see, mis on majanduslikult mõistlik kontserni kui terviku huvides, ei pruugi toimida konkreetse tütarühingu puhul. Kontsernihuvi ja sellega arvestamise vajadust on tunnustatud juba varem ka Riigikohtu praktikas. Tütaräriühingud annavad üksteisele laenu, tagavad laene, teevad tehinguid emaettevõtja juhiste järgi, kuid kontserni kuuluva äriühingu juhatusel on alati ja eelkõige kohustus tegutseda tema poolt juhitava ühingu parimates huvides.

    Seadusemuudatustega sätestatakse selgelt, et emaettevõtjal on õigus anda tütarettevõtja juhtorganile juhiseid ning tütarettevõtja juhtorgan on kohustatud emaettevõtja juhiseid järgima. Erandina ei ole juhiste täitmise kohustust sellistel tütarettevõtja juhtorgani liikmetel, kes ei ole ametisse määratud emaettevõtja, vaid näiteks vähemusosaniku poolt või kes on ametisse määratud sõltumatu liikmena (isikud, kellel äriliste, perekondlike või muude sidemete puudumise tõttu ei ole huvide konflikti, mis mõjutaksid neid otsuste tegemisel).

    Kontsernihuvi järgimise kohustus ei ole absoluutne, seadus sätestab sellele küllaltki konkreetsed piirid. Nimelt, kui juhiste järgimine toob kaasa vastuolu tütarettevõtja enda huvidega, siis ei loeta juhatuse liiget oma kohustusi rikkunuks, kui samal ajal on täidetud järgmised tingimused:

    1) tehing on tehtud äratuntavalt kontserni kui terviku huvides,

    2) kohane vastusooritus tütarettevõtjale,

    3) tehingu tegemise ajal on tütarettevõtja maksejõuline ning tehing ei muuda teda maksejõuetuks. Seega ei saa kontsernihuvi õigustusel teha tehingut, mis teenib vaid ühe tütarühingu või hoopis emaettevõtja enda huve.

    Emaettevõtja antud juhised peavad olema vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. See on oluline mõlema poole jaoks, et oleks võimalik juhiste andmist ja nende sisu hiljem tõendada.

    Samuti nähakse ette, et juhul kui tütarettevõtja, mida juhitakse emaettevõtja juhiste alusel, satub majanduslikku olukorda, kus tema maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline, siis peab emaettevõtja viivitamata rakendama abinõud maksejõuetuse vältimiseks, näiteks tütarühingu rekapitaliseerima või otsustama tütarettevõtja lõpetamise või pankrotiavalduse esitamise. Sellised reeglid on kehtestatud nii tütarettevõtja võlausaldajate kui ka vähemusosanike/-aktsionäride ja töötajate kaitseks.

    Kui aga emaettevõtja neid reegleid rikub ehk ei rekapitaliseeri tütart ega otsusta ka lõpetamist, siis vastutab ta tütarettevõtja nende kohustuste eest, mis on tekkinud pärast seda, kui on ilmnenud, et tütarettevõtja maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline. Kui emaettevõtja on andnud tütarettevõtja juhtorganitele juhiseid, mis on olnud vastuolus tütarettevõtja huvidega ega ole vastavuses kontserni huvidega, siis on emaettevõtja vastutus veelgi laiem ning ta vastutab tütarettevõtja kohustuste eest, mis on jäänud täitmata selliste juhiste andmise tõttu. Tütarettevõtja pankroti väljakuulutamise korral võib tütarettevõtja nimel nõude emaettevõtja vastu esitada üksnes pankrotihaldur, selliselt piiratakse üksikute võlausaldajate õigust panna oma nõudeid emaettevõtja suhtes maksma.

    Äriregistrikanne kindlal kuupäeval

    Uus äriregistri seadus võimaldab mõjuval põhjusel taotleda äriregistri andmete muutmise kande sidumist kindla kuupäevaga. Kande soovitud kuupäev võib olla ajavahemikus kuni kuus kuud alates kandeavalduse esitamise kuupäevast.

    Seletuskirjas on mõjuva põhjuse näitena välja toodud äriühingute reorganiseerimistehingud (ühinemine, jagunemine, ümberkujundamine), mille ettevalmistamine on sageli keeruline ja kulukas protsess, milles osalejatel oleks aegsasti vaja teada, kas kandeavaldus vastab kõigile nõuetele, et olla vajaduse korral suuteline puudused kõrvaldama. Äriseadustik näeb ette, et nii ühinemine, jagunemine kui ka ümberkujundamine jõustuvad äriregistri kande tegemisest – neis tehingutes osalejate jaoks on aga oluline, et tehing jõustuks kindlal kuupäeval, nt kuu esimesel päeval. Seega võimalus taotleda kande tegemist konkreetsel kuupäeval annab tulevikus selliste tehingute jaoks vajaliku paindlikkuse.

    Kandemäärus tehakse tavakorras ja sellest teatatakse avalduse esitajale viivitamata, kuid kanne jõustub määruses näidatud kuupäeval. Sellise kandemääruse tühistamist võib taotleda registripidajale esitatava avaldusega vähemalt viis tööpäeva enne kande jõustumist, sel juhul registripidaja tühistab kandemääruse ja kanne ei jõustu.

    Ärinime broneerimine

    Selle muudatusega äriseadustikus antakse võimalus broneerida soovitav ärinimi kuueks kuuks. Mõjuval põhjusel on võimalik broneeringut kolme kuu võrra pikendada, kuid seda vaid ühel korral.

    Ärinime broneerimise võimalus on oluline nii Eesti turule sisenevate rahvusvaheliste kontsernide jaoks kui ka Eestis rebrändingut tegevatele äriühingutele, kes soovivad tegutseda kindla ärinime all, kuid ettevalmistuste ajamahukuse või venimise tõttu võivad leida ennast olukorrast, kus sama või väga sarnane ärinimi on juba kasutusele võetud. Praktikast on teada mitmeid juhtumeid, kus kuuldused tuntud ettevõtjate nimemuutuse kavatsusest on levinud ning soovitud ärinimed on n-ö nina alt ära napsatud. Vahel juhuslikult, vahel pahatahtlikult, lootuses sellelt kasu teenida.

    Veel näevad muudatused ette, et sama isik sama ärinime teist korda broneerida ei saa. Seda selleks, et takistada pahatahtlikku broneerimist.

    Äriühing, kes soovib broneeritud nime kasutada, peab saama nõusoleku isikult, kes on ärinime broneerinud. Nõusolek tuleb lisada broneeritud ärinime äriregistrisse kandmise avaldusele. Kui ärinime broneeringu kehtivuse jooksul ei ole broneeritud ärinimega äriühingut äriregistrisse kantud, kustutab registripidaja selle omal algatusel, seega eraldi avaldust kustutamiseks tegema ei pea.

     

    Marit Savi

    Partner, vandeadvokaat

    **************

    Uudised ilmusid algselt Äripäeva 2022. aasta oktoobrikuu väljaandes Õigusuudised

  • TARK advised SaaS startup Klaus

    Klaus, the AI-powered customer service platform, raised  €12 million in Series A round of equity funding led by Acton Capital. Joining the round were previous venture capital investors Icebreaker, Creandum, and Global Founders Capital.

    Founded in 2018, Klaus has found traction with hundreds of global enterprise customers, among them household names such as Glovo, SoundCloud, and Epic Games. Klaus has raised more than €19 million in total and the new round of funding will deepen Klaus’ core focus on product and engineering teams while bringing new growth through sales and marketing.

    TARK’s team advising the transaction included partner Hannes Küün and lawyer Tarvi Salu.

    See more:

    https://www.eu-startups.com/2022/09/tallin-based-klaus-raises-e12-million-to-scale-its-ai-based-customer-support-platform/

    https://techcrunch.com/2022/09/29/klaus-secures-fresh-capital-to-automatically-categorize-and-score-customer-interactions/

  • TARK nõustas tarkvaraidu Klaus

    Rahvusvahelistele suurfirmadele tehisintellekti abil klienditoe kvaliteedijuhtimise teenust pakkuv idufirma Klaus kaasas riskiinvestoritelt 12 miljonit eurot, et kiirendada müüki ning tootearendust.

    Klausi värskeim investor on A-seeria investeeringut juhtinud Saksa päritolu riskikapitalifond Acton, samuti osalesid rahastamise ringis varasemad riskiinvestorid Icebreaker, Creandum ning Global Founders Capital.

    2018. aastal asutatud Tallinna juurtega ettevõte teenindab täna kaugtöö meeskonnaga sadu rahvusvahelisi suurettevõtteid, nagu Epic Games, SoundCloud ja Glovo. Klaus on kaasanud kokku rohkem kui 19 miljonit eurot.

    Advokaadibüroo TARK meeskonda kuulusid tehingu nõustamisel partner Hannes Küün ning jurist Tarvi Salu.

    Loe lisaks:

    https://www.aripaev.ee/uudised/2022/09/29/kehva-klienditoega-voitlev-tarkvaraidu-klaus-sai-investoritelt-12-miljonit

    https://arileht.delfi.ee/artikkel/120075194/kehva-klienditoega-voitlev-tarkvaraidu-klaus-sai-investoritelt-eu12-miljonit

  • 2022. aasta septembrikuu Õigusuudised

    Alla kolmeaastast last kasvatava töötaja koondamise keerukus ja kulukus

    Riigikohus selgitas kohtuasja nr 2-20-16369 kohta tehtud 15. juuni 2022. aasta kohtuotsuses alla kolmeaastast last kasvatava töötaja koondamise eripära ja sellise tegevusega kaasnevate töötajale makstavate hüvitiste kujunemist.

    Riigikohtu otsuse asjaolude kohaselt töötas töötaja tööandja juures juriidilise osakonna direktorina töötasuga 3300 eurot kuus. Töötaja läks rasedus- ja sünnituspuhkusele ning seejärel lapsehoolduspuhkusele ning tööandja sõlmis töötaja asendamiseks tähtajalise töölepingu asendajaga. Hiljem asus asendaja vahetult enne töötaja tööle naasmist tööandja juurde ametisse juriidilise nõunikuna. Töötaja naasis lapsehoolduspuhkuselt tööle, kuid samal päeval andis tööandja töötajale töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse töölepingu seaduse (TLS) § 89 lg 1 (koondamine töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise või muul töö lõppemise tõttu) alusel alates samast päevast. Tööandja selgitas koondamist sellega, et juriidilise osakonna direktori ametikoht on likvideeritud ja kahest osakonnas töötanud juristist üks viidi üle teise osakonda.

    Töötaja hinnangul oli töölepingu erakorraline ülesütlemine tühine, sest tööandja ei tõendanud töötaja töö lõppemist ega järginud TLS-is sätestatud võrdse kohtlemise põhimõtte kohustust, diskrimineerides töötajat olulise perekondliku kohustuse täitmise tõttu, ning kohustust eelistada tööle jäämisel alla kolmeaastast last kasvatavat töötajat.

    Töötaja nõudis tööandjalt TLS-i alusel:

    1) kolme kuu töötasu suurust hüvitist 9900 eurot;

    2) saamata jäänud tulu eest alates töötaja koondamisest kuni uue töölepingu sõlmimiseni 6923,85 euro suurust hüvitist;

    3) töötaja diskrimineerimisega tekitatud mittevaralise kahju eest õiglase rahalise hüvitise maksmist.

    Tööandja vaidles vastu

    Tööandja vaidles vastu, sest tema hinnangul toimus koondamisele eelnenud mitme kuu jooksul tööandja struktuurimuutus, mistõttu kaotati juriidilise osakonna direktori koht. Kuna töötaja töötas tööandja ainsa juriidilise osakonna direktorina, siis ei olnud tööandjal võimalik töötajat ühegi teise töötajaga võrrelda. Seetõttu ei olnud töötajal ka koondamisel töölejäämise eelisõigust. Tööandja ei pidanud töötajat võrdlema tema asendajaga, sest direktori ja nõuniku tööülesanded on erinevad. Lisaks leidis tööandja, et töötaja ei ole põhjendanud ega tõendanud, et tööandja diskrimineeris töötajat. Hüvitiste nõuete kohta arvas tööandja, et need on alusetud, sest tööandja maksis töötajale kokku 6600 eurot ning töötukassa maksis töötuskindlustushüvitist kokku 3472,65 eurot, ning hüvitist tuleks vähendada töötaja ebaviisaka ja agressiivse käitumise, teisest tööst keeldumise, töölepingu kokkuleppel lõpetamisest ja tööandja poolsest hüvitisest keeldumise tõttu.

    Maakohus nõustus töötajaga ja otsustas, et koondamine oli tühine. Maakohus lõpetas töölepingu TLS-i alusel alates ülesütlemise avalduse esitamisest ning mõistis tööandjalt TLS-i alusel töötaja kasuks välja töötaja viie kuu keskmise töötasu suuruse hüvitise, kokku 16 500 eurot, millest arvas TLS-i alusel maha töötajale makstud 6600 eurot, mõistes seega tööandjalt töötaja kasuks välja 9900 eurot. Ringkonnakohus nõustus üldpildis maakohtu otsusega, kuid tühistas selle töötaja kasuks välja mõistetud hüvitise osas, vähendades hüvitist 6600 euroni.

    Riigikohus leidis, et nii maa- kui ka ringkonnakohus olid õigesti tuvastanud töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse ja lõpetanud töölepingu, kuid pidas vajalikuks osaliselt muuta ringkonnakohtu otsuse põhjendusi ning täpsustada hüvitisnõuetega seonduvat.

    Kolleegiumi arvates puudus koondamisolukord

    Riigikohtu tsiviilkolleegium selgitas, et koondamine ei eelda igal juhul töömahu vähenemist, vaid töö võidakse korraldada ümber nt ametikohtade liitmise, teenuse sisseostmise, töö mehhaniseerimise, tegevusala vahetamise vms põhjusel, mistõttu töö senisel ametikohal lõpeb. Kohtud tuvastasid, et direktori ja nõuniku ametijuhendites on palju põhimõtteliselt sarnaseid ülesandeid, kuid vaatamata erinevale sõnastusele on paljude tööülesannete sisu jäänud samaks, ning leidsid, et kuna struktuurimuudatusega muudeti üksnes ametikoha nimetust, ei olnud tööandjal õigust töölepingut koondamise alusel erakorraliselt üles öelda. Riigikohus leidis, et eelnev on õigesti menetletud ning jättis töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse jõusse.

    Kolleegiumi arvates puudus koondamisolukord, mistõttu ei saanud tekkida ka küsimust, kas tööandja oleks pidanud võrdlema töötajat tema asendajaga. Seetõttu ei saa tööandjale ette heita sellise võrdluse tegemata jätmist. Seega tööandja poolt koondamise tõendamata jätmine tähendab seda, et tööandja ütles töötaja töölepingu üles põhjusel, et töötaja täitis olulisi perekondlikke kohustusi ning sellisel põhjusel töölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine. Seetõttu tuli kohtutel tööleping lõpetada vastavalt vaidluse poolte nõuetele alates ülesütlemise avalduse kuupäevast.

    Kui kohus lõpetab töölepingu TLS-i järgi, maksab tööandja töötajale TLS-i järgi hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. TLS-ist tulenevalt võib kohus hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Kolleegiumi hinnangul eksisid kohtud hüvitise väljamõistmisel ning rikkusid kohtuotsuse põhjendamise kohustust, sest ei ole põhjendanud, kas ja kui suures ulatuses on töötaja kasuks väljamõistetavat hüvitist vähendatud töötuskindlustushüvitise võrra ning kui suur osa hüvitisest on hüvitis varalise ja kui suur osa mittevaralise kahju tekitamise eest.

    Kolleegium selgitas, et kui töötaja nõuab TLS-i alusel tööandjalt töölepingu ebaseadusliku ülesütlemisega tekitatud varalise kahju hüvitamist, pidades varaliseks kahjuks saamata jäänud tulu, peab töötaja tõendama nii sellise kahju tekkimise töölepingu ebaseadusliku ülesütlemise tõttu kui ka sellise kahju suuruse. Kusjuures kahjuhüvitisest arvatakse maha igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema säästetud kulud, v.a siis, kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga. Seega jäi kolleegium oma varasema seisukoha juurde, et TLS-i alusel väljamõistetava hüvitise suuruse kindaksmääramisel tuleb arvestada töötukassalt töövaidluse ajal töötajale makstud hüvitistega.

    Olenevalt vaidluse asjaoludest võib alla kolmeaastast last kasvatava töötaja töölepingu erakorralise ülesütlemise kulu varieeruda märkimisväärselt ning isegi juhul, kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, mh mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus.

    Diskrimineerimise osas selgitas riigikohus, et ainuüksi koondamise aluse puudumine ei tähenda alati töötaja diskrimineerimist, vaid kindlaks tuleb teha, kas töötajat on koheldud koondamisel halvemini nt tema soo või soolise kuuluvusega seotud asjaolu tõttu. Tõendamiskohustuse järgi peab töötaja esitama faktilised asjaolud, mille alusel võib eeldada, et teda on diskrimineeritud, ning tööandja peab menetluses tõendama, et ta ei ole rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet.

    Lahendiga on võimalik lähemalt tutvuda Riigikohtu veebilehel.

    Töölepingu seaduse muutmisega tekkis täiendav kohustus ka töötajale

    1. augustil 2022 jõustus juba laialdaselt kajastust leidnud töölepingu seaduse muudatuste taustal lisaks ka töötervishoiu ja tööohutuse seadus, mis sätestab täiendava kohustuse töötajatele.

    Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 14 lg-t 1 täiendati punktiga 10, mis jõustus samuti 1. augustil 2022 ning sätestab, et töötaja on kohustatud tagama, et töötamine või teenuse osutamine teise tööd andva isiku juures ei ohusta tema enda ega teiste elu ja tervist. Täienduse eesmärgiks on juhtida tähelepanu töötaja tervisekaitse eesmärgil töö- ja puhkeaja nõuete täitmise olulisusele.

    Tööandjal ei ole õigust piirata töötaja töötamist teise tööandja juures, välja arvatud erandlikel juhtudel, näiteks on lubatud piirangud ärisaladuse kaitse põhjustel (konkurentsipiirangu kokkulepe). Kuigi Euroopa Liidu õigus lubab liikmesriikidel piirata teise tööandja juures töötamist tervise ja ohutuse kaalutlustel, siis ei soovi seadusandja sellist piirangut sätestada. Samas on seadusandjal soov tagada töökeskkonna ohutus.

    Seetõttu kehtestas seadusandja töötajatele kohustuse tagada, et mitme tööandja juures töötamine või lisaks töötamisele võlaõigusliku lepingu alusel teenuste osutamine ei ohustaks tema või teiste inimeste elu ja tervist. Näiteks juhul, kui töötaja töötab täistööajaga ja töövälisel ajal osutab osalise ajaga muid teenuseid (nt osutab pärast viidatud tööpäeva või öösiti sõidujagamisteenuseid), peab töötaja tagama, et mitmel kohal töötamine ei sea ohtu tema ega teiste tervist. Töötaja enda või teiste tervist ei tohi ohtu seada sellest tulenevalt, et töötaja on mitmel kohal töötamise või teenuse osutamise tõttu üleväsinud ja hajevil.

    Olukorras, kus töötaja TTOS-ist tulenevat kohustust rikub ja tööandja leiab, et töötaja tervis või seisund ei võimalda ohutult töö tegemist, võib tööandja esitada töötajale hoiatuse või teatud eelduste täitmisel töölepingu asjakohase töölepinguseaduse § 88 lg 1 (töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt töötajast tuleneval põhjusel) punkti alusel üles öelda.

    Seadusemuudatus jõustus 1. augustist 2022. Seadusemuudatusega ja muudatuse seletustega saab täpsemalt tutvuda Riigikogu ja Riigi Teataja veebilehtedel.

     

    Hannes Küün

    Partner, vandeadvokaat

    **************

    Uudised ilmusid algselt Äripäeva 2022. aasta septembrikuu väljaandes Õigusuudised

  • IFLR1000 highly recognizes Law Office TARK

    IFLR1000 published the 2022 financial and corporate law rankings, in which the law firm TARK received a high Tier 3 recognition.

    Also named IFLR1000 two TARK attorneys and partners, Hannes Küün and Tanel Küün, as ‘highly regarded’ professionals on the Estonian law market.

    In the 2022 IFLR1000 rankings, Tanel Küün was named as a ‘highly regarded’ in financial and banking law and mergers and acquisitions, while this leading global law publication gave Hannes Küün a similar title in the fields of mergers and acquisitions and banking law.

    IFLR1000 is one of the most authoritative law publications, leading the way amongst the world’s best financial and civil law attorneys and law firms. The leading legal advisors’ ranking was first published in 1990. Today, IFLR1000 ranks the best legal advisors in more than 120 countries. Attorneys and law firms are ranked based on market transaction analysis and in-depth interviews.

    For more information about the IFLR1000 and rankings can be found here: www.iflr1000.com

  • IFLR1000 tunnustas taas advokaadibüroo TARK partnereid

    IFLR1000 avaldas 2022. aasta finants- ja ühinguõiguse edetabelid, milles Advokaadibüroo TARK pälvis kõrge Tier 3 tunnustuse.

    Lisaks tunnustas rahvusvaheline õigusväljaanne IFLR1000 kahte TARK advokaati ja partnerit, Hannes Küüni ja Tanel Küüni, Eesti õigusturu Highly regarded tiitliga.

    2022. aasta edetabelis nimetas IFLR1000 Tanel Küüni Highly regarded rahanduse ja pangandusõiguse valdkonnas ning ühinemiste ja ülevõtmiste valdkonnas. Hannes Küünile andis maailma juhtiv õigusväljaanne samasuguse tiitli ühinemiste ja ülevõtmiste ning pangandusõiguse valdkonnas.

    IFLR1000 on maailma üks autoriteetsemaid õigusväljaandeid, olles teejuhiks maailma parimate rahandus- ja äriõiguse advokaatide ja advokaadibüroode seas. Juhitvate õigusnõustajate edetabel avaldati esmakordselt 1990 aastal, tänaseks järjestab IFLR1000 parimad õigusnõustajad enam kui 120 riigis. Advokaadid ja advokaadibürood reastatakse turutehingute analüüsi ja süvaintervjuude põhjal.

    Rohkem infot IFRL tunnustuste kohta leiab: www.iflr1000.com

  • Meie juhtivpartner Tanel Tark esines Äripäeva korraldatud pereettevõtluse konverentsil

    Pereettevõtete konverents toimus 26. augustil Tallink Spa & Conference Hoteli konverentsikeskuses. Konverentsil käsitles Tanel pereettevõtte üleandmise juriidilisi aspekte ning tõi oma kogemusest ka praktilisi näiteid.

    Oma ettevõtliku perekonna edust ja katsumustest rääkisid mh ka meediakontserni Bonnier Group 6. põlvkonna esindaja Hans-Jacob Bonnier, Estiko Grupi suuromanikud Kristo ja Neinar Seli, Tallink Grupi suuromanik ja pereettevõtja Ain Hanschmidt ning aia- ja metsasaaduste müügiga tegeleva Figuraata brändi- ja müügijuht Vallo Vaherpuu.

    On väheteatud fakt, et mitmete Eestis tegutsevate edukate ettevõtete taga seisavad perekonnad, mis kannavad põlvest põlve edasi neid samu väärtusi, mis aitavad oma tegutsemisega panustada lisaks ka Eesti majanduse arendamisele.

    Tanel Targa sõnul on pereettevõtlus ka praegu domineeriv ärivorm, kuigi seda sageli niiviisi ei defineerita. “Meil puuduvad täpsed andmed pereettevõtluse osakaalu kohta, kuid soomlaste poolt mõned aastad tagasi avaldatud uuringus loeti Eestis registreeritud äriühingutest pereettevõteteks koguni 80-90%,” ütles Tark.

    Tark tõdes, et pereettevõtluse definitsioon seadusese järgi Eestis puudub. Eesti Pereettevõtjate Liit võttis tema sõnul aluseks Euroopa katusorganisatsiooni põhimõte, mille kohaselt peaks ettevõtte tegevusse olema kaasatud vähemalt kaks pereliiget ja pereliikmed omama kontrolli juhtimisotsuste vastu võtmisel.

    Aga kas pereettevõtted on ka nii-öelda “tavaettevõtetest” edukamad? Tanel Tark viitab Credit Suisse’ uuringule, millele toetudes võib öelda, et on küll. “Pereettevõtluses keskendutakse kiire teenimise asemel tihti pikaajalisemale strateegiale. Mitmete viimase 10-15 aasta jooksul tehtud ülemaailmsete uuringute kohaselt on pereettevõtete tulemused ületanud samas valdkonnas tegutsevad mitte-pereettevõtete omi,” tõdes Tark.

    Nõukogude aja paljuski hävinenud pereettevõtete kultuur on tänaseks taastumas ning peale on tulemas uued generatsioonid, kes pereäride aastate pikkust tööd ning väärtusi edasi kannavad ning arendavad.

    Tanelil on pikaajaline kogemus tehingute nõustamises, ühingu- ja lepinguõiguses, regulatiivsetes valdkondades ja konkurentsiõiguslikes küsimustes. Lisaks on Tanel pereettevõtluse valdkonnas Eestis üks väheseid juriidilisi asjatundjaid. Olles Eesti Pereettevõtjate Liidu üks asutajaliikmetest ning kuus aastat olnud liidu peasekretär, omab Tanel ühelt poolt head vaadet pereettevõtete siseellu ning on teiselt poolt nõustanud mitmeid pereäride põlvkondade üleandmisi, sh aidanud perekontsernide restruktureerimisel, sobivate omandistruktuuride valmimisel, perekonnahartade ja testamentide koostamisel.

     

    Loe lisaks:

    https://www.aripaev.ee/top-peaartikkel/2022/08/26/pereettevotete-top-esikoha-vottis-meditsiinitehnika-ettevote

    https://www.aripaev.ee/uudised/2022/08/13/neinar-seli-pereari-ootab-juba-tukk-aega-majanduslangust

  • JT IoT acquires Top Connect

    JT IoT, the Jersey based global IoT Connectivity player backed by Perwyn, has acquired Top Connect, an international MVNO and global roaming provider. The acquisition of this IoT and roaming connectivity provider and its expert team will accelerate JT IoT’s plan to build a stronger global IoT ecosystem and to expand into new markets and use cases.

    Top Connect is an Estonia-based connectivity player with a 25-year track record of successfully serving over 100 international customers and distributors. With proprietary core infrastructure and a wide range of connectivity suppliers, Top Connect will provide important diversification of the JT IoT portfolio.

    The merged business will serve over 500 enterprises and governmental organisations across the globe and will manage over 10 million IoT connections.

    Partners Tanel Tark, Marit Savi, Tanel Küün and associates Katri Tšesnokov and Tarvi Salu from TARK transaction team advised JT IoT on the acquisition process of Top Connect in Estonia.