Leedu Advokatuur on juba üle 15 aasta korraldanud Balti ja Euroopa advokatuuride korvpalliturniiri, millest Eesti Advokatuur on igal aastal edukalt osa võtnud. Selleaastased võistlused toimusid 6. detsembril Vilniuses, kus Eesti meeskond saavutas väärika kolmanda koha.
Advokaadibüroo TARK partnerid Hannes Küün ja Tanel Küün koos Janar Urrese, Raiko Lipstoki, Ramon Raski, Kristjan Mägi, Tiit-Gregor Metsa, Indrek Kanguri ja Toomas Mälbergiga andsid olulise panuse selle tugeva tulemuse saavutamisel.
Riigikogu võttis oktoobris 2025 vastu hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse, millega luuakse Eestis uus elanikkonnakaitse raamistik. Üheks olulisemaks uuenduseks on kohustus rajada varjendid uute hoonete ehitamisel.
Varjendi rajamise eesmärk on tagada, et inimestel oleks ohuolukorras (nt relvakonflikti või õhurünnaku korral) koht, kus end kaitsta. Varjend peab asuma hoones või selle vahetus läheduses, olema konstruktsiooniliselt tugevdatud ning varustatud ventilatsiooni, avariivalgustuse, varuväljapääsu, joogivee ja kuivkäimlaga. Täpsed tehnilised nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus oma määrusega.
Kohustus puudutab uusi hooneid, mille suletud netopind on vähemalt 1200 m² (nt elamu-, büroo-, kaubandus-, teenindus-, haridus-, tervishoiu- ja muud avalikud hooned) ning tööstus- ja laohooneid alates 1500 m². Ehitusettevõtjatele tähendab see, et kõik ehitusprojektid, mille ehitusluba taotletakse pärast 1. juulit 2026, peavad sisaldama ka varjendi projekteerimise osa.
Lisaks uusehitistele on oluline muudatus varjumisplaani koostamise kohustus. Iga selline hoone peab omama varjumisplaani, milles määratakse, kuhu ja kuidas inimesed hoones või selle läheduses ohu korral varjuvad, millised ruumid on selleks sobivad ning kes vastutab varjumise korraldamise eest ja hinnatakse võimalust olemasoleva ruumi kohandamiseks varjumiskohaks. Varjumisplaan tuleb koostada hiljemalt 1. juuliks 2027. Varjumisplaan tuleb üle vaadata ja ajakohastada regulaarselt, et see vastaks tegelikule olukorrale ja hoone kasutusele.
Seaduse varjendeid ja varjumisplaani puudutavad sätted jõustuvad 1. juulil 2026 ning nendega saab tutvuda Riigiteataja veebilehel.
Euroopa juhtiv männipuidust liimpuitkomponentide tootja Barrus AS ja erakapitalifond Livonia Partners sõlmisid tehingu, millega Barrus omandas enamusosaluse Baltikumi juhtivas klaasitootjas Glassense. Tehingut nõustas Advokaadibüroo TARK.
Barrust nõustasid kogu ostuprotsessi vältel Advokaadibüroo TARK juhtivpartner Tanel Tark ja partner Marit Savi, kes tagasid tehingu sujuva läbiviimise ning õigusliku kindluse kõikides etappides.
„Tehingu tagamaad on lihtsad ja selged: senine enamusaktsionär soovis oma osalust müüa, meie nägime võimalust, mida ka kasutasime. Meil on usk nii Eesti tööstusesse kui ka enda kogemustesse ja võimetesse,“ kommenteeris Barruse tegevjuht Martti Kork.
Kork rõhutas, et tegu on strateegilise finantsinvesteeringuga ning mõlemad ettevõtted jätkavad edaspidi oma tegevust iseseisvalt. Säilivad nii kaubamärgid kui ka töötajate ja partnerite lepingud. Barruse eesmärk on jätkata tootearendust, hoida töötajate heaolu ning kasvatada klientide rahulolu.
Livonia Partnersi partner Kaido Veske lisas, et Glassense’i liitumine Barruse kontserniga oli loogiline samm. „Barrus on juba mõnda aega seotud klaasitootmisega ning nende tugevus nii puidu- kui klaasisektoris loob tugeva aluse edasiseks kasvuks,“ ütles Veske.
Glassense’i ajalugu ulatub aastasse 1997. Ettevõte tegutseb praeguse nime all alates 2022. aastast, kui ühinesid Klaasimeister ja Baltiklaas. Glassense pakub laia valikut klaasitoodetest – alates klaaspakettidest kuni fassaadi- ja interjöörilahendusteni – ning on turuliider Baltikumis ja tugeva positsiooniga ka Põhjamaades.
Barrus AS on 1993. aastal loodud Eesti ettevõte, mis keskendub männipuidust liimpuitkomponentide tootmisele. Enamik toodangust eksporditakse Skandinaavia turgudele ning viimastel aastatel on laienetud ka Ameerika Ühendriikidesse. Barrus panustab jätkusuutlikku tootmisesse ja on pälvinud Vastutustundliku Ettevõtluse Indeksi kuldtaseme.
Barrus AS, one of Europe’s leading manufacturers of glued laminated pine components, has signed a transaction with private equity fund Livonia Partners to acquire a majority stake in Glassense, the Baltics’ leading glass manufacturer. The deal was advised by Law Firm TARK.
Tanel Tark, managing partner, and Marit Savi, partner at Law Firm TARK, advised Barrus throughout the entire acquisition process, ensuring smooth execution and legal clarity at every stage.
“The rationale behind the deal is simple and straightforward: the previous majority shareholder wanted to sell, and we saw an opportunity we decided to pursue. We believe in the strength of Estonian industry, as well as in our own experience and capabilities,” said Martti Kork, CEO of Barrus.
Kork emphasized that the transaction is a strategic financial investment, and both companies will continue to operate independently. Existing brand names, employee contracts, and business partnerships will remain in place. Barrus’s goal is to drive continued product development, maintain employee well-being, and enhance customer satisfaction.
Kaido Veske, partner at Livonia Partners, added that Glassense joining the Barrus group was a natural progression. “Barrus has been active in glass manufacturing for some time, and their expertise in both the timber and glass sectors provides a solid foundation for further growth,” he said.
Glassense traces its roots back to 1997. The company has operated under its current name since 2022, following the merger of Klaasimeister and Baltiklaas. Today, Glassense offers a wide range of glass products—from insulated glass units to façade and interior glass solutions—and is a market leader in the Baltics, with a strong presence in the Nordics.
Founded in 1993, Barrus AS is an Estonian company specializing in the production of glued laminated pine components. The majority of its products are exported to Scandinavian markets, with recent expansion into the United States. Barrus is committed to sustainable manufacturing and has been awarded Gold Level status in the Responsible Business Index.
At the invitation of Toomas Kivimägi, First Vice-President of the Riigikogu, lawyers from the law firm TARK, along with their children and family members, had the opportunity to visit the Estonian Parliament on Flag Day for an engaging introduction to its work and traditions.
The visit offered a unique behind-the-scenes look at the legislative heart of Estonia. Guests were warmly welcomed at the historic Toompea Castle and guided through its storied halls. One of the highlights was the ascent of Pikk Hermann Tower—a cherished national symbol where the Estonian flag is ceremonially raised each morning to the national anthem.
Inside the Parliament building, the group explored the Riigikogu’s main session hall, the setting for legislative debates and decision-making. Toomas Kivimägi delivered an insightful presentation on the everyday operations of Parliament and the responsibilities of its members. His engaging stories about how laws are shaped, how debates unfold, and what a typical workday entails provided guests with a vivid and relatable understanding of Estonian democracy in action.
Beyond being informative, the event was filled with warmth and national pride. The sunny weather added to the uplifting spirit of the day. For many children, it was their first visit to such an important institution—an inspiring and memorable introduction to Estonia’s democratic foundations.
The visit concluded with heartfelt impressions, newfound knowledge, and a deeper appreciation for the vital role the Riigikogu plays in Estonian society—a truly meaningful way to honor Flag Day.
Riigikogu esimese aseesimehe Toomas Kivimägi kutsel olid advokaadibüroo TARK advokaadid koos laste ja pereliikmetega kutsutud Lipupäeval tutvuma Riigikogu tööga.
Külastus pakkus ainulaadset võimalust tutvuda Eesti seadusandliku kogu tööga ja traditsioonidega. Külalised võeti vastu ajaloolises Toompea lossis, kus neid juhatati läbi lossi erinevate osade. Tuuri üheks tipphetkeks oli tõusmine Pika Hermanni torni – rahvusliku sümboli juurde, kus igal hommikul heisatakse pidulikult Eesti lipp ning kõlab hümn.
Parlamendihoone sees tutvus grupp ka Riigikogu istungisaaliga, kus toimuvad seadusandlikud arutelud ja hääletused. Toomas Kivimägi andis sisuka ülevaate Riigikogu igapäevatööst ja rahvasaadikute rollist. Ta jagas huvitavaid lugusid sellest, kuidas seadused sünnivad, kuidas arutelud toimuvad ning milline näeb välja ühe parlamendiliikme tavapärane tööpäev. Tema kaasahaarav ja informatiivne esitus aitas külalistel paremini mõista Eesti demokraatia toimimist.
Üritus ei olnud ainult hariv, vaid ka südamlik ja patriootlik. Ilm oli päikesepaisteline, mis andis päevale veelgi rõõmsama meeleolu. Paljude laste jaoks oli see esimene kord näha seestpoolt niivõrd tähtsat hoonet – ja kindlasti meeldejääv sissejuhatus Eesti riigikorraldusse.
Päev lõppes heade emotsioonide, uute teadmiste ja sügavama austusega Riigikogu rolli vastu Eesti ühiskonnas. See oli tähendusrikas viis Lipupäeva tähistamiseks.
The law firm TARK successfully represented the Municipality of Haljala in a legal dispute against the State Shared Services Centre (RTK). On 25 January 2022, RTK issued a financial correction decision, declaring 25% (€170,700) of the grant funding allocated to the Municipality for the development of the Võsu beach recreational infrastructure project as ineligible.
According to the decision, Haljala Municipality had allegedly breached public procurement regulations during the execution of the project, and RTK asserted that these breaches had resulted in financial loss. The central legal issue concerned whether the Municipality had modified the terms of the procurement contract during project implementation within the limits permitted under the Public Procurement Act.
Both the administrative and circuit courts concluded that Haljala Municipality had not violated the Public Procurement Act when it amended certain terms of the procurement contract. The courts found that the changes made were in line with the legally permissible conditions for contract modifications and were, therefore, lawful.
In their judgments, both instances provided meaningful legal guidance on evaluating the permissibility of procurement contract amendments, offering interpretative clarity likely to reduce the risk of similar disputes in the future.
Haljala Mayor Anti Puusepp underscored the significance of the circuit court’s ruling: “This dispute resulted in the Municipality losing a substantial amount of grant funding three years ago, which we were required to cover using our own resources. The final court decision brings some relief to the Municipality’s strained budget,” he stated, adding that the decision to pursue judicial clarification was both necessary and justified.
Advokaadibüroo TARK esindas kohtus edukalt Haljala valda vaidluses Riigi Tugiteenuste Keskusega (RTK). RTK tegi 25. jaanuaril 2022 finantskorrektsiooni otsuse, millega luges Haljala valla poolt arendatud Võsu rannaala puhketaristu projekti raames eraldatud toetusrahast 25% (170 700 eurot) mitteabikõlbulikuks.
Finantskorrektsiooni otsuse kohaselt rikkus Haljala vald projekti elluviimisel väidetavalt riigihanke nõudeid ning RTK hinnangul tekkis nende rikkumiste tulemusena kahju. Seega, vaidluse keskmeks oli küsimus, kas Haljala vald muutis projekti elluviimise käigus hankelepingu tingimusi riigihangete seadusega lubatud mahus või mitte.
Nii haldus- kui ka ringkonnakohus tuvastasid, et Haljala vald ei ole rikkunud riigihangete seadust, kui muutis projekti läbiviimisel teatud hankelepingu tingimusi. Kohtud nõustusid vaidluste tulemusena Haljala vallaga, et kõnealused muudatused vastasid riigihangete seaduse kontekstis lubatud muudatuste tingimustele ja olid seega õiguspärased.
Mõlemad kohtuastmed on oma otsustes andnud väärtuslikke juhiseid hankelepingu täitmisega seotud tingimuste muudatuste lubatavuse hindamiseks, mis loodetavasti võimaldavad tulevikus analoogseid vaidlusi vältida.
Haljala vallavanem Anti Puusepa sõnul on ringkonnakohtu otsus vallale väga oluline: „Vallale tähendas see vaidlus, et jäime kolm aastat tagasi ilma suurest summast toetusrahast, mida pidime katma omavahenditest. Jõustunud kohtuotsus toob pingelisse vallaeelarve seisu veidi leevendust,“ sõnas vallavanem ning lisas, et vallavalitsuse otsus õigusselguse saavutamiseks kohtusse pöörduda oli õige ja vajalik samm.
Iga-aastane konverents on kohaks, kus juhtivad eksperdid ja arvamusliidrid arutavad, mis on Eesti majanduse sõlmprobleemid ning millised sammud viivad meid edasi.
Globaalne konkurents, sõjaoht, tehnoloogilised arengud, välisinvesteeringutega seotud probleemid ning nõue kestliku ja innovaatilise majanduskeskkonna järele on toonud esile vajaduse vaadata tulevikku ja otsida lahendusi, mis kindlustavad jätkusuutliku majandusarengu.
Konverentsil esinesid peaminister Kristen Michal, AS Tallink Grupp juhatuse liige Piret Mürk- Dubout, Redgate Wealth investeeringute valdkonnajuht Peeter Koppel, SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor, Frankenburg Technologies tegevjuht Kusti Salm, Icosagen AS asutaja ja juhatuse esimees Mart Ustav, Tallinna Sadam juhatuse esimees Valdo Kalm, Gelatex Technologies kaasasutaja ja tegevjuht Märt-Erik Martens, Advokaadibüroo TARK vanempartner Aare Tark ja Postimehe peatoimetaja Priit Hõbemägi.
Majanduse tuum AARE TARK, Advokaadibüroo TARK vanempartner
Eesti majanduse tugevused ja nõrkused KRISTEN MICHAL, Eesti Vabariigi peaminister
Kas Eesti on tardunud Põhjamaa? PIRET MÜRK-DUBOUT, AS Tallink Grupp juhatuse liige, Tallink Silja AB juhatuse esimees
Kas maailma majandusareng on ennast ammendanud? PEETER KOPPEL, Redgate Wealth investeeringute valdkonnajuht MIHKEL NESTOR, SEB majandusanalüütik
Majandus ja sõda: eesmärgid ning võimalused? KUSTI SALM, Frankenburg Technologies tegevjuht
Uued tehnoloogiad Eesti majanduse vundamendina MART USTAV, Icosagen AS asutaja ja Teaduste Akadeemia liige VALDO KALM, Tallinna Sadam juhatuse esimees MÄRT-ERIK MARTENS, Gelatex Technologies tegevjuht ja kaasasutaja
