2018
Maikuu õigusuudiste teemad:
Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös, mai õigusuudised koostas advokaadibüroo TARK partner, vandeadvokaat Tanel Tark.
Täispikka Õigusuudist saab lugeda siit.
2018
Rahvusvaheline sõltumatu ja väga mainekas väljaanne „The Legal 500“ avalikustas 2018. aasta õigusturgude hinnangud. „The Legal 500“ tunnustas advokaadibürood TARK kõigis üheksas hinnatud kategoorias, andes kõrgeima, Tier 1, tunnustuse meie tööle maksuõiguse valdkonnas. Eraldi tõsteti esile meie büroo seitset vandeadvokaati: Aare Tark, Marit Savi, Hannes Küün, Tanel Tark, Allar Aru, Tauno Tark ja Tanel Küün.
„The Legal 500“ on 28 aasta vältelt koostanud regulaarseid analüüse õigusteenuste pakkujate kvaliteedi hindamiseks rohkem kui sajas õigusruumis üle maailma. Väljaande poolt advokaadibüroode pingerea koostamise aluseks on mh pikaajalise juriidilise turu kogemusi ja teadmisi omavate sõltumatute ekspertide uuringud ja tagasiside 300 000 kliendilt kogu maailmas. Eesti osas teostab „The Legal 500“ kokkuvõtteid üheksas erinevas õigusvaldkonnas.
Advokaadibüroo TARK pälvis kõrgeima tunnustuse maksuvaldkonnas, mida juhivad partner Allar Aru ja partner Hannes Küün, kes nimetati ka maksuõiguse uue generatsiooni advokaadiks.
Kohtuvaidluse advokaatidest pälvisid kõrge tunnustuse juhtivpartner Aare Tark ja partnerid Allar Aru 
ning Tauno Tark, sealhulgas tunnustati Aare Tark valdkonna juhtivaks advokaadiks Eestis ning Tauno Tark uue generatsiooni advokaadiks.
Kinnisvara- ja ehitusõiguse valdkonnas tõsteti esile partnerid Allar Aru ja Tanel Küün. Tanel Küünile omistati kinnisvara- ja ehitusõiguse valdkondades ka uue generatsiooni advokaadi tunnustus.
Laevanduse ja transpordiõiguse valdkonnas toodi välja juhtivpartner Aare Tark ja partner Tanel Küün.
Intellektuaalomandi, infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni valdkonnas tunnustati partner Tanel Tarka.
Tööõiguse valdkonnas leidsid äramärkimist partnerid Hannes Küün, Tanel Tark ja Tauno Tark.
Euroopa Liidu õiguse ja konkurentsiõiguse valdkonnas tunnustati partnereid Tanel Tarka ja Tauno Tarka.
Pangandus- ja finantsõiguse valdkonnas tunnustati partnereid Allar Aru ja Tanel Küüni, keda nimetati selles valdkonnas ka uue generatsiooni advokaadiks.
Advokaadibüroo TARK advokaadid on olnud nomineeritud väljaandes „The Legal 500“ üle 20 aasta.
2018
International independent reputable edition The Legal 500 has published its legal market rankings for the year 2018.
The Legal 500 recognized Law Office TARK in all nine ratable categories granting the highest 1st ranking to our work in Tax Law practice. The following seven attorneys of our law firm Aare Tark, Marit Savi, Hannes Küün, Tanel Tark, Allar Aru, Tauno Tark and Tanel Küün were highlighted by name.
For 29 years, The Legal 500 has been analyzing the capabilities of law firms across the world. Its rankings are based on a series of criteria, but more simply put, it highlights the practice area teams who are providing the most cutting edge and innovative advice to corporate counsel. The research of The Legal 500 is based on feedback from 300,000 clients worldwide, submissions from law firms and interviews with leading private practice lawyers, and a team of researchers who have unrivalled experience in the legal market. In Estonia The Legal 500 research for the year 2018 was carried out in nine different areas of legal practice.
Law Office TARK merits the highest ranking in Tax Law practice, led by the partners Allar Aru and Hannes Küün, who was also named a new generation lawyer.
In the Dispute Resolution area managing partner Aare Tark, partners Allar Aru and Tauno Tark were highly recognized, among others Aare Tark was named as a leading individual in this area in Estonia and Tauno Tark a new generation lawyer.
In the area of Corporate and M&A high ranking was awarded to partners Marit Savi, Hannes Küün and Tanel Küün. Marit Savi and Hannes Küün were named as a leading individuals in this area in Estonia.
In the field of Real Estate and Construction, partners Tanel Tark and Allar Aru were highlighted. Partner Tanel Küün was named a new generation lawyer in this area.
In the Shipping and Transportation area, managing partner Aare Tark and partner Tanel Küün were highlighted.
In the field of Intellectual Property, Information Technology and Telecommunication partner Tanel Tark was recognized.
In the area of Employment partners Hannes Küün, Tauno Tark and Tanel Tark were pointed out.
In the area of European Law and Competition Law partners Tanel Tark and Tauno Tark were recognized.
Partners Allar Aru and Tanel Küün were recognized in the Banking and Finance practice area. Tanel Küün was named a new generation lawyer.
The attorneys of Law Office TARK have been nominated in The Legal 500 for more than 20 years.
2018
Aprillikuu õigusuudiste teemad:
Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös, aprilli õigusuudised koostas advokaadibüroo TARK partner, vandeadvokaat Tauno Tark.
Täispikka Õigusuudist saab lugeda siit.
2018
Vandeadvokaadiks saamiseks antakse ametivanne, see on veksel endale ja rahvale, mis tuleb kindlasti lunastada. Eesti Advokatuuri koondunud juristide vaimset potentsiaali on alatasa vaja läinud Eesti riigi ülesehitamisel. Eesti Vabariigist poolteist aastat hiljem saja-aastaseks saava advokatuuri ajaloole vaatab tagasi vandeadvokaat Aare Tark, kes juhtis advokatuuri aastatel 1994–2001.
Loe kogu Aare Targa avaldatud artiklit siit.
2018
Märtsikuu õigusuudiste teemad:
Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös, märtsi õigusuudised koostas advokaadibüroo TARK advokaat Rahel Behrsin.
Täispikka Õigusuudist saab lugeda siit.
2018
TARK & Postimehe järjekorras kümnes majanduskonverents toimus 9. märtsil 2018 Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses kell 9.00-13.00.
Majanduskonverentsil astusid teiste seas üles Euroopa Komisjoni eestlasest asepresident Andrus Ansip, Swedbanki juht Robert Kitt, Luminor Bank Eesti juht Gunnar Toomemets ja majandusanalüütik Ruta Arumäe.
Aare Tark, avasõnad
Aare Tark: puudus pole uutest faktidest, vaid kvaliteetsetest järelmitest.
Advokaadibüroo TARK juhtivpartner Aare Tark ütles majanduskonverentsi avakõnes, et kümme aastat peale viimast majanduskriisi võime pidada end päris karrastunud veteranideks. «Tegime karme ja õige otsuseid ning nüüd ei karda me justkui midagi,» nentis Tark.
«Üritame toimuvat analüüsides aru saada, kas me saame üldse rääkida eelmisest korrast? Kust me üldse teame, et eelmine majandustsükkel on läbi? Kas me peaksime Eesti majandust kirjeldama kui purgatooriumis karrastunud visahinge või sümboolset masinavärki, mille kinni jooksutamiseks piisab ainult Ericsoni Lätti kolimiseks?» küsis Tark.
Targa sõnul ühendab meid valimiseelsel aastal kohustus kvaliteetsesse ühiskondlikku arutellu, et keegi ei saaks tormata läbi valmiste primitiivsete pseudolahendustega. «Elu on tulevikus,» võttis Tark oma kõne kokku.
Ettekande videot vaata siit.
Andrus Ansip, Vaade Brüsselist: kas torm Euroopa majanduses on möödas?
Ansip: ma ei saa aru sellest laristamisest ja võlgu võtmisest.
Ansip ei suuda uskuda, mida praegune valitsus teeb. «Kõik riigid püüavad oma eelarveid plussi saada ja koguda halbadeks aegadeks reserve. Samas me näeme, et kriisi ajal kasvas paljude riikide võlakoormus kaunis järsult. Kukkusime kriisis enamvähem sama palju kui teised, aga väikse eelarve ülejäägi tõttu ei kukkunud me nii madalale, kui oli Euroopa keskmine,» lausus Ansip.
Just selle pärast ei suuda Ansip praegust majanduspoliitikat uskuda. «Eesti eelarvepositsioon eurodes ütleb meile, et enne eelmist kriisi kogusime me reserve. Takka järgi võib öelda, et vähe kogusime, aga ega need reservid kergelt ei tulnud – reserve pole kunagi lihtne koguda, sest poliitikud tahavad seda alati kasutada rahva õnnelikuks tegemiseks,» möönis ta.
«Praegune Eesti ei ole sugugi seal, kus Saksamaa. Me võistleme Euroopas viimase koha eest Rumeeniaga. Ometi arvab keegi, et me võiksime veel võlgu juurde võtta! Kust tulevad need mõtted kasutada riigi raha tasuta ühistranspordi jagamiseks, olenemata sellest, kas seda tahetakse või mitte? Ma ei saa aru miks laristatakse ja unistatakse uuest laenust. Ma ei saa sellest naiivsusest lihtsalt aru,» pahandas Ansip.
Ettekande videot vaata siit.
Gunnar Toomemets, Digitaalse arengu mõju Eesti pangandusele
Luminori juht: lihtsate lahenduste loomine on kõige keerulisem.
Luminor Bank Eesti juht Gunnar Toomemets tsiteeris Steve Jobsi ja nentis, et lihtne võib olla tihti keerulisem. kui kompleksne. Samas tuleb alati pilte lihtsustada ja müra ümbert ära saada – siis on võimalik liigutada mägesid. Sama peab tegema ka pangandus – muutma kõikvõimalikud lahendused lihtsamaks.
Toomemets tõi näiteks telekapuldi, kus on kasutusel väga palju nuppe, aga kasutusel neist on ainult mõned. Panganduse väljakutse on tekitada võimalikult väheste nuppudega pult. Küsimus on, millised nupud sellel puldil peaks olema ja mida peaks need nupud tegema? Kui pangandus muutub iseennast efektiivsemaks ja suudab paremini teenindada, siis on see tugi majandusele oluline.
Toomemetsa hinnangul on kõige olulisem endal kuklas hoida seda, et kasvule järgneb varem või hiljem langus – nii töötavad majandustsüklid. Samas tunnistas ta, et klientidel on viimane kriis väga hästi meeles ja inimesed on pigem alalhoidlikud. Inimesed on kriisiks valmis.
Ettekande videot vaata siit.
Robert Kitt, Mida me oleme õppinud viimastest kriisidest
Robert Kitt: Eesti ettevõtja on harjunud selg vastu seina olema.
Swedbank Eesti juhatuse esimees Robert Kitt ütles, et Eesti üheks suurimaks tugevuseks igasuguse kriisi korral on meie hajutatud majandus nii sektorite kui tööhõive lõikes. Meie ettevõtjad on suutnud Kitti hinnangul leida omale tegevust pea kõigis sektoritest. Just Eesti ettevõtja pidi Kitti hinnangul olema üks tõeliselt sitke indiviid, keda on koolitatud taasiseseisvumisest saadik ise hakkama saama.
«Eesti ettevõtja teab, et ta peab ise hakkama saama. Kui konto on tühi ja raha ei ole siis üldiselt keegi appi ei tule. Just see selg vastu seina tunne on sundinud eesti ettevõtjaid leidma uusi turge ja uusi lahendusi,» tõdes Kitt.
Kust ja kuidas tuleb järgmine kriis, seda juhatuse esimees öelda ei osanud, kuid ta oli veendunud, et see tuleb suunast, kust me seda ei oota ja samuti tuleb see ka seninägematul kujul, sest ükski kriis ei sarnane kunagi teisega.
Kitt kritiseeris tugevalt Eesti teadussarenduse praegust olukorda, möönides, et doktori kraadi saab inimene kõige varasemalt 28 aastasena ja siis ootab teda tõenäoliselt ees alla tuhande eurone palk. Ülikoolid on mehe hinnangul Eesti ettevõtjate jaoks sageli lihtsalt liiga keerulised, ei investeerita piisavalt ja just selle pärast kaaluvad meie teadlased kodumaa tolmu jalgadelt minema pühkimist.
Ettekande videot vaata siit.
Ruta Arumäe, Mullid Eesti majanduses
Majandusanalüütik: mulli ei ole, meedia liialdab.
Majandusanalüütik ja Mainori majandusteooria lektor Ruta Arumäe leidis, et meediale meeldib kirjutada natukene liiga palju mullidest ja iga päev kuulutatakse muudkui krahhe ja kriise. Tegelikkuses tema meelest aga hetkel kriisi tulemas ei ole. «Majandusmullid, kinnisvaramullid, bitcoini mullid – arvutan ja arvutan, mina neid mulle ei näe,» ütles analüütik.
«Majandusmull tekib siis, kui mingisugused hinnad lähevad teiste hindadega võrreldes paigast ära ja ei käi majanduskasvu ning tootlikkusega käsikäes. Praegusi trende vaadates mina aga otseseid ohumärke ei näe, sest kõik tõuseb samas taktis,» tõdes Arumäe.
Arumäe möönis küll, et mõnedes sektorites nagu IT, võib mull potentsiaalselt tekkida, kuid tema meelest ei tuleks sellesse hetkel liiga pessimistlikult suhtuda.
«Kas kinnisvarahinnad on liiga kõrged? Oleme justkui jõudnud eelmise mulli tipu juurde, kuid tuleb meeles pidada, et me oleme vahepeal kümme aastat edasi liikunud. Need kaks aega ei ole võrreldavad. Pigem võiks meie praegust seisu võrrelda 2003. aastaga, kus mullini oli veel aega,» arvas Arumäe.
«Ma ei usu selle kriisi tulekusse hetkel,» võttis Arumäe kokku ja lisas, et ajad muutuvad ning ühtegi kriisi ei saa omavahel võrrelda. Praegune olukord ja majanduspoliitika ei sarnane üldse tema meelest 2007. aastaga.
Ettekande videot vaata siit.
Peeter Koppel, Rahatrükk ja selle tegelik mõju Euroopale
SEB strateeg: praegu võib veel rahulikult hingata.
SEB privaatpanganduse strateegi Peeter Koppeli sõnul võib olla optimistlik veel umbes kaks aastat, kuid sealt edasi pole enam võimalik midagi selgelt näha, sest me elame lihtsalt nii suurte muutuste ajastul «Me oleme hetkel suure keskkonna muutumise keskel. Meid aitab see, et globaalne kasv ei ole tegelikult üldse eriti halb, see on pigem hoopis tugev ja jääb nii kusagil kaheks aastaks,» prognoosis Koppel.
Samas leidis strateeg, et pinged on kasvamas nii USA’s kui eurotsoonis ja seda põhjustab nõudlus kõrgemate intressimäärade järgi. Koppel ei nõustunud Arumäega selles osas, et kõigil on viimane kriis veel tugevalt meeles – pigem arvas ta, et maailmalõpumeeleolud viimasest kriisist on hajunud.
Analüütiku hinnangul kruvib eurotsoonis pingeid üles hetkel see, et väga erineva tootlikusega riigid vajavad tegelikult erinevaid intressimäärasid. Sakslased tunnevad, et neil kisub juba liiga tuliseks, samal ajal, kui Lõuna-Euroopa võtab suhteliselt vabalt.
Ettekande videot vaata siit.
Jüri Kuuskemaa, Buumid ja krahhid Eestis läbi sajandite
Ajaloolane: Tallinn oli kunagi üleeuroopaline kaubanduskeskus.
Ajaloolane Jüri Kuuskemaa andis ülevaate Eesti ja selle ümbruse kaubandusajaloost ning toonitas, et Tallinna tõeline kaubanduslik hiilgeaeg oli aastatel 1361 – 1558, mil Tallinnast sai tõeline üleeuroopaline transiidisõlm. Tallinn oli toona sillaks ida ja lääne vahel. Kaubad liikusid Lääne-Euroopast Novgorodi ja Pihkvasse ja tagasi.
«Tallinna õitseaeg sai algse keskaegse Visby hävingust, mis oli väga edukas kaubandussaar, kus kauplesid nii talupojad kui kaupmehed,» lausus Kuuskemaa, lisades, et pärast Visby hävitamist Taani kuninga poolt sai sellest seadusetu piraadisaar. Tallinn kaotas oma kaubanduskeskuse staatuse aga pärast seda, kui Ivan Julm kaotas oma pääsu Läänemerele.
Ajaloolase sõnul oli Tallinna suurimaks kaubandusartikliks Prantsuse hall sool ja vein. Nimelt läksid Portugali magusad veinid väga hästi peale vürstiriigi bojaaridele. Idast liikusid lääne omakorda aga küünlavaha, hülgerasv ja karusnahad.
Tallinna üheks tõeliseks tõmbenumbriks oli meremeestele Tallinna Oleviste kiriku torn, mida näha väga kaugele merele. Oleviste torn oli sajandeid maailma kõrgeim kirikutorn.
Ettekande videot vaata siit.
2018
On the 15th of February 2018 Adven Estonia and Alexela concluded a transaction whereby Alexela bought Adven Estonia’s natural gas portfolio and Adven Estonia acquired Gaasienergia AS and its gas distribution network from Alexela.
The transaction will allow both companies to develop their core businesses as it significantly increases Alexela’s natural gas customer base and lengthens Adven Estonia’s gas distribution network by almost 65 kilometers.
“We want to offer our customers complete energy solutions. The expansion of our natural gas portfolio enables us to be a good business partner to a larger amount of clients. With this transaction we are also leaving the natural gas distribution business, which is no longer the focus of the company. Success in this business is achieved through scale effect and a company the size of Gaasienergia AS cannot achieve success on its own.” Maria Helbing, the chairman of the management board of Alexela Energy commented.
The chairman of the management board of Adven Estonia said the following of the transaction: “As the second largest provider of natural gas distribution services in Estonia, Adven has always been open to expanding its service area. Today we managed to increase the distribution network by almost one third. In the distribution business the scale effect is important because it allows for greater effectiveness, which in turn allows the company to provide a more competitive service to its customers.”
TARK assisted Adven Estonia with the share purchase agreement, and also with competition and regulatory matters. Adven Estonia was advised by partners Hannes Küün and Tanel Tark.
2018
15. veebruaril sõlmisid Adven Eesti ja Alexela tehingu, mille alusel ostab Alexela Adven Eesti maagaasi portfelli ja Adven Eesti ostab Alexelalt Gaasienergia AS koos maagaasi jaotusvõrguga.
Tehing, millega kasvab oluliselt Alexela maagaasi kliendibaas ja ligi 65 kilomeetri võrra Adveni maagaasivõrk, annab mõlemale ettevõttele võimaluse keskenduda oma põhitegevusele.
„Soovime pakkuda oma klientidele terviklikke energialahendusi, laienenud maagaasi portfell võimaldab meil olla hea partner veelgi rohkematele klientidele. Ühtlasi väljume tehinguga maagaasi jaotusvõrgu ärist, mis ei ole täna ettevõtte fookus ning samuti tuleb selles äris peamine kasu mastaabiefektist, mida Gaasienergia AS-i suurune ettevõte üksi ei saavuta,“ kommenteeris tehingut Alexela Energia juhatuse esimees Maria Helbling.
„Suuruselt Eesti teise maagaasi jaotusteenuse osutajana on Adven alati avatud teeninduspiirkonna laiendamise võimalustele ja tänase tehinguga õnnestus maagaasi jaotusvõrku kasvatada ligi kolmandiku võrra,“ selgitas omalt poolt Adven Eesti juhatuse esimees Urmo Heinam. „Võrguäris on olulised mastaabid, et tõsta ettevõtte efektiivsust ja seeläbi klientidele konkurentsivõimelist teenust pakkuda.“
TARK nõustas Adven Eestit tehingu ettevalmistamisel, sh aktsiate müügilepingu koostamisel, samuti konkurentsiõiguslikes ja regulatiivsetes küsimustes. Projekti nõustasid partnerid Hannes Küün ja Tanel Tark.