TARK Legal

Author: Tark

  • Advokaadibüroo TARK ja Postimehe aastakonverentsi 2020 “Uus majandusmudel” galerii

  • Advokaadibüroo TARK ja Postimehe aastakonverentsi “Uus majandusmudel” kokkuvõte

    Advokaadibüroo TARK ja Postimehe aastakonverentsil “Uus majandusmudel” otsisid Eesti äri- ja poliitikatipud 6. märtsil 2020 vastust, kuidas peaks meie majandusmudel kohanema uute väljakutsetega.

     

    „Muutus on ainus tõeline konstant,” ütles antiik-Kreeka filosoof Heraclitus. Inimkonna ajalugu on pakkunud tema maksiimile pidevat kinnitust. Ka majanduse toimimine muutub nagunii – oluline on vaid ära tunda hetk, millal me uut mudelit vajame. Inimkond seisab tahes või tahtmata hüppelise muutuse lävel, mille tõukurid on kliima, rahvastik, energia ja tehnoloogia“ märkis vandeadvokaat Aare Tark konverentsi teemasid avades.

     

     

    Euroopoa Parlamendi liige ja endine Euroopa Komisjoni asepresident Andrus Ansip prognoosis, et isikuandmete järel tuleb globaalses äris järgmine suur võidujooks tööstusandmetele. Ansipi sõnul peab Eesti olema avatud uutele tehnoloogiatele digivaldkonnas ja energeetikas, sest ainult siis saab meil olla hea ja ilus tulevik.

     

    Majandusekspert ja TalTechi nõukogu liige Robert Kitt arutles majandusmudelite ümberkirjutamise võimalikkuse ja vajalikkuse üle.

    „Minu väljakutse kehtivatele majandusmudelitele on nende jätkusuutlikkus komplekses maailmas. Globaalne majandussüsteem on oma olemuselt kompleksne adaptiivne süsteem, mille tõenäosustihedusfunktsioon on astmeseadusega. See tähendab maakeeli, et nähtuste arvutatud keskmised ei tähenda mitte midagi“, märkis oma ettekandes Robert Kitt.

     

    Knowledge Network East-West esindaja Liisi Karindi rääkis Aasia võimuvõtmisest maailmas ning Euroopa ja USA jäämisest tema varju.

    Liisi Karindi: „ Kui Hiina aevastab, jääb maailm haigeks. Kunagi varem pole see ütlus rohkem paika pidanud kui nüüd. Hiinast on viimase neljakümne aastaga saanud nn. maailma vabrik, kust Bloombergi ärgi pärineb kuni 15 % imporditud vahetoodetest Euroopas ning kuni 35% mujal Aasias, Venemaal, Ladina-Ameerikas ja USA-s“.

     

    Fermi Energia juhataja ja kaasasutaja Kalev Kallemets tutvustas muutusi, mille toob kaasa väikeste moodultuumajaamade turuletulek.

    „Soovime puhast energiat Eestile iga ilmaga parima hinnaga“ ütles Kalev Kallemets konverentsil.

     

    Riigikantselei digi-innovatsiooni nõunik Marten Kaevats tutvustas tõenäolist järgmist suurt tehnoloogiahüpet – tehisintellekti ja kvantarvuteid. Igapäevaste muudatuste hulk on Kaevatsi sõnul praegu liiga kiire, mistõttu ei saa praegusel lineaarsel viisil jätkata. Eesti on tema sõnul aga siiski tehnoloogiamuutustega hästi hakkama saanud ning olemas on kompetents sellega toime tulemiseks. «Meie teadmine ja oskus kogukonnaehitusest on see, mis meid edasi viib,» lisas Kaevats. Tema hinnangul on aegunud ka metafoorid, mida me tehnoloogilise arengu kirjeldamiseks kasutame. «Palun ärme kasuta enam tiigrihüppe metafoori, see on aegunud. Me ei saa enam liikuda üksikute hüpetega. See tiiger peab selgeks õppima uued tantsusammud,» sõnas ta. «See pole üksikute hüpete küsimus, see on valitsemisarhitektuuri küsimus.»

     

    Tallinna Loomaaia pikaajaline juhataja Mati Kaal tõi võrdluseks loomariigi: oma ettekandes tutvustas ta loomaliikide kohanemist muutuvate keskkonnaoludega.

    „Ennustatakse, et Euroopa rändlindudele sobilikud pesitsusalad nihkuvad 2100. aastaks keskeltläbi 550 km kirde poole ning kõlblike elupaikade kahanemine on sealjuures oluliselt suurem mägistes piirkondades. Võimalik, et erinevate looduslike ja inimtekkeliste rändetakistuste tõttu sureb 21. sajandi lõpuks koguni 5-9% maismaaimetajaist välja ja 70-78% muutub ohustatuks, kuna jäävad ilma umbes 30% oma senisest levialast”, märkis oma ettekandes Mati Kaal.

    Ettekandeid näed SIIT

    Pildigaleriid näed SIIT

  • Covid-19: Töötasu hüvitise saamise eeldused

    12. märtsil 2020 Vabariigi Valitsuse poolt väljakuulutatud eriolukord on rohkem kui nädala jooksul pannud paljud tööandjad äärmiselt keeruliste valikute ette. Mõni on olnud sunnitud täielikult äritegevuse seiskama, osad püüavad töötajaid rakendada alandatud töömahuga. Kiired arengud on nõudnud kiiret tegutsemist, seal hulgas töösuhetes.

    Juhul, kui laual on töötajate koondamise vajalikkus, tasub töölepingu ülesütlemisele kaaluda alternatiivi, sest teadupärast toob töötaja koondamine tööandjale kaasa kohese lisakulu hüvitiste väljamaksmise kohustuse näol. Olukorras, kus ettevõtja äritegevus võiks loodetavasti mõne aja möödudes vähemalt mingis mahus taastuda, võib oma töötajate koondamine täna ja ning paari kuu pärast tagasi tööle võtmine kujuneda kulukaks ekskursiks.

    20. märtsil 2020 kiideti töötukassa nõukogu koosolekul heaks avalikkuses eelmisel nädalal välja käidud plaan kehtestada uue tööturuteenusena töötasu hüvitis tööandjate ja töötajate olukorra leevendamiseks.

    Kes saavad hüvitist?

    Töötasu hüvitist makstakse riigi poolt otse töötajale, kelle tööandja tegevus on erakorralistest asjaoludest tulenevalt märkimisväärselt häiritud.

    See eeldab, et täidetud peab samaaegselt olema vähemalt kaks järgnevast kolmest tingimusest:

    • tööandja käive või selle puudumisel tulu on kalendrikuul, mille eest hüvitist taotletakse, langenud vähemalt 30% võrreldes eelmise aasta sama kalendrikuu käibe või tuluga;
    • tööandjal ei ole tööd kokkulepitud ulatuses vähemalt 30%-le töötajatest anda ja tööandja kohaldab töölepingu seaduse § 35 või § 37;
    • töölepingu seaduse § 37 alusel on tööandja vähemalt 30%-l töötajatest vähendanud töötasu vähemalt 30% ulatuses või Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärani.

    Juhul, kui tööandja kvalifitseerub saama toetust, maksab Töötukassa selle välja otse töötajale tema 70% keskmisest töötasust, kuid brutosummana mitte rohkem kui 1000 eurot ühe kalendrikuu kohta. Seejuures  peab ka tööandja omalt poolt panustama vähemalt 150-eurose brutotöötasu maksmisega. Töötasu hüvitist on õigus saada töötajal kuni kahe kalendrikuu eest kolmekuulise perioodi vältel (1. märts kuni 31. mai), mil tööandja täitis eelnevalt viidatud kahte tingimust kolmest.    

    NB! Toetust makstakse ainult töötajatele, kellele tööandjal ei ole kokkulepitud ulatuses tööd anda ja kelle tööandja kohaldab töölepingu seaduse §-i 35 või §-i 37. See tähendab, et meedet ei rakendata töötajate puhul, kelle osas töömahtu või töömahtu koos palgaga pole vähendatud.

    Töötukassa hüvitise ja tööandja poolse panusega (vähemalt 150 eurot) koos peab töötajale olema tagatud vähemalt töötasu alammäär. Olukorras, kus töötaja saab töötasuna alammäära ja tööandja täidab eelneva lõike kohase kohustuse, makstes brutotöötasuna 150 eurot, tagab Töötukassa, et töötajale on makstud koos hüvitisega vähemalt töötasu alammäär.

    Juhul, kui osalise tööajaga töötamisel jääb töötaja töötasu alla kuu alammäära, tasub tööandja kohustusliku töötasu vähemalt 150 euro ulatuses ning ülejäänud osa töötaja keskmisest töötasust maksab Töötukassa.

    Kuidas ja millal taotleda?

    Hüvitise taotlemiseks peab tööandja esitama Töötukassale (e-töötukassasse alates aprillikuust) iga kalendrikuu kohta eraldi avalduse pärast töötasu töötajatele väljamaksmist üldjuhul viie kalendripäeva jooksul. Avalduses tuleb märkida:

    • töötaja, kellele ei olnud kokkulepitud ulatuses tööd anda või kelle töötasu on vähendatud, nimi, isikukood või selle puudumisel sünniaeg, aadress või e-posti aadress ning pangakonto number;
    • tööandja nimi, isiku- või registrikood ja aadress või e-posti aadress;
    • põhjendused ja tõendid käibe või tulu muutuse, töö kokkulepitud ulatuses andmata jätmise või töötasu vähendamise kohta;
    • kinnitus omapoolse osaluse (vähemalt 150 eurot brutotasuna) väljamaksmise kohta.

    Makstavate hüvitiste suurustest näitlikustatud ülevaate saamiseks soovitan tutvuda  määruse eelnõu seletuskirja lk-dega 6-7 aadressil: https://www.valitsus.ee/sites/default/files/eriolukord/sel_thp_2017-2020_20.03.pdf

    Küsimuste tekkimisel võtke julgelt igal ajal ühendust! Oleme Teie jaoks olemas!

    Tauno Tark
    Partner
    tauno.tark@tark.legal
    +372 510 4585

  • Advokaadibüroo TARK ja Postimehe aastakonverentsi 2020 “Uus majandusmudel” ettekanded

    Aare Tark: konverentsi teemade avamine

    Andrus Ansip: “Globaalne revolutsioon: tehnoloogiline pööre ja Eesti võimalused”

    Robert Kitt: “Kas majandusteooriad tuleks ümber kirjutada?”

    Liis Karindi: “Aasia võtab võimu: Euroopa ja USA tõusva Aasia varjus”

    Marten Kaevats: “Hüpe tehnoloogias: tehisintellekt ja kvantarvutid”

    Kalev Kallemets: “Pööre energeetikas: minituumajaamad koduhoovis”

    Mati Kaal: “Kas ja kuidas loomad reageerivad praegustele muutuvatele looduskeskkonna oludele?!

  • COVID-19: mis saab üürilepingutest?

    Seoses koroonaviiruse (COVID-19) levikuga kuulutas Vabariigi Valitsus 12. märtsil 2020 välja eriolukorra kuni 1. maini 2020. Hetkel on teadmata, kas rakendatud meetmed omavad kavandatud mõju. On aga selge, et igapäevaelu (sh paljud ärilised suhted) on juba praegu oluliselt muutunud või muutumas. Aktiivselt otsitakse võimalusi (ajutiselt) erikokkulepete sõlmimiseks, et kriis võimalikult valutult üle elada.

    Lisaks töösuhete reguleerimisele on enamikel ettevõtetel üheks olulisemaks lepinguliseks suhteks üürileping. Tavapäraselt on üürilepingud sõlmitud pikaajaliselt. Tähtajaliste üürilepingute ülesütlemise võimalus on juba seadusest tulenevalt piiratud ning lepingutes on seda paljudel juhtudel veelgi kitsendatud. Lepingu ülesütlemine on äärmine abinõu ja ilmselt tuleb kasutusele alles väljapääsmatus olukorras.

    Kuid kas on ka teisi, vähem drastilisi meetmeid, olukorra lahendamiseks?

    Esimene vastus on loomulikult, et tuleb vaadata lepingut. Üürilepingud reguleerivad tavaliselt suhteliselt detailselt poolte õigusi ja kohustusi, sh poolte õigust üüri alandada, selle maksmisest keelduda või leping üles öelda.

    Kuigi praegu on tegemist pandeemia ja eriolukorraga, siis ei tähenda see veel automaatselt vääramatu jõu esinemist konkreetses poolte vahelises suhtes. Riigikohtu hinnangul ei ole üldjuhul vääramatu jõud takistavaks ja vastutusest vabandavaks asjaoluks rahaliste kohustuste täitmisel. Teisisõnu, kui näiteks mõni ettevõte on avaliku võimu korraldusega suletud ja ei saa oma teenuseid pakkuda, siis ei tähenda automaatselt, et ta saaks vääramatule jõule tuginedes keelduda üüri maksmisest.

    Võlaõigusseadus (VÕS) on üürilepingute osas näinud ette erisätted seoses üüri alandamisega. Seaduse kohaselt ei pea üürnik maksma üüri ega kandma kõrvalkulusid ajavahemiku eest, mil üürnik ei saanud asja sihtotstarbeliselt kasutada. Kui asjal tekib lepingu kehtivuse ajal puudus või kui asja lepingujärgne kasutamine on takistatud, võib üürnik alandada üüri, tehes üürileandjale vastavasisulise avalduse. Sellisele seisukohasel on asunud ka Riigikohus (3-2-1-81-08).

    Teatud juhtudel võib puudus olla seotud avaliku võimu keeldudega, nt ei saa üürnik pinda kasutada, kuna see on tuleohtlik või ei vasta sanitaarnõuetele. Praeguses olukorras ei ole see ilmselt aga asjakohane, sest üüripinnal endal otsest puudust tõenäoliselt pole.

    Seejuures võib osadel juhtudel olla üüripinna sihtotstarbepärane kasutamine takistatud või täielikult välistatud. Näiteks on erialakirjanduses (ja ühes maakohtu lahendis) asutud seisukohale, et asja kasutamise takistamisena võib käsitleda ka välist negatiivset asjaolu (nt linnavalitsuse poolset tänava sulgemist, mis toob kaasa asja kasutamise takistuse).

    Riik on ajutiselt teatud sektorites täielikult teenuse osutamise ära keelanud (nt veekeskused, spordiklubid, saunad, ööklubid, kasiinod, laste mängutoad). Kuigi on tegemist täiesti uudse olukorraga ja Eestis sellekohane kohtupraktika puudub, siis nimetatud erandlikel juhtudel võib olla seadusest tulenev alus nõuda üüri alandamist või sellest maksmisest eriolukorra lõppemiseni sootuks keelduda.

    Soovitame raskuste tekkimisel siiski esimese abinõuna vaadata üürilepingut ja üürileandjaga esimesel võimalusel läbi rääkida. Kriisiolukorras on keeruline mõlemal osapoolel ja ühise lahenduse leidmine on kindlasti parem kui vaidlustesse laskumine.

    Küsimuste tekkimisel võtke julgelt igal ajal ühendust! Oleme Teie jaoks olemas!

     

    Tanel Tark
    Juhtivpartner, vandeadvokaat
    Advokaadibüroo TARK
    tanel.tark@tark.legal
    +372 51 04 541

  • COVID-19: Juhis ettevõtjatele eriolukorras

    Head kliendid ja koostööpartnerid!

    Vabariigi Valitsus kuulutas 12. märtsil 2020 välja eriolukorra kuni 1. maini 2020 seoses koroonaviiruse (COVID-19) levikuga. Eriolukorra välja kuulutamisega kaasnevad riigi juhtorganitele suuremad volitused vabaduste piiramiseks ja elukorraldust mõjutavate meetmete kehtestamiseks.

    Meie töötame kuni eriolukorra lõppemiseni kaugtöö vormis. Oleme seejuures kogu aeg kättesaadavad nii telefoni kui e-posti teel.

    Käesolevaga jagame teile üldinfot töö- ja lepinguliste suhete ning ühinguõiguse osas, et saaksite esimesel võimalusel teha juriidilises raamistikus aktuaalsed ja kiireloomulised otsused ning toimingud. Kindlasti on mõistlik jälgida ka riigi poolt vastu võetavaid otsuseid ja meetmeid, sest nendega võidakse leevendada juba tekkinud või tekkivat majanduslikku kahju ka väljaspool kehtivat õiguslikku raamistikku.

    Kuna iga võlasuhe või õiguslik olukord on teisest natuke erinev ja sõltub palju konkreetsetest asjaoludest, siis ei pruugi ühel juhul kohalduv õiguslik regulatsioon kohalduda mõnes teises situatsioonis. Oleme hea meelega küsimuste tekkimisel valmis kaasa mõtlema ja soovitusi jagama.

    Töösuhted

    Töötasu ja koormuse vähendamine

    Töölepinguseaduse (TLS) kohaselt peab tööandja töövõimelisele töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei võimalda töö tegemist või viivitab töö vastuvõtmisega.

    TLS kohaselt võib töölepingut võimalik muuta üksnes poolte kokkuleppel. See reegel kehtib ka eriolukorra ajal ning tööandja ei või ühepoolse otsuse alusel saata töötajat puhkusele, vähendada töötaja töötasu püsivalt või lõpetada selle maksmist.

    Erandkorras on tööandjal TLS kohaselt siiski lubatud ühepoolse otsusega vähendada töötaja töötasu kolmeks kuuks 12-kuulise ajavahemiku jooksul, kuid mitte alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära, kui kokkulepitud töötasu maksmine oleks tööandjale ebamõistlikult koormav põhjusel, et tööandja ei saa ettenägematutest, temast mitteolenevatest majanduslikest asjaoludest[1] tulenevalt anda töötajale kokkulepitud ulatuses tööd. See tähendab, et:

    • Juhul kui tööandjal ei ole eriolukorra tõttu pakkuda töötajale tööd senises mahus ning tööandja jaoks on ebamõistlikult koormav töötasu maksmine senises ulatuses, võib tööandja töötajad kuni kolmeks kuuks (s.o u 90 päevaks) koju saata ning maksta töötajatele töötasu minimaalselt 584 eurot kuus.
    • Juhul kui tööandja laseb töötajal töötada poole koormusega, võib tööandja töötasu vähendada samuti pooles ulatuses, kuid mitte alla 584 euro kuus.
    • Juhul kui töötaja töötasu ja koormuse vähendamisest on möödunud kolm kuud, siis on töötajal õigus nõuda töölepingus kokkulepitud mahus tööd ja töötasu maksmist.
    • Juhul kui tööandja tegevus taastub enne vähendatud töötasu perioodi lõpptähtaega, siis on tööandja ja töötaja kokkuleppel võimalik perioodi lühendada ja naasta töölepingus kokkulepitud tingimustel töösuhtesse.
    • Juhul kui töötaja töötasu ja koormust on vähendatud kolmeks kuuks, siis järgmine ühepoolne vähendamine võib toimuda üheksa kuud pärast eelmise vähendamise lõppemist. Vähendama ei pea kolmeks järjestikuks kuuks, kuid eelduslikult ei saa pidada õigustatuks töötasu vähendamist iga paari nädala tagant paari päeva kaupa[2].

    Töötasu ühepoolsel vähendamisel peab tööandja:

    • Enne töötasu vähendamist pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd.
    • Teavitama usaldusisikut/töötajat töötasu vähendamise kavatsusest 14 päeva ette (see tähendab, et tööandja võib kohe töötaja koju saata või töökoormust vähendada, kuid 14 päeva kestel alates teavitamisest, tuleb töötajale maksta töötasu töölepingus kokkulepitud ulatuses).
    • Konsulteerima 14 päeva jooksul usaldusisikuga/töötajaga, et leida võimalusi töötasu vähendamise vältimiseks.
    • Tegema teatavaks lõpliku töötasu vähendamise otsuse arvestades konsulteerimise tulemusi. Tööandja ei pea usaldusisiku/töötajate arvamust arvestama, kuid arvestamata jätmist peab vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis põhjendama.

    Töötaja õigused töötasu ühepoolsel vähendamisel:

    • Öelda tööleping üles viie päeva jooksul alates töötasu alandamise otsuse teatavaks tegemisest, kuid kindlasti viis päeva enne vähendatud töötasu kehtima hakkamist.
    • Saada tööandjalt töölepingu ülesütlemise hüvitisena ühe kuu keskmine töötasu, väljateenitud töötasu, kindlustushüvitis koondamise korral töötuskindlustuse seaduses ettenähtud tingimustel ja korras ning aegumata ja kasutamata põhipuhkuse hüvitis.

    Kaugtöö ja kulud ning töölähetus

    Tööandjal ei ole otseselt õigust nõuda, et töötajad teeksid kaugtööd (ehk töötaksid kodus või väljaspool tööandja asukohta). Tööandja võib soovitada ja toetada töötajate kaugtöö tegemist. TLS kohaselt on tööandja kohustatud katma tööülesannete täitmisel kantud kulud ja sellest tulenevalt on kaugtöö tegijatel õigus nõuda kaugtöö tegemisega seotud kulude[3] hüvitamist ulatuses, mis on tekkinud või suurenenud seoses kaugtöö tegemisega. Kuna tööandjal on seadusest tulenev kohustus tagada töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused, võib kaugtöö kokkulepe (nt kodust töötamine) töötajaga selle võimalusel olla mõistlik ja vajalik meede.

    Kaugtöö korraldust ei reguleeri otseselt ükski seadus, kuid Tööinspektsioon on loonud põhjaliku juhendi kaugtöö korralduse, ohutuse, hea tava ja praktika loomiseks ja järgimiseks, mis lähtub ja on kooskõlas tööandja tavapärase töökoha kohta käivate nõuetega. Juhendi leiad SIIT.

    Tööandjal on TLS kohaselt õigus lähetada töötaja tööülesannete täitmiseks väljapoole töölepinguga ettenähtud töö tegemise kohta. Töötervishoiu seisukohalt on tööandja kohustatud ennetavalt rakendama meetmeid, et vältida ja/või vähendada terviseriske. Seetõttu on tööandja töötaja lähetamisel kohustatud tagama töötajale kõik võimalikud eriolukorra tinginud viiruse vahetu tõrjumise vahendid (näomask ja muud isikukaitsevahendid). Kuigi TLS kehtestab alused, mille korral on töötajal õigus keelduda töö tegemisest ja  aluste hulgas ei ole sellist, mis seonduks käesoleva eriolukorraga, siis võib töötajal olla ikkagi õigus keelduda töölähetusest (viiruse levikualasse), kuivõrd seaduses on sätestatud töö tegemisest keeldumise aluste avatud loetelu. Töötaja keeldumine ei ole töötaja kohustuste rikkumine TLS mõttes.

    Lepingulised suhted

    Vääramatu jõud

    Tekkinud olukorras räägitakse järjest enam vääramatu jõu (force majeure) mõistega. Tegemist on rahvusvaheliselt laialdaselt kasutatava kontseptsiooniga, mis Eestis tuleneb võlaõigusseaduse (VÕS) §-st 103 (Rikkumise vabandatavus).

    Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Vääramatu jõu esinemisel ei vastuta võlgnik oma rikkumise eest.

    Vääramatu jõu mõistes ja selle kohaldamises (või mittekohaldamises) võivad pooled omavahel lepingus kokku leppida. Kui lepingus sellekohane viide puudub, kohaldub seaduse regulatsioon. Seega on oluline jälgida, kas ja milline vääramatu jõu regulatsioon konkreetse võlasuhte puhul rakenduda võib.

    Vääramatu jõud ei ole üldiselt kõigile kehtiv olukord, vaid seda tuleb iga lepingulise või lepinguvälise suhte korral eraldi tuvastada. Juhime tähelepanu, et viiruse levik või eriolukorra väljakuulutamine ei ole tähenda veel automaatselt vääramatu jõu esinemist konkreetses poolte vahelises suhtes. Vääramatu jõuga võib olla tegemist juhul, kui eriolukorrast tingitud meetmed ei võimalda isikul oma kohustusi täita. Näiteks, kui valitsuse otsusega sulgetakse mõnes sektoris tegutsevad ettevõtted, siis klientide ees võetud kohustused osutatavate teenuste või müüdavate kaupade osas on tõenäoliselt vabandatavad. Samas ei pruugi ettevõte saada tugineda vääramatu jõu mõistele kõigis tema poolt sõlmitud lepingutes.

    Riigikohtu hinnangul ei ole üldjuhul vääramatu jõud takistavaks ja vastutusest vabandavaks asjaoluks rahaliste kohustuste täitmisel (nt laenumaksed, üüri- või elektriarvete tasumine).

    Eriolukorra ajal (st pärast eriolukorra väljakuulutamist) sõlmitavate lepingute puhul on vääramatu jõu regulatsioonile tuginemine ülimalt piiratud, sest viirusest tingitud eriolukord on kõigile teatavaks tehtud, olukorra paranemisest ei ole veel märke ning oodata on täiendavaid piiranguid. Sõlmitavates lepingutes riskide maandamiseks soovitame need lepingus võimalikult täpselt määratleda ning kokku leppida ka vastutuse kord riskide realiseerumisel.

    Juhul kui üks lepingu pooltest soovib tugineda vääramatu jõu regulatsioonile, peab ta sellest viivitamatult ja kirjalikult teavitama teist poolt. Kui vääramatu jõu mõju on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas.

    Lepinguliste kohustuste vahekorra muutumine

    Eelmise majanduskriisi ajal tekkis omajagu kohtupraktikat võlaõigusseaduse § 97 kohaldamise osas, mis räägib lepingupoole õigusest nõuda lepingu muutmist, kui pärast lepingu sõlmimist muutuvad lepingu sõlmimise aluseks olnud asjaolud ja sellega kaasneb lepingupoolte kohustuste vahekorra oluline muutumine, mistõttu ühe lepingupoole kohustuste täitmise kulud suurenevad oluliselt või teiselt lepingupoolelt lepinguga saadava väärtus väheneb oluliselt.

    Selle nõude esitamiseks peavad üheaegse esinema kõik järgmised eeldused:

    • lepingu sõlmimise aluseks olnud asjaolud muutuvad pärast lepingu sõlmimist või muutuvad asjaolud küll enne lepingu sõlmimist, kuid muutumine saab kahjustatud poolele teatavaks pärast lepingu sõlmimist;
    • kohustuste vahekord muutub oluliselt ühe poole kahjuks. Kui kohustused olid juba algselt tasakaalust väljas (nt üür oli määratud turu keskmisest oluliselt madalamaks või kõrgemaks), siis ei anna see õigust nõuda hilisemat korrigeerimist;
    • kahjustatud pool ei saanud asjaolude muutumist mõistlikult ette näha ega mõjutada. Praegune viiruse levik ning sellega kaasnenud eriolukord ja meetmed ei ole ilmselt isikule mõistlikult ette nähtavad ega lepingupoolte mõjusfääris oleva asjaolu. Samas näiteks kinnisvara hindade oluline langus (isegi kui see on tingitud mingil põhjusel tekkinud majanduskrahhist) võib professionaalsele kinnisvaraarendajale olla ettenähtav;
    • kahjustatud pool ei kanna asjaolude muutumise riski. Küsimus sellest, kas pool pidi kohustuse võtmisel mõistlikult arvestama, et kohustuste täitmine võib osutuda raskendatuks või võimatuks eriolukorraga kaasnevate vabadust piiravate meetmete tõttu;
    • asjaolude muutumisest teades ei oleks kahjustatud pool lepingut üldse sõlminud või oleks seda teinud oluliselt erinevatel tingimustel.

    VÕS kohaselt on lepingupoolel õigus nõuda esimeses järjekorras lepingu muutmist. Lepingupool võib eelduste olemasolul nõuda läbirääkimisi lepingutingimuste muutmiseks. Kui läbirääkimised ebaõnnestuvad, siis võib kahjustatud pool pöörduda kohtusse. Kohtul on õigus muuta lepingutingimusi kas kahjustatud poole nõude kohaselt või määrata ise asjaoludele vastav uus lepingutingimus. Lepingutingimuste muutmisel tuleb arvesse võtta muuhulgas lepingu olemust, eesmärki, juba täidetud kohustusi, lepingu järgi üleantust saadavat tulu ning mõistlikult ka mõlema poole huve. Muudetud leping peab taastama poolte kohustuste esialgse vahekorra.

    Juhul, kui lepingutingimusi ei ole võimalik muuta, siis võib kahjustatud pool kasutada õigust leping lõpetada taganemise või ülesütlemise korras.

    Siinjuures juhime tähelepanu, et olemasoleva kohtupraktika pinnalt on VÕS §-97 tuginedes rahuldatud vaid väga üksikud juhtumid ehk tegemist peab olema äärmiselt erandlike asjaoludega. Kas praegune kriis võib kaasa tuua selliseid erandlikke juhtumeid, näeme ilmselt peatselt.

    Ühinguõigus

    Koosolekute korraldamine

    Seoses riigi poolt sanktsioneeritud kogunemispiirangutega on raskendatud ka koosolekute pidamine, sh näiteks ühingute üldkoosolekud majandusaasta aruande kinnitamiseks. Äriseadustik ja mittetulundusühingute seadus ei võimalda osanike, aktsionäride ja liikmete koosolekuid läbi viia elektrooniliste vahendite kaudu. Koosolekul peab osalema kas isiklikult või volitama selleks teist koosolekul isiklikult osalevat isikut.

    Osanike koosolekut ja aktsionäride üldkoosolekut on võimalik vastavalt äriseadustiku (ÄS) § 1701 lõike 5 ning ÄS § 2981 lõike 5 kohaselt reaalajas Interneti vahendusel, kahesuunalise side või muul tehniliselt turvalisel viisil üle kanda. Seejuures ei loeta osanikke / aktsionäre koosolekul osalejateks (st neid ei arvestata kvoorumi hulka, samuti pole neil koosolekul hääletamise õigust), nad saavad vaid koosolekut jälgida.  Börsiaktsiaseltside puhul näeb seadus ette võimaluse ka üldkoosolekul osaleda elektrooniliselt (ÄS § 2901 lg 1 punkti 1).

    ÄS § 173 kohaselt on osaühingute puhul võimalik osanikel otsuseid vastu võtta ka koosolekut kokku kutsumata. Aktsiaseltside ja mittetulundusühingute puhul saab koosolekut kokku kutsumata otsuseid vastu võtta vaid juhul, kui selle poolt hääletavad kirjalikult kõik aktsionärid või liikmed.

    Osaühingu / aktsiaseltsi põhikirjaga võib ette näha, et osanikud / aktsionärid võivad koosoleku päevakorras olevate punktide kohta koostatud otsuste eelnõusid hääletada elektrooniliste vahendite abil enne koosolekut või koosoleku kestel, kui see on tehniliselt turvalisel viisil võimalik. Elektrooniliselt hääletanud osanik / aktsionär loetakse koosolekul osalevaks ja osaniku osaga esindatud hääled arvestatakse koosoleku kvoorumi hulka (§ 1701 lg 1 ja 2 ning § 2981 lg 1 ja 2).

    Kui põhikirjas pole aga vastavaid võimalusi ette nähtud, tuleb nimetatud lahenduste kasutamiseks ikkagi pidada „klassikaline“ üldkoosolek põhikirja muutmiseks. Olukorda aitaks lahendada riigipoolne kiire sekkumine näiteks otsusega pikendada majandusaasta aruannete esitamise tähtaega ja muuta õigusakte koosolekute lihtsustatud läbiviimiseks.

     

    Küsimuste tekkimisel võtke julgelt igal ajal ühendust! Oleme Teie jaoks olemas!

    Tanel Tark
    Juhtivpartner
    tanel.tark@tark.legal
    +372 51 04 541

     

    [1] Näiteks on majanduslike olude tõttu vähenenud klientide arv ja seetõttu ka tehingute maht, oluline koostööpartner satub makseraskustesse või tööandja peab töömahtu vähendama, kuna tal puuduvad vajalikud rahalised vahendid kokkulepitud töö andmiseks.

    [2] Selline tegevus võib olla õigustatud eriolukorra algfaasis, kui olukord muutub esimeste nädalate jooksul märgatavalt.

    [3] Näiteks on sellisteks elektri- ja sidekulud.

  • Bureaucracy Reduced! Estonia Loses the Need for Notary Certification for Transfer of Shares

    From 1st of August 2020 a company’s share can be transferred without a certification by a notary. Thus, transactions like transfer of a share and granting options are made faster and simpler for the company, employee and investor.

    The new, convenient and more economical solution for transferring a share can be used by companies with a share capital of at least 10 000 euros that has been contributed in full. Additionally, the shareholder(s) must unilaterally approve articles of association that allows carrying out such simplified transaction. Although a notary appointment hereafter is not required, the transfer of a share shall be at least in a format which can be reproduced in writing.

    Refreshing introduction is also the reduction of the minimum nominal value of a share. Henceforth the minimum nominal value of a share may be set at one cent, which in turn in transactions regarding company’s shares allows the companies to divide shares more precisely in relation to an employee’s or an investor’s contribution.

  • Bürokraatia vähendatud! Äriühingu osa müük edaspidi ilma notari külastuseta

    Alates 1. augustist 2020 saab Eestis äriühingu osaga teha tehinguid ilma notari tõestamisteenuseta. Seega muutuvad tehingud nagu osa müük ja osalusoptsioonide andmine kordades kiiremaks ja lihtsamaks nii äriühingule, töötajale kui ka investorile.

    Uut, mugavat ja säästlikumat lahendust saavad kasutada äriühingud, mille osakapital on vähemalt 10 000 eurot ja täielikult sisse makstud. Lisaks tuleb osanikel ühehäälselt kinnitada lihtsustatud tehingu tegemise võimalus äriühingu põhikirjas. Kuigi notari külastusest on edaspidi võimalik loobuda, tuleb tehing äriühingu osaga teha vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

    Värskendav on ka osa väikseima nimiväärtuse vähendamine. Nimelt võib edaspidi osa nimiväärtuseks määrata ühe sendi, mis võimaldab äriühingutel osaga tehtavates tehingutes osasid jaotada täpsemalt vastavalt töötaja või investori panusele.

  • Bürokraatia vähendatud! Äriühingu osa müük edaspidi ilma notari külastuseta

    Alates 1. augustist 2020 saab Eestis äriühingu osaga teha tehinguid ilma notari tõestamisteenuseta. Seega muutuvad tehingud nagu osa müük ja osalusoptsioonide andmine kordades kiiremaks ja lihtsamaks nii äriühingule, töötajale kui ka investorile.

    Uut, mugavat ja säästlikumat lahendust saavad kasutada äriühingud, mille osakapital on vähemalt 10 000 eurot ja täielikult sisse makstud. Lisaks tuleb osanikel ühehäälselt kinnitada lihtsustatud tehingu tegemise võimalus äriühingu põhikirjas. Kuigi notari külastusest on edaspidi võimalik loobuda, tuleb tehing äriühingu osaga teha vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

    Värskendav on ka osa väikseima nimiväärtuse vähendamine. Nimelt võib edaspidi osa nimiväärtuseks määrata ühe sendi, mis võimaldab äriühingutel osaga tehtavates tehingutes osasid jaotada täpsemalt vastavalt töötaja või investori panusele.