TARK Legal

Author: Tark

  • Aare Tark: kliimakriisist põlvkondade ülese mõtlemisega

    Kui Eesti jookseb rahvusvaheliste kliimakohustuste osas lati alt läbi, ei kujuta ma hästi ette, mis näoga me oma lastelastele otsa vaatame, kirjutab vandeadvokaat Aare Tark 3. jaanuari Postimehes.

    Detsembri alguses saavutas Euroopa Ülemkogu kokkuleppe üleminekus süsinikuneutraalsele majandusele aastaks 2050 ilma Poola nõusolekuta. Küsimuse juurde tullakse aga tagasi 2020. aasta juunis.

    Kuu aega tagasi teatas Maailma Meteoroloogia Organisatsioon WMO, et globaalne CO2 sisaldus atmosfääris on tõusnud uuele rekordtasemele 407,8 miljondikosa (ppm). Paar nädalat hiljem kuulutas Euroopa Parlament välja kliima hädaolukorra.

    • Peaksime lõpetama fossiilsetesse energiaallikatesse investeerimise ning seadustega suunama inimeste ja ettevõtete käitumist pikaajalise kestlikkuse poole.
    • Tööhõive Eesti eri paigus on tähtis ja kliimamuutus on tähtis. Küsimus on, kumb neist on olulisem.
    • Kuna kliimamuutus puudutab meid kõiki, pole meil mõistlik ootama jääda, kuni poliitika muutub või kuni meid seadustega kohustatakse. Tark on kodanikena ja ettevõtjatena ise tegutseda.

    Vajaliku muutuse kiirus, sügavus ja ulatus on aga kõik sellised, millega inimkond varem kokku puutunud ei ole. Peame mõnekümne aasta jooksul globaalselt muutma seniloodud süsteeme, võimalik, et alustaladeni välja. Pean silmas näiteks Nobeli preemia laureaadi, majandusteadlase Joseph Stiglitzi hiljutist üleskutset loobuda SKT kasvul põhinevast majandusmudelist või ajakirja New Scientist kolumnisti Graham Lawtoni tähelepanekut, et demokraatlik poliitika ei pruugi võimaldada nii tugevalt igapäevast elu mõjutavaid ümberkorraldusi nii lühikese aja jooksul.

    Üks oluline vahend inimeste ja ettevõtete käitumise suunamiseks väiksema ökoloogilise jalajälje poole on seadused.

    Riigina oleme endale võtnud hulga kliimaga seotud kohustusi, mis on kirjas peamiselt kolmes poliitikadokumendis: energiamajanduse arengukava aastani 2030, kliimapoliitika põhialused aastani 2050 ning riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030. Mitmed seal seatud eesmärgid tulenevad Euroopa Liidu raamdokumentidest ja rahvusvahelistest lepingutest.

    Mõned näited peamistest eesmärkidest on Eesti kasvuhoonegaaside heite vähendamine 80 protsenti aastaks 2050 võrreldes 1990. aasta tasemega, taastuvenergia osakaalu tõus energia summaarsest lõpptarbimisest 42 protsendini 2030. aastaks ning primaarenergia tarbimise vähendamine 14 protsenti. Lühidalt kokku võttes: tarbida vähem energiat ja toota järjest rohkem taastuvatest allikatest.

    Kui oled võtnud endale lepinguga kohustusi, peab nende täitmine väljenduma käitumises. Riigi puhul tähendab see, et meie riigisisene poliitika ja otsused peavad olema vastavuses võetud rahvusvaheliste kohustustega. Mõnel pool olemegi niimoodi käitunud. Näiteks ilmus tanklatesse mõni aeg tagasi biolisandiga kütus. Tuulegeneraatoreid on Eestis töös koguvõimsusega üle 300 MW, aga planeerimisel või ehitamisel on veel mitu korda rohkem võimsust.

    Teiste eesmärkidega oleme hädas. Transpordivõrgu elektrifitseerimises, eriti elektrisõidukite osakaalu poolest, oleme Euroopas üsna viimaste seas. Prügi taaskäitlemise eesmärk on probleem juba 2020. aastal, kui taaskasutusse tuleks suunata 50 protsenti olmejäätmeid – praegu on taaskäitluse osakaal 30 protsenti. Taaskäitluse suurendamiseks on vaja taaskäitlustehast, aga ainuüksi selle planeerimine ja kooskõlastamine võtab aega aastaid.

    Põhjalikuma ülevaate võetud kohustuste täitmisest andis Stockholmi Keskkonnainstituudi 2018. aasta oktoobris koostatud raport Eesti kohta, mille üks lõppjäreldustest kõlas nii: «Kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärk aastaks 2020 saab ilmselt saavutatud, kuid 2030. a eesmärkide saavutamine vajab lisameetmeid.»

    Täna ei lähtu me riigisiseses poliitikas alati võetud kohustustest. Peaksime lõpetama fossiilsetesse energiaallikatesse investeerimise ning seadustega suunama inimeste ja ettevõtete käitumist pikaajalise kestlikkuse poole. Näiteks põlevkivist õli tootmine on küll vähem keskkonnaintensiivne kui selle põletamine elektri tootmiseks, kuid tasub meeles pidada, et põlevkivi on fossiilne kütus ning põlevkiviõli peamised tarbijad on soojatootjad, energeetikaettevõtted, põllumajandus- ja laevakütuste tootjad. Isegi kui me toodetud õli ekspordime ja seega Eesti süsinikujalajälge ei kasvata, põletatakse kusagil see õli ära ja meie maapõuest välja kaevatud süsinik eraldub ikkagi atmosfääri.

    Loomulikult on meil vaja mõelda Ida-Virumaa majandusele, tööhõivele ja sotsiaalsele olukorrale. Detsembri alguses toimus Kukrusel ümarlaud, kus otsiti võimalusi õiglaseks üleminekuks taastuvenergiale ning mitmekesisemale majandusele. Üle riigi ei tohiks me siiski kasutada ühe regiooni liigset sõltuvust fossiilkütustest ettekäändena oma kohustuste täitmata jätmiseks. Tööhõive Eesti eri paigus on tähtis ja kliimamuutus on tähtis. Küsimus on, kumb neist on olulisem ja peaks olema peamine kriteerium majanduslike ja ühiskondlike (sh energiapoliitiliste) valikute tegemisel.

    Võimuga kaasneb alati vastutus. Eesti põhiseaduses on kirjas, et kõrgeima võimu kandja on rahvas. Järelikult on rahvas, igaüks meist, ka suurima vastutuse kandja.

    Vastutus, millest räägin, ei ole peaasjalikult mitte meie rahvusvaheliste partnerite ees, vaid eelkõige meie oma järeltulevate põlvede ees. Kodaniku tasandil tähendab see ühelt poolt, et peame nõudma oma riigilt ja enda valitud esindajatelt vähemalt võetud kohustuste täitmist. Teisalt ei pea muidugi oma võimu teostamisel ja vastutuse kandmisel piirduma nõudmise ja näpuga näitamisega. Kuna kliimamuutus puudutab meid kõiki, pole meil mõistlik jääda ootama, kuni poliitika muutub või kuni meid seadustega kohustatakse. Tark on kodanikena ja ettevõtjatena ise tegutseda.

    Mulle tundub kummastav, et tehnoloogiasõbralikul mereäärsel maal põhjustab lihtne tormituul 21. sajandil tuhandete inimeste päevadeks elektrita jäämise.

    Tõsi, nii mastaapse väljakutsega nagu kliimamuutus vastamisi seistes tekib ka parimatel kahtlusi oma suutlikkuses. Kas Eesti saab hakkama?

    Ma näen tõendeid, mis viitavad, et meil on head eeldused. Esiteks on meil ajalooline kogemus – oleme rahvana ka varem suurte eesmärkide saavutamiseks kokku tulnud. Ühiselt tegutsedes taastasime oma riigi iseseisvuse. Paarkümmend aastat hiljem koristasime koos oma riigi puhtaks ja muutusime sellega maailmas suureks eeskujuks.

    Teiseks ei ole meil väga energiamahukat tööstust. Kõige suurem osa kasvuhoonegaasidest tekibki energiasektoris.

    Ettevõtetest, kes on suure energiatarbega või kelle tegevus annab muul moel märgatava panuse Eesti süsinikujalajälge, on mitmed juba ise astunud kiiduväärseid samme. Energiafirma Alexela on teinud suuri investeeringuid gaasikütuste, sh biometaani toomiseks tanklatesse, septembris korraldati ka rahvusvaheline kliimaneutraalse transpordi konverents. AS Estonian Cell, kelle vajadus moodustab 2,5 protsenti kogu Eesti elektritarbimisest, on viimastel aastatel teinud kümnetesse miljonitesse ulatuvaid investeeringuid keskkonnamõju vähendamiseks.

    On oluline märkida, et mõlemad nimetatud ettevõtted on ühtlasi pereettevõtted. Nimelt on pereettevõtted oma loomult pikemaajalise vaatega. Nad on mõeldud kestma ja väärtust looma põlvkondadeüleselt ning on seetõttu parimad kandidaadid süsinikuneutraalse majanduse loomisel.

    Riigina oleks mõistlik neist eeskuju võtta ning samuti olla valmis investeerima uutesse, kestlikkust tagavatesse tehnoloogiatesse. Üks selliseid tehnoloogiaid on väikesed, sulasoolareaktoriga tuumajaamad. Euroopa Liidu pikemaajalistes kliimaeesmärkides nähakse elektri tootmiseks ette muu hulgas tuumaenergiat kui vähese süsinikuheitega energiaallikat. Tuumaenergia on ainus mittefossiilne allikas, mis suudab tagada ilmastikuoludest sõltumatu ööpäevaringse elektrivarustuse. Vähetähtis ei ole ka kaasproduktina saadav soojus.

    Kuuldes sõna «tuumajaam», kipuvad paljud inimesed mõtlema 1960. aastate kergveereaktoritele, mis on kummaline. Kui mõtleme autotööstusele, tundub loomulik, et me ei sõida enam 50ndatest pärit mootoritega, mis kulutasid 16 liitrit 100 km kohta. Kui mõtleme tuumareaktoritele, on sama põhjendamatu kujustada endiselt 60ndate lõpus ehitatud Fukushimat või 70ndate keskel rajatud Tšornobõli. Nüüdisaegne sulasoolareaktor kasutab vähem kütust, töötab madalamal temperatuuril ja normaalrõhul ning tekitab 200 korda vähem jäätmeid, mis on ühtlasi ka palju vähem ohtlikud kui 50 aastat tagasi ehitatud reaktoritel.

    Kliimakriis puudutab meid kõiki ja väga lihtsaid lahendusi enam laual ei ole. Peame kõik olema valmis oma juurdunud harjumusi ja arvamusi muutma ning uusi tehnoloogiaid kasutusele võtma, isegi kui nende tehnoloogiate varased versioonid on meile näppu lõiganud.

    Mulle tundub kummastav, et tehnoloogiasõbralikul mereäärsel maal põhjustab lihtne tormituul 21. sajandil tuhandete inimeste päevadeks elektrita jäämise. Targad ühendatud võrgud, hajus tootmine taastuvallikatest ning ööpäevaringne ilmastikuoludest sõltumatu elektrivarustus on üks tähtis osa riigina võetud kohustuste täitmisest nii, et Eestis oleks kõigil jätkuvalt hea elada.

    Erinevalt Vaikse ookeani saareriikidest, kes juba on kaotanud oma maismaad tõusvale maailmamerele, ei upu meie maa nähtavas tulevikus ära. Meie maa ei muutu ka elamiskõlbmatuks kõrbeks. Aga kui me laseme ennast sellest uinutada ning jookseme oma rahvusvaheliste kliimakohustuste täitmisel lati alt läbi, ei kujuta ma hästi ette, millise näoga me oma lastelastele otsa vaatame.

  • A Victim May Claim Insurance Deductible from a Criminal

    Businesses often take out insurance against substantial damage or loss. However, paying insurance means that a company incurs additional expenses that can be quite high. The TARK Legal Office, representing a company that fell victim to international fraud, managed to win a court case whereby they were able to claim the insurance deductible from the criminal.

    The large-scale criminal case was brought against fraudsters who had been committing criminal offences against property for years. A rental car was stolen from the client of the TARK Legal Office, and sold abroad.

    “In the case of a theft of an expensive vehicle, the insurance deductible alone is several thousand Euros, equivalent to the monthly salary of many employees,” said Tauno Tark, partner and team leader of the TARK Legal Office. “The legal proceedings lasted for many years, and although the thieves tried to claim that they were only fulfilling orders and did not understand the essence of their actions, we achieved the full compensation of damages from the court, meaning that the thieves also had to cover the expenses of the insurance deductible.“

    However, according to Tark, the victim of a crime must consider that simply catching the criminal and starting court proceedings may not automatically mean that insurance deductible can be claimed and covered. “For the full coverage of damages, a special claim must be presented during the criminal proceedings,“ said Tark.

     

  • IFLR1000 ranking: two TARK attorneys amongst the world’s best

    Leading global law publication IFLR1000 named two TARK attorneys and partners, Hannes Küün and Tanel Küün, as rising stars of the Estonian law market.

    In the 2020 IFLR1000 rankings, Tanel Küün was named as a rising star in financial and banking law and mergers and acquisitions, while this leading global law publication gave Hannes Küün a similar title in the fields of mergers and acquisitions and banking law.

    “We are sincerely pleased that our work and efforts are so well recognised in this highly competitive market”, said Tanel Küün.

    IFLR1000, who ranks the world’s leading finance and civil law attorneys, gives the rising star title to remarkable attorneys who are rapidly gaining a reputation in their field.

    IFLR1000 is one of the most authoritative law publications, leading the way amongst the world’s best financial and civil law attorneys and law firms. The leading legal advisors’ ranking was first published in 1990. Today, IFLR1000 ranks the best legal advisors in more than 120 countries. Attorneys and law firms are ranked based on market transaction analysis and in-depth interviews.

  • Advokaadibüroo TARK esindas edukalt Euroopa juhtivat bussitootjat gaasibusside riigihankes

    Advokaadibüroo TARK esindas edukalt Euroopa juhtivat bussitootjat Solaris Bus & Coach S.A.-d (Solaris) Tallinna Linnatranspordi AS-i (TLT) gaasibusside riigihankes, mis on läbi Tallinna ajaloo suurim bussihange.

    TLT tunnistas käesoleva aasta augusti lõpus 100 surugaasil töötava linnaliini bussi hankes edukaks pakkujaks Solarise, kuid hanke tulemuse vaidlustas konkureeriv Scania, kelle pakkumine tunnistati hanketingimustele mittevastavaks.

    „Kui mängus on suured summad maksumaksja raha, on eriti oluline, et ostja saaks ka tegelikult parima pakkumise,“ rõhutas Solarist esindanud meeskonda kuulunud advokaat Tauno Tark. „Maksumaksja võidab, kui konkurents on terav, aga konkurents peab olema aus ja pakkumised tehtud võrdsetel alustel. Vaid nii saab ostja valida tegelikult maksumaksja jaoks parima pakkumise.“

    Scania esitatud pakkumus tunnistati riigihanke tingimustele mittevastavaks muuhulgas põhjusel, et pakkujad pidid busside soetusmaksumusele lisaks välja tooma ka kõik busside kasutamise ning garantiist välja jäävate hooldustööde ja varuosade/materjalide kulude maksumuse 10 aasta jooksul, kuid Scania pakkumus ei kirjeldanud kulusid nõutud mahus. Scania sellega ei nõustunud ning vaidlustas TLT vastavad otsused.

    „Pärast menetlemist vaidlustuskomisjonis, kahes kohtuastmes ja riigikohtu loakogus selgus, et hankija oli algusest peale teinud kõik õigesti, ainult säästlike ja keskkonnasõbralike busside ostmine tallinlastele oli ligi pool aastat veninud,“ rõhutas Solarist esindanud advokaat Rahel Behrsin. „Nüüdseks on meie klient jõudnud Tallinna Linnatranspordi AS-iga lepingu ettevalmistamiseni ja loodab esimesed sada gaasibussi kiirelt tallinlaste kasutusse tuua.“

    Vaidlusi peeti nii riigihangete vaidlustuskomisjonis kui ka kohtute esimeses ja teises astmes. Riigikohus keeldus 26. novembril Scania kaebust menetlusse võtmast, mistõttu jõustus samal kuupäeval positiivne Tallinna Ringkonnakohtu otsus ja TLT gaasibusside riigihanke võitis Solaris. Ringkonnakohus nõustus Solarise ja TLT-ga, et Scania pakkumus ei vastanud garantii perioodi ja tingimuste osas riigihanke alusdokumentidele, mistõttu tunnistas TLT Scania pakkumuse õiguspäraselt mittevastavaks. Seetõttu ei pidanud ringkonnakohus enam vajalikuks lahendada küsimust, kuidas tuli pakkujatel mõista riigihanke alusdokumentides küsitud hooldustööde ja varuosade/materjalide temaatikat ning kas Scania pakkumus oli selles osas vastav.

    Eduka vaidluse tulemusena tegelevad Solaris ja TLT täna hankelepingu sõlmimise ettevalmistamisega ning eeldatavalt võib Solarise mugavaid ja keskkonnasäästlikke gaasibusse näha Tallinna linnaliikluses 2020. aasta sügisel.

     

  • TARK law firm successfully represented a leading European bus manufacturer in the public procurement of gas buses

    TARK law firm has successfully represented the leading European bus manufacturer, Solaris Bus & Coach S.A. (Solaris), in the public procurement of gas buses for Tallinna Linnatranspordi AS (TLT). This is the largest bus purchase in Tallinn’s history.

    In August this year, TLT named Solaris as the successful tenderer for 100 compressed natural gas buses. The award of this tender was challenged by a competing firm, Scania, whose offer was declared ineligible.

    “When a large amount of the taxpayer’s money is at stake, it is especially important for the purchaser to get the best deal,” said Tauno Tark, attorney of the team representing Solaris. “Taxpayers win when the competition is fierce, but competition also needs to be fair and offers must be made on equal terms. Only then can the buyer choose the best deal for the taxpayer.”

    Scania’s offer was considered ineligible because, in addition to the cost of the buses, tenderers had to disclose the full cost of using the buses and the cost of non-warranty maintenance and spare parts/materials over 10 years of use. Scania’s offer did not state these costs as requested. Scania did not agree with their exclusion and challenged TLT’s decisions.

    “After proceedings at the complaints board, two court instances and an Appeals Selection Committee, it was decided that the contracting authority had done everything correctly from the beginning. These proceedings have only delayed the purchase of economical and environmentally friendly buses for the people of Tallinn for six months,” said Rahel Bersin, the attorney who represented Solaris. “Our client has now started to prepare the agreement with Tallinna Linnatransporti AS and hopes to bring the first 100 gas buses to Tallinn soon.”

    Disputes were heard both at the Public Procurement Complaints Board and in the first and second court instances. On the 26th of November, the Supreme Court refused to take Scania’s complaint into the proceeding, which resulted in a positive circuit court ruling – the public procurement of TLT’s gas buses was won by Solaris. The circuit court agreed with Solaris and TLT that Scania’s offer did not meet the specifications of public procurement’s reference documents regarding warranty duration and conditions, which is why TLT decided that Scania’s offer is not legally eligible. Therefore, the district court no longer considered it necessary to resolve the issue of how tenderers had to understand the subject matter of maintenance and spare parts/materials requested in the procurement documents, and whether Scania’s offer was adequate in this regard.

    As a result of the successful dispute, Solaris and TLT are today working on the preparation of the procurement contract and predictably the comfortable and environmentally friendly Solaris gas buses will be seen in Tallinn city traffic in autumn 2020.

  • IFLR1000 edetabel: kaks TARK advokaati maailma tippude seas

    Juhtiv ülemaailmne õigusväljaanne IFLR1000 pärjas kaks TARK advokaati ja partnerit, Hannes Küüni ja Tanel Küüni, Eesti õigusturu tõusva tähe tiitliga.

    2020. aasta edetabelis nimetas IFLR1000 Tanel Küüni tõusvaks täheks rahanduse ja pangandusõiguse valdkonnas ning ühinemiste ja ülevõtmiste valdkonnas. Hannes Küünile andis maailma juhtiv õigusväljaanne samasuguse tiitli ühinemiste ja ülevõtmiste ning pangandusõiguse valdkonnas.

    “Meil on siiralt hea meel, et meie poolt teostatud tööd ja pingutusi tunnustatakse sellel konkurentsitihedal turul nii kõrgelt ” sõnas Tanel Küün.

    Maailma juhtivaid finants- ja eraõiguse juriste reastav IFLR1000 annab tõusva tähe tiitli tähelepanuväärsetele advokaatidele, kes on enda valdkonnas kiirelt reputatsiooni kogumas.

    IFLR1000 on maailma üks autoriteetsemaid õigusväljaandeid, olles teejuhiks maailma parimate rahandus- ja äriõiguse advokaatide ja advokaadibüroode seas. Juhitvate õigusnõustajate edetabel avaldati esmakordselt 1990 aastal, tänaseks järjestab IFLR1000 parimad õigusnõustajad enam kui 120 riigis. Advokaadid ja advokaadibürood reastatakse turutehingute analüüsi ja süvaintervjuude põhjal.

  • Petiselt saab välja nõuda ka kindlustuse omavastutuse

    Kuigi suuremate kahjude vastu on ettevõtted enamasti kindlustatud, kujutab ka kindlustuse omavastutus sageli arvestatavat kulu. Rahvusvahelise pettuse ohvrit esindades saavutas advokaadibüroo TARK kliendile ka omavastutuse väljamõistmise kurjategijailt.

    Mahukas kriminaalasjas olid kohtu ees aastate jooksul arvukalt kelmusi ja muid varavastaseid kuritegusid sooritanud sulid. Advokaadibüroo TARK kliendilt varastasid nad rendiauto, mille “realiseerisid” välismaal.

    “Kalli auto varguse puhul on ainuüksi omavastutus juba tuhandeid eurosid, mis tähendab mitme töötaja kuist palgafondi,” rõhutas advokaadibüroo TARK meeskonda juhtinud partner Tauno Tark. “Kohtumenetlus kestis mitu aastat, ning kuigi konkreetselt varguse toime pannud kurjategija üritas väita, et täitis vaid käsku ega saanud aru, mida ta tegi, saavutasime vargalt kahju täieliku väljamõistmise. See tähendab ka kindlustuse omavastutuse hüvitamist.”

    Targa kinnitusel peaks kuriteo ohver arvestama, et lihtsalt kurjategija tabamine ja kriminaalasjas kohtu alla andmine ei pruugi veel tähendada kahju hüvitamist. “Sageli tuleb selleks, et kogu kahju hüvitada, esitada kriminaalmenetluses eraldi nõue,” märkis Tark.

  • TARK represented a client in a copyright dispute

    Not all disputes need to end up in court. TARK obtained a favorable outcome for the client during a pre-litigation dispute in which the client was accused of substantial copyright infringement for which the accusing party sought significant damages.

    TARK assisted the company in disputing the baseless allegations and explained why the claim was completely unfounded. This achieved the best possible result for the client, saving them from a trip through the court doors.

    The TARK team included partner Tauno Tark and associate Taavi Kõiv

     

  • TARK kaitses firma eksjuhti põhjendamatu nõude eest

    Advokaadibüroo TARK kaitses ettevõtte endist juhatuse liiget tema vastu tagantjärele esitatud suure kahjunõude vastu.

    Endise juhatuse liikme vastu esitati nõue, väites et ta on tegutsenud firma huvide vastu ning teinud majanduslikult kahjulikke tehinguid.

    Juhatuse endine liige kaitses end ebaõiglase nõude eest advokaadibüroo TARK esindusel kõigis kolmes kohtuastmes. Lõpus nõustusid kohtud, et juhatuse liikme vastu esitatud nõue oli 90 protsendi ulatuses põhjendamatu ning hagi jäeti valdavas ulatuses seega rahuldamata.

    TARKi meeskonda kuulusid partner Tauno Tark ja advokaat Rahel Behrsin.