Author: Tarvi Salu

  • Liiklusseadus 2026: 60 tonni vastutust Eesti teedel

    Kliimaministeerium saatis oktoobris kooskõlastusringile eelnõu, mis võiks Eesti veondussektorisse tuua 2026. aastal olulised muudatused, et teha samm säästlikuma ja tõhusama transpordi suunas. Liiklusseaduse ja sellega seotud määruse plaanitav muudatus lubab eriloa alusel liiklusesse kuni 60-tonnise tegeliku massiga autorongid, mis tähistab uut etappi raskeveo arengus. Praegu kehtiv 52-tonnine piirang on aastaid piiranud sektori efektiivsust.

    Plaanitavate muudatuste keske eesmärk on suurendada raskeveol ja eriveona autorongi lubatud suurimat tegelikku massi 60 tonnini ning pikendada autorongi maksimaalset lubatud pikkust 20,75 meetrini. Lisaks lubataks Eesti teedele Euroopa moodulkontseptsiooni autorongid (EMSi autorongid), mille pikkus võib ulatuda kuni 25,25 meetrini.

    Liiklusohutuse tagamiseks ja vältimaks liigselt kahjustavat mõju teekatendile, kehtestatakse ja täiendatakse tehnilisi lisanõudeid, mis kõik aitavad lisandunud koorma raskust teel ühtlaselt jaotada. Samuti kehtestatakse uued sätted, mis võimaldavad eritasusid diferentseerida vastavalt autorongi ohutussüsteemidele – näiteks madalam tasu sõidukitele, mis on varustatud automaatse hädapidurdussüsteemiga.

    60-tonniste autorongide liiklemine on lubatud ainult eriloa alusel ja Transpordiameti poolt kaardistatud trassidel, nagu see toimub hetkel ka 52-tonniste puhul. Kehtiva korra kohaselt võib vedada kuni 52-tonnise tegeliku massiga (3 telge veduk + 4 telge haagis või vastupidi) autorongiga ning maksimaalne lubatud autorongi pikkus on 18,75 meetrit. Edaspidi võimaldatakse suuremat massi (60 tonni) ja pikkust (kuni 20,75 meetrit), kui autorongi nii vedukil kui ka haagisel on 4 telge ning summaarne teljebaas (ehk esimese ja viimase telje vahekaugus) on vähemalt 18 meetrit.

    EMS autorongidele plaanitakse sätestada veelgi tugevamad nõuded, nt autorongi veduk peab kuuluma EURO VI või vähem saastavasse heitgaasiklassi ning selle erivõimsus peab olema vähemalt 6 kW/t. Sellise autorongi viimase haagise tagaosale tuleb kinnitada EMS autorongi tähistav tunnusmärk ning minimaalne rehvimustri sügavus autorongi veotelgedel peab olema vähemalt 5 millimeetrit ja 3 millimeetrit muudel telgedel.

    Suurema massipiiri lubamine tähendab, et sama kaubakogus jõuab sihtkohta vähemate sõitudega – see säästab nii kütust, tööaega kui ka keskkonda. Lisaks aitab muudatus vähendada veokite arvu teedel, leevendades liikluskoormust ja parandades liiklusohutust. See on oluline samm Eesti transpordisüsteemi konkurentsivõime tugevdamiseks, viies meid samale tasemele Skandinaavia riikidega, kus 60-tonnised autorongid on juba tavapärased. Soomes katsetatakse juba 34,5 meetri pikkuseid ja 104-tonnise massiga autoronge.

    Liiklusseaduse muudatus loob reaalse võimaluse tõsta efektiivsust ja vähendada transpordi ökoloogilist jalajälge. Ühe reisiga saab vedada kuni 25% rohkem kaupa, vähenevad heitgaasid ning kahaneb sõitude arv teedel. Samas eeldab muutus ettevõtjatelt teadlikke investeeringuid ja vastutustundlikku lähenemist. Tavapärase veo regulatsioonid ei muutu – muudatus on vabatahtlik võimalus tõhustada tegevust, mitte kohustus. Kooskõlastuste esitamise tähtaeg on 4. november 2025, mille järel peaks selguma muudatuste edasine saatus.

     

  • Ostueesõigus ei kao koos äriühinguga – pretsedent osanike kaitseks

    Hiljutises Riigikohtu määruses 2-23-8034/16 (29.10.2025) käsitleti olukorda, kus äriühing, kes oli 2018. aastal müünud talle kuuluva osa teises osaühingus, kustutati 2022. aastal enne, kui teise osaühingu kaasosanik sai müügist teada 2023. aastal, misjärel soovis ta kasutada ostueesõigust. Avaldaja taotles kustutatud äriühingu täiendavat likvideerimist, et teha müüjale kehtiv tahteavaldus. Maakohus ja ringkonnakohus keeldusid, leides, et vara puudumisel ei ole täiendav likvideerimine lubatav. Riigikohus pööras otsused ümber, rõhutades ostueesõiguse olemuslikku kaitset ning täiendava likvideerimise võimalikkust ka juhtudel, kui pole jaotatavat vara.

    Tartu Maakohus ja hiljem ka ringkonnakohus leidsid, et täiendava likvideerimise aluseid ei olnud, sest äriühingul ei olnud jaotamata vara ning avaldaja teadis või pidi teadma osa müügist juba 2018. aastal. Kohtud rõhutasid, et ostueesõiguse teostamise soov ei saa iseseisvalt õigustada täiendavat likvideerimismenetlust ning sellise menetluse eesmärgiks on eelkõige kustutatud äriühingu võlausaldajate kaitse. Seetõttu jäeti avaldus rahuldamata, mis tähendas praktikas, et ostueesõigust ei saanud enam teostada, kuna müüja juriidiliselt enam ei eksisteerinud ja pole kindlaks tehtud, et müüjal oleks vara, kohustusi vms.

    Riigikohtu tsiviilkolleegium tühistas mõlema astme kohtute määrused ja saatis asja Tartu Maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kolleegium rõhutas, et täiendav likvideerimine võib olla põhjendatud ka ilma vara olemasoluta, kui kustutatud äriühing peab tsiviilkäibes osalema näiteks tahteavalduse vastuvõtmiseks. Selline olukord esines ka kõnealuses vaidluses, kus ostueesõiguse teostamiseks tuli avaldajal esitada müüjale tahteavaldus. Kuna müüja oli registrist kustutatud, oli tahteavalduse kättetoimetamine võimatu ilma täiendava likvideerimiseta.

    Riigikohus tõlgendas asjasse puutuvaid õigusnorme laiemalt, järeldades, et täiendava likvideerimise eesmärk pole üksnes vara jaotamine, vaid ka õigussuhete lõpuleviimine. Seega võib kohus määrata likvideerija piiratud eesmärgiga – näiteks vaid ühe õigusliku toimingu (tahteavalduse vastuvõtmise) tegemiseks.

    Olulise põhimõttena märkis kolleegium, et ostueesõiguse teostamise tähtaeg ei saa kulgeda ajal, mil müüja äriühing on kustutatud. Hea usu põhimõttest tulenevalt algab tähtaeg uuesti alles siis, kui äriühing on ennistatud. See kaitseb osanikke olukorras, kus nad ei saanud müügitehingust õigel ajal teada.

    Lisaks rõhutas kohus, et ostueesõiguse teostamise tähtaeg hakkab kulgema alles hetkest, mil isik saab teada müügilepingu tingimustest, mitte pelgalt lepingu olemasolust. Maakohus peab asja uuesti arutades hindama, kas avaldaja on usutavalt põhjendanud oma õigust ostueesõigust teostada ning kas täiendava likvideerimise määramine on põhjendatud.

    See lahend annab olulise pretsedendi osanike kaitseks olukorras, kus müüja on registrist kustutatud ja ostueesõiguse teostamine muutub muidu võimatuks. Riigikohus suunas praktikat sisulisema ja õiguskaitsekeskse tõlgenduse poole, laiendades ostueesõiguse kohaldamisala ja täiendava likvideerimise otstarvet.

    Riigikohtu lahend 2-23-8034/16 kinnitab, et ostueesõigus ei ole pelgalt vormiline, vaid sisuline osanike kaitsemehhanism. Ka kustutatud äriühingu puhul saab kohus määrata likvideerija, et tagada õiglane ja õiguspärane tehinguprotsess. See on oluline õppetund nii osanikele kui ka nende nõustajatele – tehingute läbipaistvus ja dokumenteerimine on võtmetähtsusega. Lahendiga saab täpsemalt tutvuda Riigikohtu veebilehel.