Category: Uudised

Advokaadibüroo TARK nõustas Eesti kapitalil põhinevat äriühingut Svensky Kaubanduse AS tehingus, millega ettevõte omandab Orkla Eesti AS-ilt Põltsamaa toidutööstuse äriüksuse. Lisaks tehase ja kaubamärkide müügile on pooled kokku leppinud edasises strateegilises partnerluses – Orkla Eesti jääb ka tulevikus Põltsamaa tehase kliendiks, tellides sealt jätkuvalt erinevaid tooteid.

Svensky Kaubanduse AS-i juht Sven Voites kommenteeris tehingut ja tulevikuplaane järgnevalt: „Põltsamaa on tugev ja armastatud Eesti kaubamärk, millel on pikk ajalugu ja suur potentsiaal. Meie eesmärk on arendada nii tootmist kui ka brändi pikaajaliselt, tuginedes kohalikule kompetentsile ja olemasolevale meeskonnale.“

Svensky Kaubanduse AS on pikaajalise kogemusega Eesti kapitalil põhinev ettevõte, mis tegutseb mitmekülgselt nii hulgimüügi, logistika kui ka tootmise valdkonnas. Põltsamaa äriüksuse omandamine tähistab olulist verstaposti ettevõtte edasises laienemises ja positsiooni tugevdamises.

Advokaadibüroo TARK nõustas Svensky Kaubanduse AS-i kõigis tehingu etappides, sealhulgas juriidilise auditi (legal due diligence) läbiviimisel ning tehingudokumentide koostamisel ja läbirääkimistel. TARK-i nõustamistiimi juhtis partner Marit Savi. Meeskonda kuulusid veel partnerid Tanel Tark ja Tanel Küün ning jurist Tarvi Salu.

Täname klienti usalduse eest ning tunnustame Orkla Eesti meeskonda konstruktiivse tehinguprotsessi eest. Samuti täname meeldiva koostöö eest Svensky Kaubanduse teisi nõustajaid: Valeria Kiisk (Redgate Capital) ja Kristjan Puu (BDO Eesti).

Tehingu jõustumiseks on vajalik Konkurentsiameti luba.

Loe tehingu kohta lisaks ERR uudisteportaalist.

Foto: orkla.ee

Advokaadibüroo TARK nõustas Eesti tehnoloogiaettevõtet Vespia tehingus, mille käigus omandas ettevõtte juhtiv digitaalse identiteedikontrolli pakkuja Veriff.

Tehing ühendab kaks Eesti tehnoloogiaökosüsteemist välja kasvanud ettevõtet, kelle eesmärk on kujundada ümber usaldusteenuste turg. 2021. aastal asutatud Vespia arendab tehisintellektil põhinevat kõik-ühes ärituvastuse (know your business, KYB) platvormi, mis võimaldab organisatsioonidel kontrollida ettevõtete tausta enam kui 300 jurisdiktsioonis üle maailma.

Tehingu tulemusel liitub Veriffiga ka Vespia meeskond ning alustatakse Vespia tehnoloogia integreerimist Veriffi platvormi.

Advokaadibüroo TARK nõustas Vespiat kogu tehinguprotsessi vältel, sealhulgas juriidilise auditi (legal due diligence) läbiviimisel, tehingu struktureerimisel, tehingudokumentide koostamisel ja läbirääkimistel. Samuti koordineerisime osapoolte vahelist suhtlust ning nõustasime tööõiguse, osalusoptsioonide ja muude tehingu läbiviimisega seotud juriidiliste nüansside osas.

TARK-i nõustamistiimi juhtis partner Hannes Küün. Meeskonda kuulusid partnerid Tanel Küün ja Marit Savi ning jurist Tarvi Salu.

Täname klienti usalduse eest ning soovime kõigile tehinguosalistele edu järgmises arenguetapis.

Loe rohkem: https://arileht.delfi.ee/artikkel/120434213/veriff-ostab-kyb-ettevotte-vespia

TARKi partner Hannes Küün osales ametlikus äridelegatsioonis, mis saatis Eesti Vabariigi presidenti Alar Karist riigivisiidil Portugali.

Lissabonis toimunud visiit tõi esile Eesti ja Portugali majandus- ja innovatsioonikoostöö tugevnemise. Delegatsiooni liikmeid võtsid vastu Portugali president Marcelo Rebelo de Sousa ning Lissaboni linnapea Carlos Moedas, rõhutades mõlema riigi ühist pühendumust avatusele, koostööle ja tulevikku suunatud arengule.

Visiidi programmi raames külastati mitmeid juhtivaid innovatsioonikeskusi, sealhulgas Tagusparki ja Hub Criativo do Beatot, ning kohtuti ettevõtjate ja tehnoloogiavaldkonna esindajatega. Kohtumised Bolti esindajate ja Portugali ettevõtjatega kinnitasid, et mõlemal riigil on sarnased prioriteedid digipöörde elluviimisel, iduettevõtluse arendamisel ning innovatsioonipõhise majanduse edendamisel.

Hannes Küün märkis, et hoolimata geograafilisest kaugusest ühendab Eestit ja Portugali ühine ambitsioon tehnoloogiliseks arenguks ning dünaamilise ettevõtluskeskkonna kujundamiseks.

Delegatsiooni programmi korraldas Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Merit Fimberg-Espuchi juhtimisel ning seda toetas Eesti Suursaatkond Lissabonis suursaadik Moonika Kase eestvedamisel.

Riigivisiit on osa laiematest jõupingutustest süvendada Eesti ja Portugali vahelist majanduskoostööd, soodustada piiriüleseid investeeringuid ning tugevdada kahe riigi ettevõtetevahelisi partnerlussuhteid.

Advokaadibüroo TARK esindas edukalt klienti enam kui neli aastat kestnud kohtuvaidluses vee- ja kanalisatsiooniettevõttega.

Ettevõte teostas 2021. aasta kevadel kliendi kinnistu asukoha tänaval veetrassi kaevetöid, mille käigus kahjustas kinnistut elektriga varustavat kaablit. Suvel kinnistut kasutama asudes ilmnesid tõsised elektriprobleemid: vool kõikus, osa elektriseadmeid ei töötanud ning kliendi tellitud elektrik keelas elektrisüsteemi kasutamise ohu tõttu.

Klient teavitas vee- ja kanalisatsiooniettevõtet tekkinud olukorrast ja tellis kolmandalt isikult parandustööd rikke kõrvaldamiseks. Kuna ettevõte keeldus parandustööde arvet tööde teostajale hüvitamast, tasus klient selle ise ja esitas kahju hüvitamise nõude vastaspoolele.

Maakohus tuvastas, et ettevõte põhjustas kinnistu omanikule õigusvastaselt kahju ning vastutab selle eest. Samas vähendas maakohus väljamõistetavat kahjuhüvitist ligikaudu 50%, leides ekslikult, et kliendi tehtud kulutused parandustöödele ei olnud täies mahus vajalikud ja põhjendatud ning et vastaspool oli valmis kahju ise kõrvaldama.

Klient vaidlustas maakohtu otsuse osas, millega tema kahjunõuet vähendati.

23. detsembril 2025 jõustus ringkonnakohtu positiivne otsus, milles kohus nõustus kliendiga ja leidis, et maakohtu esitatud argumendid ei andnud alust kahjunõude vähendamiseks.

Ringkonnakohus rõhutas, et elektri kasutamise võimalus elukohas on tänapäeva ühiskonnas oluline hüve ning isikult ei saa mõistlikult oodata selle kasutamise katkestamist teise isiku õigusvastase tegevuse tõttu. Kliendil oli õigus ise valida oma viibimiskoht ning talle ei saa ette heita otsustust jääda kinnistule ja jätkata selle kasutamist.

Samuti leidis kohus, et olukorras, kus elektrisüsteemi kasutamine oli ohtlik, oli kliendil õigus rike viivitamata kõrvaldada ning tal ei lasunud kohustust anda kahju tekitajale tähtaega rikke kõrvaldamiseks ega kooskõlastada parandustööde maksumust.

Ringkonnakohus rahuldas kliendi kahju- ja viivisenõuded täies ulatuses ning jättis kõik menetluskulud vastaspoole kanda.

Klienti nõustas Advokaadibüroo TARK vandeadvokaat Rahel Behrsin.

Leedu Advokatuur on juba üle 15 aasta korraldanud Balti ja Euroopa advokatuuride korvpalliturniiri, millest Eesti Advokatuur on igal aastal edukalt osa võtnud. Selleaastased võistlused toimusid 6. detsembril Vilniuses, kus Eesti meeskond saavutas väärika kolmanda koha.

Advokaadibüroo TARK partnerid Hannes Küün ja Tanel Küün koos Janar Urrese, Raiko Lipstoki, Ramon Raski, Kristjan Mägi, Tiit-Gregor Metsa, Indrek Kanguri ja Toomas Mälbergiga andsid olulise panuse selle tugeva tulemuse saavutamisel.

Palju õnne kõigile osavõtjatele!

2. novembril 2025 jõustus politsei ja piirivalve seaduse täiendamise seadus, millega nähakse ette numbrituvastuskaamerate kasutamise ning nende andmete töötlemise, säilitamise ja juurdepääsu alused, et kaamerate kasutamine oleks selge, arusaadav ja seadusega reguleeritud.

Seaduse kohaselt võib kaameratega tehtud pilte ja sealt tuvastatud andmeid, nagu registreerimisnumber ning pildi tegemise aeg ja koht, kasutada kuritegude menetlemisel, aga ka kõrgendatud või olulise ohu väljaselgitamisel, tõrjumisel või sellist ohtu sisaldava korrarikkumise kõrvaldamisel ning tagaotsitavate asukoha selgitamisel. Fotod tuleb seaduse kohaselt kustutada 45 päeva pärast ja nende vaatamise üle peab saama teha järelevalvet.

Kui algselt nägi seaduseelnõu numbrituvastuskaamerate andmetele juurdepääsu ette vaid Politsei- ja Piirivalveametile ja julgeolekuasutustele, siis teise lugemise käigus muudeti eelnõu nii, et andmeid saab sarnaselt kehtivale seadusele kasutada ka Maksu- ja Tolliamet.

Riigikohus on 19. novembri 2025 lahendis nr 2-23-117906 andnud juhiseid, millal on reisijal õigus nõuda lennuhüvitist ning millal vabaneb lennuettevõtja hüvitise maksmise kohustusest.

Vaidluse asjaolude kohaselt esitas reisijast hageja 22. juunil 2023 maakohtule lennuettevõtjast kostja vastu hagi, milles palus peamise nõudena kostjalt välja mõista lennuhüvitise 400 eurot. Hagiavalduse kohaselt oli reisijal broneering Turkish Airlinesi 30. septembri 2022 lennule, mis pidi väljuma Tallinnast kohaliku aja järgi kell 5.00 ja maanduma Antalyas kohaliku aja järgi kell 8.55. Eestis ja Türgis oli vaidlusalusel ajal sama aeg. Lend väljus planeeritust hiljem ehk 30. septembril 2022 kell 17.50.

Lennureisijate määruse art 5 lg 3 kohaselt ei ole tegutsev lennuettevõtja kohustatud maksma määruse art 7 järgi hüvitist, kui ta suudab tõendada, et tühistamise põhjustasid erakorralised asjaolud, mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks võetud kõik vajalikud meetmed.

Lennureisijate määruse põhjenduste p 14 teise lause kohaselt võivad erakorralised asjaolud esineda eelkõige poliitiliselt ebastabiilsete olude, asjaomase lennu jaoks sobimatute ilmastikutingimuste, aga ka näiteks turvalisuse ohu korral, samuti lennuohutusega seotud ettenähtamatute vajakajäämiste ning streikide tõttu, mis mõjutavad tegutseva lennuettevõtja toimimist. Õhutranspordi valdkonnas on erakorraline asjaolu sündmus, mis ei ole oma olemuselt või päritolult omane asjaomase lennuettevõtja tavapärasele tegevusele ja väljub tema tegeliku kontrolli alt (EKo 31.01.2013, C-12/11, p 29 ja seal viidatud kohtupraktika).

Erakorraliste asjaolude esinemine iseenesest ei vabasta lennuettevõtjat hüvitise maksmise kohustusest. Nagu Euroopa Liidu Kohus on selgitanud, võivad lennureisijate määruse põhjenduste p‑s 14 viidatud sündmused erakorralisi asjaolusid esile kutsuda, kuid kõik nende sündmustega seotud asjaolud ei ole ilmtingimata hüvitise maksmise kohustusest vabastamise alused (EKo 22.12.2008, C‑549/07, p 22).

Riigikohus selgitas, et isegi kui Antalyast Tallinnasse saabuva lennu maandumist Tallinna lennuväljal takistasid ebasobivad ilmastikuolud, ei oleks see vabastanud Turkish Airlines kohustusest reisijale lennu hilinemise tõttu hüvitist maksta, kui Turkish Airlines oleks saanud võtta meetmeid, et vältida selle lennu hilinemist.

Euroopa Liidu Kohtu praktikast tulenevalt ei või lennuettevõtja, kes soovib erakorralisele asjaolule tuginedes vabaneda hüvitise maksmise kohustusest, üldjuhul piirduda sellega, et pakub asjaomastele reisijatele võimalust lennata sihtkohta tema enda järgmise lennuga, mis jõuab sihtkohta esialgu kavandatust päev hiljem. Hoolsus, mida nõutakse lennuettevõtjalt selleks, et ta vabaneks hüvitise maksmise kohustusest, eeldab seda, et ta rakendab kõiki tema käsutuses olevaid vahendeid, et tagada teekonna muutmine mõistlikult, rahuldavatel tingimustel ja esimesel võimalusel.

Selline hoolsus eeldab mh, et otsitakse teisi otse- või vahemaandumisega lende, mis saabuvad sihtkohta varem kui asjaomase lennuettevõtja järgmine lend. Selliseid lende võivad teha ka teised lennuettevõtjad, kes ei pea kuuluma samasse lennundusallianssi. Üksnes juhul, kui ei ole ühtegi vaba kohta mõnel teisel otse- või vahemaandumisega lennul, mis võimaldaks asjaomasel reisijal jõuda oma sihtkohta varem, kui ta jõuaks lennuettevõtja järgmise lennuga, või kui teekonna niisugune muutmine nõuaks sellelt lennuettevõtjalt oma ettevõtte suutlikkuse seisukohast asjakohasel ajal vastuvõetamatuid ohverdusi, saab järeldada, et kõnealune lennuettevõtja on rakendanud kõiki tema käsutuses olevaid meetmeid siis, kui ta suunab reisija oma järgmisele lennule (EKo 11.06.2020, C-74/19, p-d 59-60).

21. novembril 2025 jõustusid väärtpaberituru seaduse muudatused[1], mille tulemusel saavad Eesti pangad, finantsasutused ja suurettevõtted paremini ligi rahvusvahelistele tuletis- ja repoturgudele, mis aitab tõsta nii Eesti ettevõtete kui ka kogu ettevõtluskeskkonna rahvusvahelist konkurentsivõimet.

Seadusega täpsustati ning ühtlustati tuletis- ja repotehingutega seonduvat tasaarvestuse režiimi ja kvalifitseeruvaid osapooli, kes võivad selliseid lepinguid teha. Samuti laiendati nende isikute ringi, kes saavad kasutada eriliigilise tagatisena finantstagatist.

Muudeti finantskriisi ennetamise ja lahendamise seadust, kus on sätestatud pankade suhtes rakendatavad kriisiennetus- ja lahendusmeetmed. Muudatustega tagatakse pankadele ja järelevalvet tegevale Finantsinspektsioonile parem selgus nende õigustest ja kohustustest. Mõne panga jaoks võivad muudatused tähendada, et ei ole vaja koostada kriisiplaani ja väheneb kohustus hoida kriisipuhvreid.

Seadusega muudeti ka eluasemelaenude tagatiseks oleva kinnisvara hindamine paindlikumaks. Pangad saavad põhjendatud juhul hinnangu teha statistiliste andmete alusel, mistõttu pole eraldi hindamisakti tellimine alati vajalik. See lihtsustab kodulaenu üleviimist ühest pangast teise ja vähendab kodulaenu refinantseerimise kulu.

Lisaks muudeti maksejõuetusrežiimi, et tagada tuletis- ja repotehingute tehingute selgem jõustatavus pankroti- ja muudes sarnastes olukordades. Regulatsioon näeb ette, et maksejõuetuse olukorras ei saa pankrotihaldur selliste tehingute läbiviimisesse sekkuda.

[1] Parandatakse tuletis- ja repotehingute regulatsiooni ning viiakse see rahvusvaheliste standarditega kooskõlla.

Riigikohus selgitas 19. novembri 2025 lahendis nr 2-23-2975, et ka kaugesse tulevikku lükatud kohustuse täitmise tähtpäevaga tehingud tuleb lugeda võlausaldajate huve kahjustavaks.

Vaidluse asjaolude kohaselt esitas hageja kui võlgniku pankrotihaldur kostja vastu hagi tehingu tagasivõitmiseks võlgniku pankrotimenetluses. Tehing, mida hageja soovis tagasi võita, oli võlgniku ja kostja vahel 24. jaanuaril 2019 sõlmitud kokkulepe, millega pooled leppisid kokku, et kostjal võlgniku ees oleva rahalise kohustuse täitmise tähtaeg on 1. veebruar 2029.

Kuna maakohtu tuvastatu kohaselt tehti see tehing rohkem kui aasta, aga vähem kui kolm aastat enne võlgniku pankroti väljakuulutamist, siis oli nõude alus PankrS § 110 lg 1 p 3. Sätte kohaselt tunnistab kohus kehtetuks kolme aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist tehtud tehingu, kui võlgnik kahjustas tehinguga teadlikult võlausaldajate huve ja tehingu teine pool teadis või pidi teadma, et võlgnik kahjustas sellega võlausaldajate huve.

Riigikohus selgitas, et tehing kahjustab võlausaldajate huve mitte ainult siis, kui selle tulemusel väheneb võlgniku vara, vaid ka siis, kui võlausaldajate nõuete rahuldamine selle vara arvel muudetakse ebamõistlikult raskeks. Muuhulgas on see nii näiteks juhul, kui kolmandal isikul võlgniku ees oleva kohustuse täitmise tähtpäev lükatakse kokkuleppel nii kaugesse tulevikku, et pankrotimenetluse tavapärast mõistlikku kestust arvestades ei saaks selle kohustuse täitmist pankrotimenetluse ajal nõuda.

Seega kahjustab võlausaldajate huve eelduslikult võlgniku ja kolmanda isiku kokkulepe, millega võla tasumise tähtpäev lükatakse kümne aasta võrra edasi. Võlausaldajate huvides on see, et nõue pannakse maksma võimalikult vara, ja kui nõude maksmapaneku võimalus lükatakse sedavõrd kaugesse tulevikku, siis on nõude omaja võlausaldajad sisuliselt kaotanud võimaluse saada oma nõuded selle arvel rahuldatud.

Lisaks kaasneb Riigikohtu hinnangul sellise kokkuleppega arvestatav risk, et kohustatud isiku majanduslik olukord halveneb vahepeal sel määral, et ta ei ole kohustuse täitmise uue tähtpäeva saabumise ajal enam võimeline kohustust täitma. Niisuguse riski võtmine ei ole eelduslikult võlausaldajate huvides.