Category: Uudised

  • 2020. aasta septembrikuu Õigusuudised

    Väiksematel riigihangetel osalemine muudeti lihtsamaks

    Riigikogu võttis 17. juulil 2020 vastu Vabariigi Valitsuse algatatud eelnõu, et muuta riigihangete seadust. Seadusemuudatustega vähendatakse hankijate riigihangetega seotud elektroonilise teabevahetuse kohustust. Seaduse jõustumisega vabanes hankija elektroonilise teabevahetuse kohustusest sellistes riigihangetes, mille maksumus on väike.

    Seaduseelnõu seletuskirja kohaselt on seadusemuudatuse eesmärgiks väikese maksumusega riigihangetes lihtsama elektroonilise teabevahetuse võimaldamine, (nt e-kirja teel), millega vähendatakse oluliselt hankijate töökoormust ning pakkujate halduskoormust.

    Enne seadusemuudatust kehtinud õigus kohustas kõrge turvatasemega elektroonilist teabevahetust kasutama iga riigihanke puhul, sõltumata maksumusest. Seetõttu pidid hankijad pärast elektroonilise teabevahetuse 100%-list rakendumist viima läbi alates ühe-eurosest ostust minikonkursi riigihangete registris, kui neil ei ole kasutusel mõnda muud nõuetele vastavat süsteemi. Vaatamata spetsiaalsele minikonkursside läbiviimiseks arendatud elektroonilise töökeskkonna, oli väikse maksumusega hangete läbiviimine liialt aeganõudev. Kuivõrd uue keskkonna loomise jaoks vahendeid ei olnud ja seadusandjal oli võimalus seadusemuudatusega osaliste koormust vähendada, lahendatigi tekkinud olukord seaduses sätestatud nõuete leevendamisega.

    Jõustunud seadusemuudatuse kohaselt ei ole hankija enam kohustatud kasutama elektroonilist teabevahetust nendes riigihangetes, mille maksumus on väike, st asjade ja teenuste puhul alla 30 000 euro ja ehitustööde puhul alla 60 000 euro. Samuti ei kohaldu enam elektroonilise teabevahetuse kohustus raamlepingu alusel korraldatavates minikonkurssides, kui sõlmitava hankelepingu eeldatav maksumus jääb alla lihthanke piirmäära ehk asjade ja teenuste puhul alla 30 000 euro. Nendes riigihangetes, kus seadus lihthanke piirmäära ette ei näe, kohaldub elektroonilise teabevahetuse kohustus alates riigihanke piirmäärast.

    Seadusemuudatust kohaldatakse tagasiulatuvalt, st ka enne muudatuse jõustumist läbiviidud riigihangetele, sõlmitud raamlepingute alusel sõlmitud hankelepingutele, tulevaste hankelepingute sõlmimisele ja riigihangetes, mis on muudatuse jõustumise ajal pooleli, st raamlepingut veel sõlmitud ei ole. Kuivõrd riigihangetes, mis on juba alustatud kehtiva seaduse alusel, ei saa olla sees raamlepingu alusel hankelepingute sõlmimisel minikonkursi korda, mille kohaselt see korraldatakse näiteks e-kirja alusel, on vajalik hilisem hankelepingu muutmine.

    Ühes riigihangete seaduse muudatustega võeti vastu ka kunstiteoste tellimise seaduse muudatused, millega tõstetakse piirmäära, alates millest tuleb seoses ehitustööde tellimisega läbi viia ka kunstiteoste tellimine. Seni kehtiv 450 000 euro suurune piirmäär tõsteti 750 000 euroni ning hangitavate kunstiteoste hinna piirmäär tõsteti 65 000 eurolt 110 000 euroni. Lisaks anti keskkonnaministrile volitus kehtestada kohustuslikud keskkonnahoidlikud kriteeriumid hangetes, millega ostetakse mööblit, puhastustooteid ja –teenuseid, kontori IT-seadmeid, koopia- ja joonestuspaberit.

    Seadusemuudatus jõustus 15. juulil 2020 ning sellega ja muudatuste seletustega saab täpsemalt tutvuda veebilehtedel: https://www.riigiteataja.ee/akt/108072020002 ja https://www.riigikogu.ee/download/f437504a-2ae2-43fc-a254-f3d8ac12b6f6

    Kollektiivleping ei laiene automaatselt tööandjale

    Riigikohus asus oma 15 juuni 2020. a lahendis nr 2-18-7821 seisukohale, et sõltumata asjaolust, et töötaja on liitunud kollektiivlepinguga, ei saa sellist kollektiivlepingut automaatselt laiendada tööandjale kes ei ole sellist kollektiivlepingut sõlminud.

    Nimetatud lahendis vaidlesid töötaja (bussijuht) ja tööandja (transpordiettevõtja) töölepingu lõppemisest tuleneva hüvitise suuruse üle. Töölepingus kokkulepitud töötasu oli 505 eurot kuus. Samas oli töötaja liitunud Autoettevõtete Liidu ja Eesti Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühingu vahelise kollektiivlepinguga, mille kohaselt oli bussijuhi minimaalne töötasu alates 1. jaanuarist 2018 vähemalt 895 eurot kuus. Tööandja nimetatud kollektiivlepinguga liitunud ei olnud.

    Töötaja nõudis suurema hüvitise tasumist tööandjalt just kollektiivlepingust tulenevalt, eelduselt et kuna tööandja on transpordiettevõtja, siis kohaldub tööandjale automaatselt ka Autoettevõtete Liidu ja Eesti Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühingu vaheline kollektiivleping.

    Samale seisukohale asusid ka maa- ja ringkonnakohus, leides et kollektiivlepingu järgi on kollektiivlepingus sätestatud töö- ja puhkeaja tingimused ning töö tasustamise tingimused kohustuslikud ja laienevad kõigile ühistranspordiseaduse mõttes sõitjate bussiveoga tegelevatele ja selleks tööjõudu rentivatele tööandjatele ja töötajatele, sõltumata nendega sõlmitud lepingu liigist. Seega laienevad pooltele kollektiivlepingus sätestatud tingimused kollektiivlepingu seaduse (edaspidi KLS) § 4 alusel sõltumata asjaolust, et nad ise ei ole Autoettevõtete Liidu ega Eesti Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühingu liikmed. Ehk, lühidalt kokku võttes, siis kohtud asusid seisukohale, et selline erandlik lepingu laiendamine kolmandatele isikutele on KLS alusel võimalik kuna selle näeb ette KLS ja kuna selle sätte eesmärk on tagada töötajatele kollektiivlepingu pooleks olevate töötajatega samasugused sotsiaalsed garantiid.

    Riigikohus aga maa ja ringkonnakohtu põhistustega ei nõustunud. Riigikohus leidus, et KLS tõlgendamisel tuleb arvesse võtta eraõiguses, mh tööõiguses kehtivat lepinguvabaduse põhimõtet ja seda, et seaduses ei ole norme, mis reguleeriksid kollektiivlepingulise tahteavalduseta tööandja õiguste ja huvide arvestamist kollektiivlepingu temale laiendamisel. KLS laiendav tõlgendamine võib eelneva tõttu tuua kaasa tööandja, kellele kollektiivlepingut laiendatakse, kuid kes ei osalenud kollektiivlepingu sõlmimisel ega saanud mõjutada selle tingimuste kujunemist, ettevõtlusvabaduse ja omandipõhiõiguse ebaproportsionaalse riive.

    Eeltoodust lähtudes asus kolleegium seisukohale, et KLS ei anna kollektiivlepingu sõlminud isikutele õigust tekitada sama lepinguga kohustusi tööandjale, kes ei ole kollektiivlepingu pooleks ega kuulu ka kollektiivlepingu sõlminud tööandjate ühingusse või liitu. Kollektiivlepingu poolte kokkuleppel tööandjale kollektiivlepingu tingimuste laiendamine ja kohustuste panemine on kehtivaid norme järgides võimalik juhul, kui viimane on andnud selleks nõustumuse. Antud juhul aga seda tehtud ei ole.

    Lahendiga on võimalik tutvuda veebilehel: https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?fid=270418538

    Juhatuse liikme karistusõiguslik vastutus äriühingu kohustuste rikkumise eest

    Riigikohus kordas 25. juuni 2020. aasta otsuses nr 4-20-215 oma varasemat seisukohta, et äriühingu poolt avalik-õigusliku tegutsemiskohustuse täitmata jätmist ei saa lugeda selle äriühingu juhatuse liikme kohustuse rikkumiseks ja juhatuse liikme karistusõiguslikult vastutusele võtmise aluseks ilma eraldi õigusliku aluse olemasoluta.

    Viidatud lahendi asjaolude kohaselt karistas Keskkonnainspektsioon äriühingu juhatuse liiget metsaseaduse (edaspidi MS) § 69 lg 1 alusel MS § 37 lg 1 rikkumise eest rahatrahviga põhjusel, et nimetatud juhatuse liige koostas ja allkirjastas äriühingu nimel raieõiguse võõrandamise lepingu tõendamata äriühingu raieõiguse olemasolu.

    Juhatuse liikme kaitsja esitas Keskkonnainspektsiooni otsuse peale maakohtule kaebuse otsuse tühistamiseks ja väärteomenetluse lõpetamiseks väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 1 p 1 alusel juhatuse liikme teos väärteo tunnuste puudumise tõttu. Kaitsja leidis kaebuse põhjenduses, et juhatuse liige pole raieõiguse tõendamiskohustust rikkunud, sest metsaseadusest ei tulene, et raiet lubavat kannet ei tohi teha raieõiguse võõrandamise lepingu sõlmimise järel. Ühtlasi oli raieõiguse võõrandajaks äriühing, mistõttu oleks juhatuse liikmele etteheidetava väärteo saanud toime panna üksnes äriühing.

    Maakohus asus oma otsuses seisukohale, et juhatuse liige pani MS § 69 lg-s 1 kirjeldatud väärteo toime, kuivõrd MS § 37 lg-s 1 sätestatud raieõiguse tõendamise kohustust saab täita üksnes juhul, kui raiet registreeriv kanne või metsakaitseekspertiisi akt on olemas juba enne raieõiguse võõrandamise lepingu sõlmimist. Samuti leidis maakohus, et kaitsja väide üksnes äriühingu võimalikust vastutusest ei ole asjakohane, sest äriühing kui õiguslik abstraktsioon on võimeline tegutsema ainult füüsilise isiku vahendusel. Sellest tulenevalt oli juhatuse liikmel endal samuti raieõiguse tõendamiskohustus. Maakohus küll sedastas, et ka äriühingu vastutus oleks tulnud avada juhatuse liikme tegevusetuse kaudu.

    Riigikohus nõustus kaitsjaga osas, et juhatuse liikme suhtes tuleb juhatuse liikme teos väärteo tunnuste puudumise tõttu väärteomenetlus lõpetada maakohtu poolt materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu varem riigikohtu poolt korduvalt käsitletud põhjustel. Riigikohus selgitas, et äriühingu ja tema juhatuse liikme kohustusi ei saa samastada ning üldjuhul ei tähenda äriühingu poolt avalik-õigusliku tegutsemiskohustuse täitmata jätmine seda, et sama kohustust oleks isiklikult rikkunud ka äriühingu juhatuse liige. Juhatuse liikme vastutus äriühingu kohustuste eest nõuab eraldi õiguslikku alust, mis paneks tegutsemiskohustuse juriidilise isiku kõrval ka isiklikult juhatuse liikmele, millist alust metsaseadus ette ei näe. Lisaks märkis riigikohus, et juhatuse liikme tegutsemiskohustuse tuletamine ettevõtja üldisest hoolsuskohustusest oleks vastuolus karistusõiguse määratletuse põhimõttega.

    Seega jõudis riigikohus järeldusele, et kuna raieõiguse olemasolu tõendamise kohustus on raieõiguse üleandjal, kelleks käesoleval juhul oli äriühing, ei ole äriühingu juhatuse liige metsaseadust rikkunud, mistõttu ei saa teda ka MS § 69 lg 1 alusel karistada.

    Lahendiga on võimalik lähemalt tutvuda veebilehelt: https://rikos.rik.ee/?asjaNr=4-20-215/14

    Hannes Küün
    partner, vandeadvokaat

    **************

    Uudised ilmusid algselt Äripäeva 2020. aasta septembrikuu väljaandes Õigusuudised

  • ASi Tallinna Sadam nõukogu esimehena jätkab vandeadvokaat Aare Tark

    Tallinna Sadama reedel toimunud nõukogu koosolekul valiti uue nõukogu esimeheks Aare Tark, kes on esimees olnud alates 2015. aasta oktoobrist.

    Tallinna Sadama nõukogus on kaheksa liiget. Lisaks Targale kuuluvad sinna Raigo Uukkivi, Ahti Kuningas, Urmas Kaarlep, Üllar Jaaksoo, Maarika Liivamägi, Riho Unt ja Veiko Sepp, teatas Tallinna Sadam börsile.

    Auditikomitee uue koosseisu liikmeteks nimetas nõukogu Riho Undi, Urmas Kaarlepi, Raigo Uukkivi ja Maarika Liivamägi. Viimased kolm neist olid ka eelmise koosseisu liikmed.

  • TARK nõustas 1000 hektari põllumaa müügitehingut

    Advokaadibüroo TARK partner, Marit Savi, nõustas Austria investoritele kuuluvaid põllumajandusettevõtjaid Ühinenud Farmid, Varstu Piimaühistu ja Luiste Mõis ca tuhande hektari põllumaa müügil Rüütli Propertyle – põllu- ja metsamajandussektoris tegutsev Eesti kapitalil põhinev ettevõtja. Samuti nõustas Marit klienti müügitehingule eelnenud põllumaa rendilepingute väljatöötamisel.

     

    Marit SaviMarit Savi
    Partner
  • TARK nõustas Sigma Polymer Groupi Trelleborgist eraldumisel

    2020 aasta aprillis viidi lõpule tehing, millega Trelleborgi grupist eraldusid Rootsi ja Eesti vormitud komponentide tootmisega tegelevad äriliinid. Nimetatud äriliinide uueks omanikuks sai vastavate ettevõtete juhtkond.

    Marit Savi ja Tanel Küün nõustasid Eesti äriliini, uue nimega Sigma Polymer Group OÜ, eraldumisega seotud korporatiivsetel teemadel ja finantsküsimustes.


    Tanel Küün
    Partner
    +372 611 0900
  • 2020. aasta juunikuu Õigusuudised

    Plaanitakse ulatuslikke muudatusi kehtivasse pankrotiseadusesse

    Riigikogu võttis 18.05.2020 menetlusse Vabariigi Valitsuse algatatud pankrotiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 195 SE. Eelnõuga soovitakse tõhustada pankrotimenetlusi ja parandada seeläbi ärikeskkonna toimimist.

    Plaanitavate muudatustega kujundatakse ümber nõuete kaitsmise ja tunnustamise kord. Praegusel ajal toimub nõuete kaitsmine selleks ette nähtud võlausaldajate koosolekul ning vaidlused nõuete üle lahendatakse eraldiseisvates ja aeganõudvates menetlustes. Algatatud eelnõu kohaselt toimub nõuete kaitsmine edaspidi kirjalikult ja tunnustamine kohtus ühes menetluses. Viiakse sisse vastuväidete põhistamise kohustuslikkus ja täiendatakse kaitsmiseta tunnustatavate nõuete nimekirja, mille tulemusel vähenevad vaidlused nõuete üle. Samuti nähakse ette kohtute suurem spetsialiseerumine maksejõuetusasjadele, mille tulemusel lahendavad kohtunikud asju kiiremini ja ühtlasemalt.

    Juriidiliste isikute maksejõuetusasjade lahendamine koondatakse Harju ja Tartu maakohtutesse. Füüsiliste isikute puhul jääb kohtualluvus samaks. Lisaks muudetakse läbipaistvamaks ja prognoositavamaks pankrotihalduri tasustamise süsteemi. Kehtiva seaduse järgi arvestatakse halduri tasu pankrotivara suuruse alusel, haldur ei pea oma töö kohta pidama tööajaarvestust ega koostama eeldatavat tegevuskava. Eelnõuga tehakse ettepanek, et haldur peab menetluse alguses oma kulutusi ja võimalikku tasu planeerima kõikides menetlustes ning pidama tööaja arvestust. See muudab menetluse läbipaistvamaks ning aitab kohtutel ja võlausaldajatel halduri tasu kujunemist paremini hinnata. Füüsilise isiku pankrotimenetluses, mis on olemuselt lihtsam, võimaldatakse tasu maksta ühekordse kindlaks määratud toimingutasuna. Haldur ei pea toimingutasu valimise korral tööajaarvestust pidama. Halduri tasu hakkab katma ka halduri üldkulusid, näiteks kulud büroo pidamisele. Sellega seoses tõstetakse halduri tasu alam- ja ülemmäärasid 21 protsenti, mis on keskmine üldkulude määr.

    Samuti laiendatakse pankrotiavalduse esitamise kohustust. Kehtiva seaduse järgi on võimalik, et juhatuse liikme puudumisel ei ole kellelgi kohustust esitada pankrotiavaldust. Muudatusega laiendatakse pankrotiavalduse esitamise kohustust isikutele, kellel on kohustus tagada juhatuse olemasolu. Sellised isikud on näiteks osaühingu puhul nõukogu liikmed ja osanikud. Nemad ei vastuta, kui juhatus on olemas. Seoses COVID-19 koroonaviiruse mõjust tingitud majandusliku olukorra ootamatu ja järsu muutumisega võimaldatakse eelnõuga ajutiselt saneerimiskava ja võlgade ümberkujundamise kava paindlikumalt muuta. Kehtiv seadus saneerimiskava muutmist ei võimalda. Tegemist on ajutise võimalusega ja vastava taotluse saab esitada kuni 2020. aasta lõpuni.

    Arvutivõrgu abil sõlmitud lepingute tõendamine

    Riigikohus selgitas arvutivõrgu abil sõlmitud lepingute tõendamisega seotud asjaolusid, mis on oluline vastavate tehingute üha suureneva osakaalu ja sellega kaasnevate võimalike vaidluste kontekstis.

    Riigikohus selgitas käesoleva aasta 25. mai otsuses nr 2-17-124505, missuguseid asjaolusid ja tõendeid pidi hageja esitama selle tõendamiseks, et kostjal oli võimalus hiljemalt krediidivahenduslepingu sõlmimise ajal tüüptingimuste sisust teada saada.

    Riigikohus nõustus selles vaidluses ringkonnakohtu eelneva seisukohaga, et kuna leping sõlmiti arvutivõrgu vahendusel, siis saab selle tuvastamisel, kas lepingut sõlmides oli kostjal võimalik tutvuda tüüptingimustega, lähtuda mh elektroonilistes süsteemi logides kajastatust. Riigikohus leidis, et arvutivõrgus tehtud toimingute kohta peetavad elektroonilised süsteemi logid võimaldavad tuvastada, milliste tegevuste tulemusena on andmestik või süsteem jõudnud teatud kindlasse olekusse. Seejuures ei tulene seadusandlusest (mh võlaõigusseadusest) arvutivõrgu abil lepinguid sõlmivatele ettevõtjatele kohustust pidada üksikasjalikke logisid. Niisugused logid võimaldavad aga vaidluse korral tõendada, et tüüptingimused olid kliendile hiljemalt lepingu sõlmimise ajal kättesaadavad ning ta nõustus nendega. Kohaselt peetud logide põhjal on võimalik kontrollida, missugune konkreetne lepingutekst oli kostjale kättesaadav ning et talle kuvati kasutajakonto loomisel ühene ja arusaadav viide lepingu tüüptingimustele. Seega teenib mõistlikus ulatuses logide pidamine ettevõtja huve, lihtsustades vaidluse tekkimisel väidete (mh selle, et klient tegi lepingu sõlmimiseks vajalikud toimingud) tõendamist.

    Riigikohus leidis täiendavalt, et arvutivõrgu abil lepinguid sõlmiv ettevõtja võib kliendi võimalust tüüptingimuste sisust teada saada tõendada mh tõenditega selle kohta, et klient vajutas tüüptingimustega nõustumist väljendavat ikooni (nuppu) või tegutses arvutisüsteemi (portaali) kasutades viisil, mis oleks olnud võimatu ilma viidatud nõustumust väljendavat ikooni (nuppu) vajutamata. Seega on arvutivõrgu abil lepinguid sõlmival ettevõtjal võimalik tõendada kas seda, et kasutaja nimetatud ikooni (nuppu) vajutas, või kui esitatud asjaolude kohaselt jätkas klient süsteemi kasutamist järgnevas etapis (nt registreerus kasutajaks), siis seda, et jätkamine ei olnud võimalik ilma nõustumist väljendavale ikoonile (nupule) vajutamata. Lisaks saab võimalust tüüptingimuste sisust teada saada tõendada tõenditega selle kohta, et tüüptingimused olid kliendiga lepingu sõlmimise ajal kättesaadavad ettevõtja kodulehel.

    Riigikohus leidis, et eeltoodud asjaolusid saab tõendada ka kaudsete tõenditega. Kaudne tõend ei kajasta küll otseselt faktilist asjaolu ennast, kuid kinnitab või lükkab ümber fakte, mille põhjal on võimalik tõendamist vajava asjaolu esinemist või puudumist järeldada.

    Sellega seoses märkis Riigikohus erinevalt alama astme kohtutest, et mh saab seda, et kasutaja tegutses portaali kasutades viisil, mis oleks olnud võimatu ilma viidatud nõustumust väljendavat ikooni (nuppu) vajutamata, tõendada ka teiste kasutajate ja üldiselt lepingu sõlmimise protsessi kohta käiva infoga. Sellisel juhul tuleb aga tüüptingimuste kasutajal vaidluse korral muuta usutavaks ka see, et vaidlusaluse lepingu sõlmimise ajal kattus kliendile kuvatud teave ja lepingu sõlmimise protsess sellega, mis kuvati teis(t)ele sarnase(d) lepingu(d) sõlminud kasutaja(te)le.

    Riigikohus märkis veel täiendavalt, et ei ole oluline, kas klient ise eeldas ettevõtja portaalis kasutajaks registreerimisel kasutajatingimuste olemasolu. Lähtuda tuleb sellest, kas keskmine mõistlik kasutaja võis lepingu sõlmimise viisist tulenevalt eeldada, et niisugused kasutajatingimused on olemas.

    Ärisaladusena käsitatav info

    Riigikohus selgitas, et ettevõtted peavad arvestama, et mitte igasugune ettevõtte poolt konfidentsiaalseks peetav info ei ole käsitatav ärisaladusena.

    Riigikohtu kriminaalkolleegium selgitas käesoleva aasta 15. mai otsuses nr 1-18-4590, et ettevõtja konfidentsiaalseks peetud info on hinnatav ärisaladusena üksnes siis, kui see vastab kolmele tingimusele: 1) selline teave on saladus selles tähenduses, et see ei ole kogumis või üksikosade täpses paigutuses ja kokkupanus üldteada või kergesti kättesaadav isikutele ringkondades, kes tavaliselt kõnesolevat laadi teabega tegelevad; 2) sellel teabel on kaubanduslik väärtus tema salajasuse tõttu; 3) selle teabe üle seaduslikku kontrolli omav isik on asjaoludest lähtuvalt võtnud vajalikke meetmeid, et hoida seda salajas.

    Riigikohus märkis, et teave ettevõtja klientide ja nendega seotud hinnastrateegia kohta on salajane üksnes eeldusel, et see ei ole kogumis üldteada ega kergesti kättesaadav vastava valdkonna ettevõtjatele, mille tõttu on sel teabel kaubanduslik väärtus.

    Riigikohus leidis, et teabe salajasus ja selle kaubanduslik väärtus on tihedalt seotud. Teabe ärisaladusena käsitamiseks peab esinema objektiivne äriline põhjus selle salajaseks hoidmiseks. Teisisõnu peaks teave andma mingi konkreetse eelise konkurentide ees, mis info teatavakssaamisega oma väärtuse kaotaks − selles seisnebki andmete kaubanduslik väärtus nende salajasuse tõttu. Selleks tuleks kirjeldada vaidlusaluse teabe ärilist väärtust ettevõtte jaoks ning selle potentsiaalset kasulikkust tema konkurentidele. Näiteks võib selline väärtus olla teabel mingi toote spetsiifilise koostise või tootmisprotsessi kohta. Viidatud vaidluses selliseid asjaolusid ei esinenud ning teavet ei muuda ärisaladuseks üksnes asjaolu, et tööandja on selle konfidentsiaalseks kuulutanud.

    Allar Aru
    partner, vandeadvokaat

    **************

    Uudised ilmusid algselt Äripäeva 2020. aasta juunikuu väljaandes Õigusuudised

  • 2020. aasta maikuu Õigusuudised

    Lisaaeg juhtidele makseraskustest välja tulemiseks

    Riigikogu võttis 20. aprillil 2020 vastu Vabariigi Valitsuse algatatud eelnõu, et muuta pankrotiseadust. Seadusemuudatustega peatatakse pankrotiavalduse esitamise kohustuse tähtaja kulgemine seoses koroonaviirusest tingitud eriolukorraga. Seaduse jõustumisel peatub pankrotiavalduse esitamise kohustuse tähtaja kulgemine eriolukorra ajaks ja kaheks kuuks pärast eriolukorra lõppu.

    Seaduseelnõu seletuskirja kohaselt on seadusemuudatuse eesmärgiks tagada kriisi tõttu makseraskustesse sattunud ettevõtjatele võimalus eriolukorraga kohaneda ja võtta kasutusele vajalikke meetmeid, sest tavapärased makseraskute ületamise võimalused, nagu uuel turul osalemine, uute toodete väljatöötamine, uute klientide leidmine või ettevõtte ümber struktureerimine ei ole valdavas osas võimalikud.

    Kehtiva õiguse kohaselt on juriidilise isiku seadusjärgsetel esindajatel seadusjärgne kohustus esitada pankrotiavaldus 20 päeva jooksul maksejõuetuse tekkimisest ning selle kohustuse rikkumisega kaasneb rikkujatele ka isiklik vastutus. Praegune ebakindel olukord koosmõjus seaduses sätestatud tähtajaga paneb juriidilise isiku seadusjärgsed esindajad tugeva surve alla otsustada kiiresti pankrotiavalduse esitamise üle, mis võib viia ettevõtte varade müümiseni kehvades turutingimustes, mis omakorda on kahjulik nii võlgnikule kui võlausaldajatele.

    Võimaldamaks ettevõtjatel oma tegevust jätkata ja kohendada äritegevust koroonaviirusest tingitud kriisi ületamiseks, peatatakse pankrotiavalduse esitamise kohustuse tähtaja kulgemine eriolukorra ajal (st alates 12. märts 2020 kuni 17. mai 2020 (kaasa arvatud), kui Vabariigi Valitsus ei otsusta eriolukorda pikendada) ja täiendavalt kuni 2 kuud pärast eriolukorra lõppemist (so kuni 17. juuli 2020). Tähtaja peatamine välistab juriidilise isiku seadusjärgse esindaja vastutuse pankrotiavalduse hilisema esitamise eest kirjeldatud perioodil.

    Seadusemuudatus ei mõjuta enne eriolukorda esitatud pankrotiavalduste menetlemist ega ei piira võlgniku õigust esitada pankrotiavaldus iseseisvalt, kuid pikendatud ajavahemiku jooksul ei saa pankrotiavaldust esitada juriidilise isiku võlausaldaja, välja arvatud töötaja, kes ei saa eriolukorras ette nähtud töötasu hüvitist. Füüsilisi isikuid puudutab muudatus üksnes selles osas, et ka nende suhtes ei saa võlausaldajad pankrotiavaldust esitada, sest füüsilisel isikul endal pankrotiavalduse esitamise kohustus puudub.

    Kiireloomuline seadusemuudatus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval ja selle seletuskirjaga saab täpsemalt tutvuda veebilehel: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/000826a5-0c93-407c-9fab-f173221748b4/Abipolitseiniku%20seaduse%20ja%20teiste%20seaduste%20muutmise%20seadus%20(COVID-19%20haigust%20p%C3%B5hjustava%20viiruse%20SARS-Cov-2%20levikuga%20seotud%20meetmed).

    Tuleviku äriühingu koosolekul hääleta reaalajas sõltumata asukohast

    Riigikogu võttis 21. aprillil 2020 menetlusse Vabariigi Valitsuse algatatud eelnõu, et muuta tsiviilseadustiku üldosa seadust ja teisi seadusi eesmärgiga laiendada juriidiliste isikute organite võimalusi otsuste vastuvõtmiseks füüsilist kohalolekut nõudvat koosolekut pidamata ning kaotada kiirkorras osa võõrandamise ja pantimise kohustustehingu vorminõue.

    Vabariigi Valitsuse 20. aprilli 2020 algatus on ajendatud eriolukorrast tingitud inimeste vahel distantsi hoidmise vajadusest, mis häirib juriidiliste isikute tegevust, kuivõrd mitme juriidilise isiku organitel puudub võimalus muul viisil kui füüsiliselt koosoleku pidamise teel võimalus otsuseid vastu võtta.

    Eelnõu seletuskirja kohaselt on seadusemuudatuste eesmärgiks võimaldada kõigi juriidiliste isikute organitel pidada koosolekuid elektrooniliselt ja kirjalikult, koosolekut kokku kutsumata, ning tagada organite liikmete õigus osaleda ning hääletada koosolekul reaalajas toimuva ülekande vahendusel.

    Hetkel kehtiv õigus reguleerib põhjendamatult eri juriidilise isiku liikide organite koosolekute pidamise korda erineva detailsuse ja ranguse astmega. Nii on näiteks täisühingu ja usaldusühingu liikmetel koosoleku korraldamist õigus reguleerida iseseisvalt ühingulepingus. Osaühingu osanikel ja aktsiaseltsi aktsionäridel on õigus põhikirjas ette näha võimalus hääletada otsuste eelnõude üle elektrooniliselt enne koosolekut või selle kestel, aktsiaseltsi üldkoosoleku korral ka posti teel. Mittetulundusühingutele, tulundusühistutele ning korteriühistutele aga ka sellist võimalust seadus ette ei näe. Äriseadustiku kohaselt on praegu õigus osaleda koosolekul reaalajas toimuva kahesuunalise side abil või muul sarnasel viisil osaühingu või aktsiaseltsi nõukogu liikmel.

    Edaspidi kehtiks kõikidele juriidilise isiku liikidele ning nende organitele põhimõtteliselt ühesugused võimalused distantsilt koosoleku pidamiseks, arvestades nende eripäradest tulenevaid vajadusi.

    Ühtlasi jõustatakse seadusemuudatusega osa võõrandamise ja pantimise kohustustehingu vorminõude kaotamine esimesel võimalusel, st tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmisega samaaegselt. Muudatus on vajalik, kuivõrd tehingute notariaalne tõestamine on muutunud kriisiolukorras riikide poolt kehtestatud liikumispiirangute tõttu keeruliseks ning välisriikide dokumentide väljastamine ja Eestisse saatmine on tavapärasest aeganõudvam. Kuigi alates 6. aprillist 2020 on võimalik ka tehingute notariaalne kaugtõestamine, on see võimalus kättesaadav üksnes digitaalse allkirja andmise võimekusega isikutele, mistõttu kaugtõestamine kõiki rahuldavat lahendust ei paku.

    Seaduseelnõuga ja selle seletuskirjaga saab täpsemalt tutvuda veebilehel https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/5a580d80-9735-437f-ab2e-00123eba9343/Tsiviilseadustiku%20%C3%BCldosa%20seaduse%20ja%20teiste%20seaduste%20muutmise%20seadus%20(elektrooniliste%20v%C3%B5imaluste%20laiendamine%20koosolekute%20korraldamisel%20ja%20otsuste%20vastuv%C3%B5tmisel)?fbclid=IwAR3_gyC6vljtKnY–RXNuN0V_jSfELx2UqCmbMYmUHFUi9b0A3OveVMx-z0.

    Kiire abi väikeettevõtjatele ja turismisektori ettevõtjatele

    Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister andis 29. aprillil 2020 välja määruse nr 13, millega kehtestati tingimused ja kord COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse puhangust negatiivselt mõjutatud väikeettevõtja kahjude osalise hüvitamiseks. Sõltuvalt ettevõtjast on toetuse suurus ühe väikeettevõtja kohta kas 3000 või 5000 eurot.

    Toetuse eesmärgiks ühekordse tagastamatu abi andmine väikeettevõtjatele COVID-19 puhangust tulenenud kriisikahjude osaliseks hüvitamiseks, mille tulemusena suudaksid väikeettevõtjad jätkata toodete ja teenuste pakkumist pärast eriolukorra lõppemist. Väikeettevõtjaks on määruse mõttes füüsilisest isikust ettevõtja või 1 kuni 49 registreeritud töötajaga äriühing.

    Toetust saavad väikeettevõtjad, kelle majandustegevust on eriolukord negatiivselt mõjutanud ning kelle käive on suurem kui 20 000 eurot ja väiksem kui 100 000 eurot. Käesolevat toetust ei määrata väikeettevõtjatele, kelle tegevusvaldkonnaks on (i) põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük; (ii) kala, vähilaadsete ja limuste töötlemine ja säilitamine; (iii) majutus ja toitlustus; (iv) reisibüroode ja reisikorraldajate tegevus, reserveerimine ning sellega seotud tegevus. Lisaks peab taotleja toetuse saamiseks vastama täiendavatele nõuetele, nagu: taotleja ei olnud raskustes ettevõtja 31. detsember 2019 seisuga; taotlejal puudusid 12. märtsi 2020 seisuga ajatamata maksuvõlad; taotleja suhtes ei ole algatatud pankrotimenetlust jt.

    Toetust saab taotleda jooksvalt meetme avamisest kuni 15. detsembrini 2020, kuid ainult ühe korra. Toetuste maht on piiratud ja taotlusi võetakse vastu kuni 10 000 000 euro suurusest eelarvest jätkub taotlustes kokku inditseeritud toetuste maksmiseks. Taotlusi menetletakse maksimaalselt 15 tööpäeva (kui taotlus vajab täiendamist, siis pikendatakse menetlemise tähtaega kuni 10 tööpäeva) ning toetus makstakse välja 10 tööpäeva jooksul arvates toetamise otsuse tegemisest. Taotlusvoor avatakse pärast riigiabi loa saamist mai alguses, millest antakse teada EAS veebilehel ja e-teeninduses.

    Toetuse saamisega kaasnevad ettevõtjale ka mõningad kohustused, nt peab toetuse saaja esitama EAS nõudmisel ja iseseisvalt teavet seoses toetuse saamisega seotud asjaoludega; võimaldama enda suhtes kohapealse kontrolli ja järelevalve teostamist; säilitama dokumente. Samuti on toetuse saaja kohustatud maksma toetuse osaliselt või täielikult tagasi, kui avastatakse, et toetuse saaja rikkus määruses sätestatud tingimusi.

    Määrus jõustus 2. mail 2020 ja selles sisalduvate tingimustega saab täpsemalt tutvuda veebilehel: https://www.riigiteataja.ee/akt/129042020009. Jälgi toetusmeetme taotlemise avanemist ning uuri avalduse esitamise täpsemaid juhised ja toetuse määramise näiteid järgnevalt veebilehelt: https://www.eas.ee/teenus/covid-ettevotlus/.

    Paralleelselt väikeettevõtjatega toetatakse eraldi ka turismisektori ettevõtjaid, mis toimub väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri 29. aprilli 2020 määruse nr 12 alusel. Turismisektori ettevõtjatele kehtivad toetuse saamiseks üldpildis sarnased tingimused, kord ja kohustused mõningate leevendustega ja mahukamate toetustega, mis määratakse 25 000 000 euro suurusest eelarvest.

    Vastav määrus jõustus samuti 2. mail 2020 ja selles sisalduvate tingimustega saab täpsemalt tutvuda veebilehel: https://www.riigiteataja.ee/akt/129042020008. Jälgi toetusmeetme taotlemise avanemist siit: https://www.eas.ee/teenused/?eas=821; ning uuri avalduse esitamise täpsemaid juhised ja toetuse määramise näiteid järgnevalt veebilehelt: https://www.eas.ee/wp-content/uploads/2020/04/Webinar_turismitoetused.pdf.

    Kobarseadusega kriisi vastu

    Riigikogu võttis 21. aprillil 2020 vastu Vabariigi Valitsuse algatatud kobarseaduse eelnõu, eesmärgiga lihtsustada kehtestatud eriolukorra ja selle tagajärgede leevendamiseks väljatöötatud meetmete elluviimist.

    Seadusemuudatused jõustusid osaliselt tagasiulatuvalt, seaduse Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval, 1. mail ja osa jõustub alates 1. juulist.

    Näiteks jõustusid 1. mail 2020 muudatused alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduses, millega alandati aktsiise, ja käibemaksuseaduses, millega alandati osade teoste käibemaksumäära.

    Seaduse Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval ehk 22. aprillil 2020 jõustusid muudatused maksukorralduse seaduses, millega muudeti maksuvõla intressiga seonduvat regulatsiooni, ning tagasiulatuvalt jõustusid muudatused sotsiaalmaksuseaduses, millega muudeti ajutiselt sotsiaalmaksu tasumise ulatust teatud juhtudel. 1. juulil 2020 jõustuvad muudatused seoses pensionisüsteemiga.

    Eelnevalt loetletud ja teiste kiireloomuliste seadusemuudatusega ning nende sisuga saab täpsemalt tutvuda veebilehel: https://www.riigiteataja.ee/akt/121042020001.

     

    Aare Tark
    vanempartner

    **************

    Uudised ilmusid algselt Äripäeva 2020. aasta maikuu väljaandes Õigusuudised

  • Korduma kippuvad küsimused: Koondamine vs kollektiivne koondamine

    Eesti töölepingu seadus (TLS) näeb ette lisaks nö „tavalisele“ koondamisele ka kollektiivse koondamise. Kollektiivne koondamine on oma olemuselt pikem ja keerukam protsess ning eeldab ka töötajate usaldusiku või viimase puudumisel kõigi töötajate ning Töötukassa kaasamist protsessi. Kollektiivse koondamise määrab ära asjaolu, kui palju inimesi vähemalt korraga koondatakse.

    Töölepingu seaduse kohaselt on töölepingute kollektiivne ülesütlemine töölepingu ülesütlemine 30 kalendripäeva jooksul koondamise tõttu vähemalt:

    1) 5 töötajaga ettevõttes, kus töötab keskmiselt kuni 19 töötajat;

    2) 10 töötajaga ettevõttes, kus töötab keskmiselt 20–99 töötajat;

    3) 10 protsendiga töötajatest ettevõttes, kus töötab keskmiselt 100–299 töötajat;

    4) 30 töötajaga ettevõttes, kus töötab keskmiselt vähemalt 300 töötajat.

    Üldjoontes on TLS-is sätestatu selge, mis hetkel peab tööandja lähtuma kollektiivse koondamise regulatsioonist. Samas on praktikas tegelik elu tekitanud ülaltoodu osas mõningad küsimusi, millele proovingi alljärgnevalt vastata või tähelepanu juhtida:

    1. Mis juhtub kui koondan iga kuu järjest teatud arvu töötajaid?

    Kui tööandja koondab iga kuu järjest teatud arvu töötajaid, siis kuidas TLS-is sätestatud vahemikke ja 30 kalendripäevast perioodi rakendada?

    Näiteks, kui tööandja kellel on 90 töötajat koondab 5 kuud järjest (jättes iga „koondamislaine“ vahele vähemalt 30 kalendripäeva) iga kuu 9 töötajat, kas siis on tegemist tavapärase koondamisega või kollektiivse koondamisega?

    Kuigi kokku koondab tööandja 5 kuu jooksul selliselt 45 inimest, siis TLS mõistes ei lähe see kollektiivse koondamise alla kuna iga kuu koondati vaid 9 töötajat ja iga koondamislaine vahele on jäänud vähemalt 30 kalendripäeva.

    2. Mida tähendab „töölepingu ülesütlemine 30 kalendripäeva jooksul“?

    Töölepingu ülesütlemise puhul mõeldakse kuupäeva millal tööleping reaalselt poolte vahel lõpeb. Selle all ei mõelda kuupäeva, millal töötajatele anti kätte koondamisteated. Juhul kui töölepingud lõppevad ühe koondamislaine puhul erinevatel kuupäevadel, siis tuleb nende puhul rakendada ka eraldi ettenähtud 30 kalendripäevast tähtaega.

    Näiteks, tööandja otsustab aprillis 2020, et ta koondab mais 2020 kokku 9 inimest ja saadab aprillis välja ka koondamisteated. Kuna aga vastavalt töötaja staažile on töölepingu lõpetamise etteteatamisajad töötajatele erinevad, siis tööandja koondab (st leping lõpeb) 1. mail 3 töötajat ja 15. mai 6 töötajat.

    Mai 2020 jooksul saadab tööandja välja uued koondamisteated järgmisele 9 inimesele, mille kohaselt kõigi 9 töötaja tööleping lõpeb 1. juunil 2020. Kuna sellisel juhul lõppes 30 kalendripäevase perioodi jooksul kokku 15 töötaja tööleping (6 mais + 9 juunis), siis nende töötajate puhul peab tööandja läbi viima kollektiivse koondamise.

    3. „Ettevõtte“ mõiste all tuleb lähtuda ettevõtte, mitte aga tööandja kui juriidilise isiku (nt osaühing, aktsiaselts) mõistest. Selguse mõttes, ettevõtte mõiste ei ole sama mis tööandja mõiste. Ettevõtte mõiste on Eesti seaduste kohaselt majandusüksus, mille kaudu isik tegutseb.

    Lihtsustatult võib väita, et jaekett „X Aktsiaselts“-ile kuuluvas kaupluste ketis on iga kauplus eraldi ettevõte. Tööandja on aga jaekett „X Aktsiaselts“, millele kuulub ca 50 erinevat kauplust, ehk eraldi ettevõtet.

    Seega juhul kui jaekett „X Aktsiaselts“ kui tööandja soovib hakata oma töötajatega töölepinguid lõpetama, siis ei võeta kollektiivse koondamise arvutamise puhul aluseks mitte jaekett „X Aktsaiseltsi“ mitut tuhandet töötajat vaid lähtutakse igast konkreetsest jaeketi poest ja sealt töötavate töötajate arvust.

    Küsimuste tekkimisel võtke julgelt igal ajal ühendust! Oleme Teie jaoks olemas!

    Hannes Küün
    Partner
    Advokaadibüroo TARK
    Hannes.Kuun@tark.legal
    +372 5665 7017

  • Aare Tark pälvis kõrge tunnustuse väljaandelt Chambers and Partners

    Advokaadibüroo TARK vanempartner Aare Tark sai maineka õigusturuväljaande Chambers and Partners 2020. aasta Eesti õigusturu ülevaates pärjatud ühingu ja äriõiguse valdkonnas auväärse tiitliga  „Eminent Practitioner“. Sellise tiitli vääriliseks hinnatakse vastavas valdkonna kõige mõjukamaid advokaate, kes omades väljapaistvaid kliendisuhteid on meeskonna võtmemängijad.

  • The Legal 500 – Advokaadibüroo TARK jätkuvalt Eesti tippbüroode hulgas

    Rahvusvaheline advokaadibüroosid ja advokaate hindav väljaanne The Legal 500 avalikustas 2019. aasta uuringu tulemused. Hea meel on tõdeda, et advokaadibürood TARK tunnustati taaskord kõigis üheksas hinnatud kategoorias ning kõik meie büroo partneid leidsid ka nimeliselt äramärkimist.

    Ühinguõiguse ja M&A valdkonnas tunnustati meie büroo partnereid Marit Savi ja Hannes Küüni kolmandat järjestikust aastat kui Eesti juhtivaid advokaate.

    Kõrge hinnangu „uue generatsiooni partner“ pälvisid meie büroost koguni kolm advokaati – Tanel Tark Euroopa Liidu ja konkurentsiõiguse valdkonnas, Tauno Tark kohtuvaidluste valdkonnas ning Tanel Küün pangandus- ja finantsõiguse ning kinnisvara- ja ehitusõiguse valdkonnas.

    Lisaks tõstetakse advokaadibüroo TARK advokaate esile ning soovitatakse oma ala parimatena järgmistes valdkondades:  Allar Aru – kinnisvara- ja ehitusõigus, pangandus- ja finantsõigus ning maksuõigus, Aare Tark – kohtuvaidlused, Tanel Küün – laevandus ja transpordiõigus, Marit Savi – IT, IP ja telekommunikatsioon ning Hannes Küün – pangandus- ja finantsõigus, kinnisvara- ja ehitusõigus, tööõigus, IT, IP ja telekommunikatsioon.

    Oleme tänulikud klientidele ja koostööpartneritele, kes on meie tööd kõrgelt hinnanud!

    Täiendavat infot saab lugeda www.legal500.com.

    The Legal 500 on üle 30 aasta koostanud regulaarseid analüüse õigusteenuste pakkujate kvaliteedi hindamiseks rohkem kui 150 õigusruumis üle maailma. Väljaande poolt advokaadibüroode pingerea koostamise aluseks on mh pikaajalise juriidilise turu kogemusi ja teadmisi omavate sõltumatute ekspertide uuringud ja tagasiside 300 000 kliendilt kogu maailmas.