TARK Legal

Category: Uudised

  • CasaPay laieneb pärast edukat pilootprojekti

    CasaPay uus üüriplatvorm kaasas äsja 750 000 eurot ning heidab kinda turul juba kanda kinnitanud kinnisvara valdkonna iduettevõtetele.

    Edukate rahvusvaheliste idufirmade Bike-ID ja Inzmo kaasasutaja Risto Klausen käivitas koostöös If Kindlustusega Euroopas ainulaadse kinnisvara üürilepingute- ja maksete platvormi CasaPay, mis võimaldab omanikul alati kõigi üüri- ja kommunaalarvete tasu täies ulatuses kätte saada ning vabastab üürnikud tagatisraha maksmisest.

    TARK tehingutiimi kuulusid Hannes Küün, Marit Savi ning Tarvi Salu, kes aitasid kaasa rakenduse juriidilise analüüsi tegemisele ning rahastamisvooru dokumentide koostamisele ja nende läbirääkimistele. CasaPay loojad ja investorid on Eesti kinnisvaravaldkonna pikaajalise kogemusega eksperdid ja Soome investeerimisfond Icebreaker Fund II. Icebreaker Fund II on riskikapitalifond, mida haldab Icebreaker.vc .

    Loe lisaks:

    https://digipro.geenius.ee/rubriik/uudis/bike-id-asutaja-uus-uuriplatvorm-kaasas-raha-ja-heidab-kinda-turul-juba-kanda-kinnitanud-idule/

    https://blogi.kinnisvara24.ee/bike-id-asutaja-kaivitas-uue-kinnisvara-uuriplatvormi-mis-kindlustab-omanikule-koik-maksed/

     

  • Tanel Tark esines Pereettevõtjate aastakonverentsil

    Eelmisel nädalal toimus Äripäeva ja Eesti Pereettevõtjate Liidu (EPEL) poolt korraldatud aasta suurim pereettevõtjate konverents Pühali Hea Elu Keskuses, Adilas, kus esines ka Advokaadibüroo TARK juhtivpartner Tanel Tark.

    Tanel juhtis konverentsi vestlusringi teemal „Milleks koostada perekonnaharta?“, kus arutati ja otsiti vastuseid järgmistele küsimustele: Kas pere- ja ärisuhete formaalne kirjapanemine ja elluviimine pigem liidab või tekitab pingeid? Kuidas on perekonnaharta muutnud perevahelist läbisaamist ja kuidas mõjunud ärile? Kas ja kui palju tuleks perekonnaharta sisust rääkida perevälisele juhtkonnale või töötajatele? Kas perekonnaharta on „elav“ dokument ja kui tihti see tuleks üle vaadata? Kas pereäri saab edukalt toimida ka ilma perekonnahartata? Millised on alternatiivid?

    Lisaks igapäevatööle tehingute nõustajana on Tanel ka EPELi asutajaliige, pikaaegne peasekretär ning omab Eestis ainulaadset kogemust pereettevõtjate nõustamisel, sh perekonnahartade koostamisel.

    Teemasid oli palju, põnevaid ja huvitavaid. Kellel on rohkem huvi kuulata ja vaadata siis võimalik tutvuda pereettevõtjate konverentsi sisuga siin:

    Teemad: https://pood.aripaev.ee/konverentsid-pereettevotjate-konverents-2024

    https://worksup.com/app/#/event/PEREETTEVOTJATEKONVERENTS24/agenda/plan

    Galerii: https://www.dropbox.com/scl/fo/b5hc4zuaqzsdiadyds4j6/APM3Kno6NVwiMNBj9Tkojwk?dl=0&e=2&rlkey=aa0olub805mybjltutx0m65hk&st=byxwcc0s

    Aftermovie: https://www.linkedin.com/posts/aripaev_pereettev%C3%B5tjate-konverentsi-aftermovie-activity-7237070892919382016-zlNe/

  • 2024. aasta septembrikuu Õigusuudised

    Inkassofirmad kontrolli alla

    Riigikogu võttis vastu krediidiinkassode ja -ostjate seaduse, mis reguleerib krediidilepingutega tegelevate inkassofirmade ja nendega seotud isikute tegevusi ning võtab inkassofirmade tegevuse Finantsinspektsiooni kontrolli alla. Seaduse reguleerimisalasse kuuluvad sellised inkassofirmad, mis tegelevad pankade või teiste krediidiandjate laenudest tulenevate võlgade sissenõudmisega või nende ülesostmisega.

    Hiljemalt 31. detsembriks 2024 peavad kõik sellised inkassoettevõtjad läbima Finantsinspektsiooni tegevusloa menetluse ning taotlema vastava tegevusloa. See omakorda annab Finantsinspektsioonile volituse teostada krediidiinkassode üle järelevalvet. Lisaks annab seadus inspektsioonile erinevaid sanktsioneerimisvõimalusi, alates ettekirjutuse tegemisest kuni väärteomenetluseni. Karistusmäärade maksimumsuurus füüsilise isiku puhul saab olema 100 000 eurot ja juriidilise isiku puhul 1 miljon eurot.

    Seadusega nähakse ette, et inkassofirma minimaalne kapitalinõue on 25 000 eurot ja sätestatakse nõuded, kuidas krediidiinkasso peab võlglastelt laekunud vahendeid hoidma. Oluline on ka asjaolu, et seadusega nähakse esmakordselt krediidiinkassode juhtidele ja omanikele ette usaldusväärsuse nõuded, sealhulgas kehtestatakse nõue, et krediidiinkasso juhiks ei saa olla varem liigkasuvõtmisega tegelenud inimene.

    Seadusega kaitstakse rohkem ka võlgnike huve ja õigusi. Inkassofirmadele kaasnevad võlgniku teavitamise kohustused, seal hulgas tuleb võlgnikule selgelt ja lihtsalt anda infot selle kohta, mida täpselt temalt sisse nõutakse, kui suur on võlgnevus nii võla kui intresside osas ning kuidas esitatud nõuet vaidlustada. Lisaks peab inkasso tegutsema heas usus, õiglaselt ja professionaalselt. Samuti tuleb austada ja kaitsta võlgnike isikuandmeid, eraelu puutumatust ning suhelda võlgnikega viisil, mis ei kujuta endas ahistamist, sundi ega lubamatut mõjutamist.

    Lisaks nähakse seadusega ette täiendavad nõuded pankadele ja teistele krediidiandjatele. Sätestatakse, et pangad ja krediidiandjad peavad tegema oma sise-eeskirjades täiendusi, mille kohaselt tuleb enne täitemenetluse algust laenuandjal kaaluda, kas on võimalusi, et maksetähtaja ületanud tarbijakrediidilepinguid saaks muuta niimoodi, et võlgnik suudaks pikemas perspektiivis oma võla tasuda ja kohtumenetlust ei peakski alustama.

    Jõustus krüptovaraturu seadus

    Alates 1. juulist 2024 kehtib Eestis krüptovaraturu seadus, millega viidi krüptovarateenuse osutajad ja krüptovara väljastajad Finantsinspektsiooni järelevalve alla. Seaduse sisuline eesmärk on luua selgus, korrastada kohalikku krüptoturgu, tugevdada turu ja osaluste usaldusväärsust, tagada läbipaistvus ning kaitsta investorite ja tarbijate huve.

    Seaduse kohaselt peavad kõik virtuaalvääringu teenuse osutajad taotlema Finantsinspektsioonilt krüptovarateenuse osutaja tegevusloa hiljemalt 1. juuliks 2026. Pärast nimetatud tähtaega ilma Finantsinspektsiooni loata teenust osutada ei ole lubatud. Oluline on siinkohal mainida, et ka kõik virtuaalvääringu teenuse osutajad, kellel näiteks on täna olemas Rahapesu Andmebüroo luba, peavad samuti läbima Finantsinspektsiooni loamenetluse, varasem luba muutub kehtetuks ega saa taotleda uut luba Finantsinspektsioonilt ka n-ö „lihtsustatud“ korras.

    Eelnev tähendab ka seda, et kõik virtuaalvääringu teenuse osutajad lähevad Finantsinspektsiooni järelevalve alla ning järelevalvele hakkavad kohalduma sisuliselt samalaadsed tingimused nagu täna Eestis reguleeritud finantsettevõtetele (pangad ja muud krediidiandjad).

    Lisaks hakkavad kohalikele krüptovara teenusepakkujatele kehtima täiendavad kapitalinõuded ja karmimad aruandluse eeskirjad. Samuti peavad ettevõtjad lisaks vähemalt kaheliikmelisele juhatusele moodustama ka nõukogu, kus on vähemalt kolm nõukogu liiget ja kellel kõigil peavad olema varasemad kogemused krüpto- ja finantssektoris. Sisuliselt tähendab see, et Finantsinspektsioonilt vajaliku loa taotlemiseks on vajalik leida virtuaalvääringu teenuse osutaja juhtorganitesse vähemalt viis inimest, kellel kõigil on vajalikud varasemad kogemused krüpto- ja finantssektoris.

    Äriühingu poolt väljaspool oma tavapärast majandustegevust väljastatud ühekordne laenuleping võib klassifitseeruda tarbijakrediidilepinguks

    Riigikohus selgitas 3. juuli 2024. a lahendis nr 2-22-11970 tarbijakrediidilepingu aluseks olevaid põhimõtteid.

    Nimetatud lahendis andis äriühing eraisikule laenu. Hiljem ütles äriühing laenulepingu üles, millele eraisik vaidles vastu, mh seetõttu, et tegemist on tarbijakrediidilepinguga ning et laenuandja ei ole arvestanud laenulepingu ülesütlemisel tarbijakrediidilepingu ülesütlemiseks seaduses kehtestatud piirangutega. Lisaks leidis laenusaaja, et laenulepingus kokku lepitud viivisemäär 0,5% päevas laenujäägilt on tühine, sest tarbijalt ei või makseviivituse tõttu nõuda seaduses sätestatud määrast suuremat viivist.

    Laenuandja vaidles laenusaajale vastu, asudes seisukohale, et laenuleping ei ole tarbijakrediidileping, kuna ta ei ole andnud majandus- või kutsetegevuses tegutseva krediidiandjana laenusaajale kui tarbijale laenu või krediiti. Laenusaaja selgitas, et tegutseb toitlustuses ja tema kõrvaltegevuseks on sõidukite rent ning et laenusaajale väljastatud laen on tema äritegevuses ainuke laenuleping, mille laenuandja on andnud.

    Nii maakohus kui ringkonnakohus oma lahendites asusid seisukohale, et laenuandja ja laenusaaja vaheline laenuleping ei ole tarbijakrediidileping. Ringkonnakohus asus muu hulgas selgele seisukohale, et (i) laenuandja tegutseb toitlustuses ja tema kõrvaltegevuseks on sõidukite rent; (ii) laenuandja on korduvalt esile toonud, et ta on sõlminud vaid ühe laenulepingu, ja (iii) ühekordsel laenuandmisel ei ole alust laenuandjat pidada majandus- ja kutsetegevuses tegutsevaks krediidiandjaks VÕS § 402 lg 1 mõttes.

    Riigikohus aga maa- ja ringkonnakohtu seisukohtadega ei nõustunud ja leidis, et poolte vahel on tegemist tarbijakrediidilepinguga ning põhjendas seda järgmiselt.

    1. Kui majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik annab füüsilisele isikule krediiti või laenu, tuleb eeldada tarbijakrediidilepingut ja vastupidist peab tõendama krediidiandja.
    2. Riigikohtu kolleegiumi hinnangul on maa- ja ringkonnakohtud lähtunud ekslikust arusaamast, et „krediidiandja“ VÕS § 402 lg 1 mõttes on isik, keda saaks tema tunnuste kaudu iseloomustada kui krediidiandjat, ehk et ta oleks olemuselt krediidi- või finantseerimisasutus. Selline arusaam on ekslik, sest krediidiandja on VÕS § 401 lg-s 1 sisalduva definitsiooni järgi isik, kes kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma. Asjaolu, et laenuandja tegeleb äriregistri andmetel toitlustuse ja sõidukite rendiga, on ebaoluline selle hindamisel, kas ta on krediidiandja VÕS § 401 lg 1 mõttes ehk isik, kes on andnud oma majandus- või kutsetegevuses laenu või krediiti. Vastasel juhul saaksid äriühingud vältida seadusest tulenevaid kohustusi (mh VÕS 22. peatüki 2. jao regulatsiooni) sellega, kui teatavad äriregistrile enda tegevusala kohta ekslikud andmed.
    3.  Eelnevast tulenevalt, kui äriühing sõlmib tarbijaga lepingu, millega annab talle krediiti või laenu, ei ole sellise lepingu kvalifitseerimisel tarbijakrediidilepinguks oluline see, kas äriühing annab laenu oma põhilise majandustegevusena, teeb seda aeg-ajalt või esimest korda. Määrav on see, kas laenu või krediiti anti tarbijale ja kas laenu või krediiti andis isik, kes tegutseb majandus- või kutsetegevuses, milles äriühingud eelduslikult tegutsevad. Sellist lähenemist toetab asjaolu, et võlaõigusseaduse eesmärk on kaitsta tarbijaid tarbijakrediidilepingust tulenevate maksekohustuste rikkumisega seotud negatiivsete tagajärgede ja ülemäära kõrgete krediidikulude eest. Seda eesmärki silmas pidades ei ole välistatud, et laenu või krediiti andev füüsiline isik tegutseb majandus- või kutsetegevuses, mille tulemusena on tema sõlmitud laenu- või krediidilepingud kvalifitseeritavad tarbijakrediidilepinguteks.

     

    Hannes Küün

    Partner, vandeadvokaat

    **************

    Uudised ilmusid algselt Äripäeva 2024. aasta septembrikuu väljaandes Õigusuudised

  • Osalesime World Justice Project „Rule of Law Index 2024“ koostamisel

    Juba mitmendat aastat osales advokaadibüroo TARK Eesti ühe esindajana „World Justice Project Rule of Law Index“ koostamisel. World Justice Project (WJP) on sõltumatu organisatsioon, mille üks tähtsamaid igaastaseid publikatsioone on „Rule of Law Index“, milles reastatakse 140 riigi esindajate kogemuste põhjal riigid õigusriigi põhimõtete järgmise alusel.

    Oluline panus Eesti õigusriigi arendamiseks, tugevdamiseks ja reklaamimiseks.

    Kuigi õigusriigiga seonduvad teemad näivad juristide pärusmaa, siis igapäevased ohutuse, õiguse ja õigluse küsimused ning valitsuse otsused mõjutavad kõiki. Seetõttu on kõigil isikutel õigusriigi toimimises oma oluline roll.

    Advokaadibüroo TARK valiti WJP poolt „Rule of Law Index 2024“ koostamisel Eesti üheks esindajaks, sest meil on pikaaegne kogemus väga paljudes õigusvaldkondades. WJP-le teadaolevalt kasutavad mitmete riikide valitsused seda ainulaadset aruannet oma õiguskeskkonna muudatuste väljatöötamiseks.

    WJP-d nõustas partner Tauno Tark.

  • TARK nõustas klienti Solarpark Kuusalu müügil

    Advokaadibüroo TARK nõustas Justkulli Solarpark Kuusalu OÜ osaluse müügil Elektrum Eestile, mille tulemusel sai Latvenergo grupi Eesti tütarettevõte Elektrum Eesti Kuusalu vallas ligi 22 hektaril laiuva Solarpark Kuusalu ainuomanikuks.

    Kuusalu päikesepargis toodavad elektrit ligi 27 tuhat lõunasuunalist bi-facial paneeli koguvõimsusega 17,4 MWp. Pargi aastane päikeseelektri toodang võrku on ca 17 GWh.

    Elektrum Eesti juhatuse esimehe Agnes Maki kinnitusel jätkab Elektrum Eestis päikese- ja tuuleenergia tootmisvõimaluste laiendamist, ostes juba tegutsevaid või ehitusjärgus olevaid jaamu ning kavandades uusi energiaparke.

    Müüja esindaja ja omaniku Erko Kundla sõnul on päikesepargi arendamine olnud keeruline kuid samas ka põnev väljakutse.

    TARK nõustas klienti juriidilise auditiga seotud küsimustes, osa müügilepingu koostamisel ja läbirääkimistel müüja ja päikesepargi ehitust finantseerinud pangaga ning samuti tehingu lõpuleviimise toimingute läbiviimisel.

    TARK tehingunõustamise meeskonda kuulusid partnerid Hannes Küün ja Marit Savi ning jurist Tarvi Salu. Toetame ja aitame rõõmuga innovaatilist ning keskkonnasõbraliku ettevõtlust.

     

    Loe lisaks:

    https://www.elektrum.ee/ee/eraklient/uudised/uudised/elektrum-omandas-17-mw-koguvoimsusega-kuusalu-paikesepargi

    https://arileht.delfi.ee/artikkel/120309736/elektrum-omandas-kuusalu-paikesepargi-kasvatades-oma-paikeseenergia-tootmise-voimekust-enam-kui-kolm-korda

    https://www.toostusuudised.ee/uudised/2024/07/24/elektrum-omandas-17-mw-koguvoimsusega-kuusalu-paikesepargi

    https://bioneer.ee/elektrum-omandas-17-mw-koguv%C3%B5imsusega-kuusalu-p%C3%A4ikesepargi

  • 2024. aasta juunikuu Õigusuudised

    Saabub majandusaasta aruannete esitamise tähtaeg

    Juriidilised isikud, kelle majandusaasta lõppes 31.12.2023, peavad esitama majandusaasta aruande 30. juuniks. Sel aastal langeb tähtaeg pühapäevale, millest tulenevalt loetakse tähtaegselt esitatuks ka 1. juulil esitatud aruanded. Majandusaasta aruande esitamise kohustus on ka sel juhul, kui reaalset majandustegevust ei ole toimunud.

    Majandusaasta aruannet saab esitada registrile elektrooniliselt e-äriregistri portaali või notari vahendusel. Majandusaasta aruande esitamisel on soovituslik ka üle kontrollida, kas juhatuse liikmete volitused kehtivad ja kas tegelike kasusaajate andmed on õiged.

    Eelmise aasta veebruaris jõustunud äriregistri seadus annab registripidajale senisest lihtsamad võimalused teha järelevalvet ning selgitada välja, kas ettevõtjad täidavad aruandluskohustust tähtaegselt või mitte. Aruandluskohustuse mittetäitmisel saab kiiremini trahvida ja registrist kustutada.

    Kohustuse õigeaegselt täitmata jätmisel võib registripidaja alustada aruandluskohustuse täitmiseks juriidilise isiku kustutamist või trahvimist. Kiirkorras kustutatakse registrist need juriidilised isikud, kellel pole registrist nähtavat vara, pooleli olevaid menetlusi ega maksuvõlgu. Osaühingu registrist kustutamist võib ka ise taotleda, kui osaühing ei ole tegevust alustanud ning seda kinnitavad kõik juhatuse liikmed ja kõik osanikud.

    Riigikohus selgitas kaasomanike õigusi ja kohustusi ruumide nõuetekohase sisekliima tagamisel

    Riigikohtu tsiviilkolleegium selgitas oma käesoleva aasta 8. mai kohtulahendis nr 2-19-1488 kaasomanike vastastikuseid õigusi ja kohustusi nende ainukasutuses olevates ruumides nõuetekohase sisekliima tagamisel.

    Viidatud vaidluses oli avaldaja esitanud Harju Maakohtule avalduse, milles palus kohustada teist kaasomanikku kui puudutatud isikut hoidma nende kaasomandis oleva kinnisasja oluliseks osaks oleva elamu ainukasutuses olevates ruumides aasta ringi temperatuuri vähemalt 18 °C või alternatiivselt temperatuuri vastavalt kohtu äranägemisele.

    Harju Maakohtule esitatud avalduse ja selle täpsustuste kohaselt on avaldaja ja puudutatud isiku kaasomandis kinnisasi, millel asub kahekorruseline hoone (elamu). Kaasomanikud ei ole sõlminud kirjalikku kaasomandi kasutamise kokkulepet. Kaasomanike vahel on välja kujunenud kasutuskord, mille kohaselt kasutab elamu teist korrust avaldaja ning esimest korrust puudutatud isik. Avaldaja elab elamus aasta ringi ning puudutatud isik viibib seal vaid mõned korrad aastas. Kuna puudutatud isik ei küta tema ainukasutuses olevaid ruume, siis on avaldaja kasutuses olev elamu teine korrus kütmisperioodil pidevalt külm. Külm põrand halvendab avaldaja elukvaliteeti ja häirib tavapärast elu. Kestvad ja suured kõrvalekalded optimaalsest sisetemperatuurist kahjustavad avaldaja tervist. Puudutatud isiku kasutuses olevate ruumide kütmata jätmine suurendab avaldaja küttekulusid, kuna korruste sisetemperatuuri erinevuse tõttu tekib avaldaja kasutuses olevates ruumides soojakadu. Kütmata jätmisest tuleneb oht tervele elamule: suur temperatuuri erinevus hoone erinevates osades võib kahjustada selle konstruktsioone (sh võivad veetorud külmuda) ning põhjustada niiskust, millest tekib hallitus.

    Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu ja palus selle rahuldamata jätta. Puudutatud isik selgitas, et on elamus viibides ruume kütnud. Puudutatud isik elas ka kunagi kaasomandi osa omandamise järel elamus, kuid ilmade külmenedes selgus, et hoone soojapidamatus ei võimalda isegi pidevalt küttes elamiseks sobivaid tingimusi saavutada. Osa esimese korruse ruumidest ei ole üldse köetavad. Kuna puudutatud isiku kasutuses olevaid ruume ei ole võimalik temperatuurini 18 °C kütta, siis ei ole võimalik puudutatud isikut selleks kohustada. Soojapidavuse saavutamiseks tuleks hoone renoveerida, sest praeguses seisukorras ei pea selle esimese korruse välisseinad ja põrand soojust. Avaldaja ei ole aga hoone renoveerimisest huvitatud ning rikub sellega oma kohustusi kaasomanikuna.

    Harju Maakohus rahuldas 31. juuli 2020. a määrusega avalduse osaliselt. Maakohus kohustas puudutatud isikut hoidma elamu ruumides, mis on tähistatud määruse lisaks oleval asendiplaanil, aasta ringi temperatuuri vähemalt 16,5 °C tasemel.

    Tallinna Ringkonnakohus tühistas 30. novembri 2023. a määrusega maakohtu määruse ning tegi uue määruse, millega jättis avalduse rahuldamata ja menetluskulud mõlemas kohtuastmes avaldaja kanda. Ringkonnakohus märkis oma lahendis, et määruskaebemenetluses keeldus kohus ekspertiisi korraldamisest, sest avaldaja ei tasunud ekspertiisitasu ettemakset. Pärast ekspertiisi korraldamata jätmist avaldaja muid tõendeid vaidlusaluse elamu kütmata jätmise tagajärgede kohta ei esitanud. Ringkonnakohus leidis, et üldtuntuks ei saa pidada asjaolu, et hoone kütmata jätmine kahjustab alati selle torustikku. Torustiku paiknemine võib olla ehitistes tehniliselt väga varieeruv. Eesti kliimas on arvukalt suvilaid, mida talvel ei köeta ja seda ei peeta nendele hoonetele kahjulikuks.

    Riigikohus tühistas viidatud tsiviilasjas ringkonnakohtu määruse menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ja saatis asja uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

    Riigikohus selgitas oma otsuses täiendavalt, et mil viisil ja määral tuleks kaasomandi esemeks olevat asja korras hoida, on ühise asja kasutamist puuduvata küsimusena kaasomanike otsustuspädevuses (AÕS § 72 lg 1). Juhul, kui kaasomanikud ei jõua asja korrashoidmises kokkuleppele või kui ei ole võimalik teha kaasomanike enamuse otsust asja korrashoidmise kohta või kui asja korrashoidmine on küll reguleeritud, aga kaasomanik leiab, et tema õigusi on sellega rikutud, võib kaasomanik AÕS § 72 lg-te 1 ja 5 alusel nõuda asja korrashoidmist puudutava küsimuse kindlaksmääramist või muutmist.

    Eelkirjeldatust erinev olukord on aga siis, kui kaasomandis oleva elamu kasutuskorra järgi on kaasomanikel osa kaasomandi hulka kuuluvate ruumide ainukasutusõigus. Sel juhul võivad kaasomanikud ainukasutuses olevate ruumide kasutamise piirangutes küll kokku leppida, kuid nad ei saa piirangute üle otsustada AÕS § 72 lg 1 järgi häälteenamusega. Üldjuhul võib kaasomanik tema ainukasutuses olevaid ruume kasutada oma äranägemise järgi.

    Kaasomaniku õigus kasutada tema ainukasutuses olevaid ruume oma äranägemise järgi ei ole aga piiramatu. Eelkõige ei tohi kaasomaniku tegevus tema ainukasutuses olevates ruumides rikkuda teiste kaasomanike õigusi (AÕS § 72 lg 5). Kaasomanikul lasuvat teiste kaasomanike kahjustamisest hoidumise kohustust ainukasutuses olevate ruumide kasutamisel saab ainukasutusse antud elamuosadega kaasomandi puhul sisustada analoogselt kohustusega, mis on korteriomanikul eriomandi kasutamisel (KrtS § 31 lg 1 p 1). See tähendab, et kaasomanik on muu hulgas kohustatud hoidma tema ainukasutuses olevaid ruume korras selliselt, et nende seisukorrast tulenev toime teistele kaasomanikele ei ületaks tavakasutusest tekkivaid mõjusid (ainukasutuses olevate ruumide korrashoiu kohustus). Sarnaselt eriomandi korrashoidmisega hõlmab ka ainukasutuses olevate ruumide korrashoidmine neis vajaliku sisekliima hoidmise kohustust (analoogselt KrtS § 31 lg-ga 2).

    Iga korteriomanik on KrtS § 31 lg 2 kohaselt eriomandi eseme korrashoidmisel muu hulgas kohustatud hoidma selle piires sellist temperatuuri ja õhuniiskust, mis tagab kaasomandi eseme säilimise ning teiste eriomandite esemete kasutamise nende otstarbe kohaselt ja ilma ülemääraste kulutusteta. Riigikohus leidis, et olukorras, kus kaasomandis olevat elamut kasutatakse (vähemalt osaliselt) alaliseks elamiseks, on kaasomanikel õigustatud huvi (AÕS § 72 lg 5), et iga kaasomanik hoiaks tema ainukasutuses olevates ruumides sellist temperatuuri ja õhuniiskust, mis tagaks kaasomandi eseme säilimise ning teiste kaasomanike ainukasutuses olevate ruumide kasutamise vastavalt nende otstarbele ilma ülemääraste kulutusteta. Eluruumides peab olema tagatud inimesele ohutu ja tervislik elukeskkond ning seal peab olema võimalik ööpäev läbi viibida.

    Kui kaasomanik rikub temal lasuvat ainukasutuses olevate ruumide korrashoiu kohustust, saavad teised kaasomanikud nõuda rikkuvalt kaasomanikult rikkumise lõpetamist või sellest hoidumist AÕS § 72 lg 5 järgi. Sellisel juhul peab olema tõendatud õiguste rikkumine ja selle kordumise oht või oht, et rikkumine võib tulevikus toimuda. Sellise nõude aluseks olevaid asjaolusid peab üldjuhul tõendama rikkumise lõpetamist nõudev kaasomanik.

    Hea usu põhimõttest tulenevalt on siiski võimalik, et asjaolu tõendamise koormus pöördub eelduste esinemise võimalikkusele viitavate asjaolude esitamise järel ümber, eelkõige kui tõendada tuleb asjaolu, mille esinemine on vastaspoole kontrolli all, asjaolule tugineval poolel ei ole objektiivselt võimalik tõendeid esitada ja vastaspool keeldub asjaolu tõendamisele kaasa aitamast. Kui asjaolule tuginev pool on sel juhul asjaolu esinemise tõenäosust põhistanud, peab vastaspool tõendama asjaolu esinemise puudumist.

    Kohustust rikkunud ja selle lõpetamist nõudva kaasomaniku tõendamiskoormus tuleb jagada erinevalt juhul, kui kaasomanikule etteheidetav rikkumine seisneb selles, et ta ei taga kütteperioodil tema ainukasutuses olevates ruumides nõuetekohast sisekliimat. Kuna kaasomanikul pole üldjuhul ligipääsu teise kaasomaniku ainukasutuses olevatele ruumidele, ei pruugi tal olla võimalik tõendada, milline on nendes hoitav sisekliima. Kui rikkumise lõpetamist nõudev kaasomanik tõendab, et teine kaasomanik ei küta kütteperioodil enda ainukasutuses olevaid ruume või ei tee seda regulaarselt, saab eeldada, et viimane rikkus tal lasuvat korrashoiukohustust. Rikkumisele võivad viidata nt see, et ruume kütteperioodil ei kasutata, või ruumide külmad piirdekonstruktsioonid.

    Ruumides kindlaks määratud tasemel temperatuuri hoidmise kohustuse osas selgitas Riigikohus, et kui kaasomandis oleva elamu kasutuskorra järgi on kaasomanikel osa kaasomandi hulka kuuluvate ruumide ainukasutusõigus, saab kaasomanikul lasuva AÕS § 72 lg-st 5 tuleneva kohustuse suhtes ainukasutusse määratud hooneosadega kaasomandi puhul analoogia korras kohaldada KrtS § 31 lg-t 2 – viidatud sätte loomise eelnõu seletuskirjas on nenditud, et seadusega ei ole võimalik kehtestada kindlat miinimumtemperatuuri ja maksimaalset õhuniiskust, mis kõigis korterites peab olema. Iga juhtum on erinev ning konkreetsed nõuded sisekliimale sõltuvad nii hoonete eripäradest kui ka inimeste eelistustest.

    Riigikohus leidis, et KrtS § 31 lg 2 mõttest ei tulene, et iga selle kohustuse rikkumisest kerkinud vaidluse lahendamisel saab korrashoiukohustuse nõuetekohase täitmise tingimusi tõendada vaid eksperdi arvamusega. Riigikohus asus seisukohale, et elamu kaasomaniku ainukasutuses olevate ruumide korrashoiu kohustuse täitmise (sisekliima tagamise) tingimuste määramisel saab kohus arvesse võtta ka muid asjakohaseid tõendeid ning kohtul on korrashoiukohustuse täitmise tingimuste kindlaksmääramisel lai diskretsiooniõigus, lähtudes hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest ning arvestades kõigi oluliste asjaoludega.

    Lahendiga on võimalik lähemalt tutvuda siin: https://rikos.rik.ee/?asjaNr=2-19-1488/79

    Jõustusid ülemaailmse miinimummaksu regulatsioonid tulumaksuseaduses

    Alates 12. maist 2024 jõustusid § 5410 ja § 5411 Eesti tulumaksuseaduses, mille sisuks on ülemaailmse miinimummaksuga seotud kohustused, millega tekib Eestis asuvale lõplikule emaühingule kohustus määrata miinimummaksu deklaratsiooni esitav kontserni üksus riigis, mis kohaldab miinimummaksu. 

    Ülemaailmse miinimummaksuga seotud reegleid kohaldatakse Eestis asuva lõpliku emaüksusega hargmaisesse kontserni kuuluvate üksuste suhtes, mis asuvad Eestis ja mille kogutulu on lõpliku emaüksuse konsolideeritud finantsaruannetes vähemalt kahel kontrollitavale majandusaastale vahetult eelnenud neljast järjestikusest majandusaastast vähemalt 750 000 000 eurot.

    Jõustunud muudatustega võeti Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu nõukogu direktiiv 2022/2523, mille eesmärgiks on tagada hargmaise kontserni minimaalne maksustamise tase sõltumata sellest, millises riigis hargmaine kontsern kasumit teenib.

    Direktiivi kohaselt ei ole riigid, kus on vähem kui 12 hargmaise kontserni lõplikku emaühingut, kohustatud miinimummaksu kohaldama ega kogu direktiivi üle võtma kuni aastani 2030. Eesti ei võta kogu direktiivi teksti üle, vaid kehtestab Eestis asuvatele hargmaise kontserni üksustele teabe edastamise kohustuse.

    Kuivõrd Eestis makstakse ettevõtte tulumaksu üksnes kasumi jaotamisel ja kui ettevõte otsustab seda mitte teha, siis tekib miinimummaksu kohaldavatel riikidel õigus läbi emaettevõtte maksustada nende Eesti tütarühingute kasumit. Eesti taotles ELilt meie maksusüsteemi eripäradele viidates maksukohustuse edasilükkamist, seega on kontsernil valik, kas seda kasutada või arvestada miinimummaksu ka Eestis teenitud kasumilt. Lisaks võimaldab muudatus kasutada tegeliku majandustegevuse erandit, mille abil saab maksukohustust vähendada.

    Jõustunud tulumaksuseaduse miinimummaksu sätetega on võimalik tutvuda siin: https://www.riigiteataja.ee/akt/102052024013?leiaKehtiv#para54b10

     

    Allar Aru

    Partner, vandeadvokaat

    **************

    Uudised ilmusid algselt Äripäeva 2024. aasta juunikuu väljaandes Õigusuudised

  • 2024. aasta maikuu Õigusuudised

    Ukraina toetamise tulumaksuvabastus jätkub

    Jõustusid tulumaksuseaduse muudatused, millega taastati Ukraina heaks annetamise tulumaksuvabastus juriidilistele isikutele.

    Kuni 27. aprillini 2024 kehtinud korra järgi tuli ettevõtetel Ukraina toetamiseks tehtud annetustelt alates 1. jaanuarist 2024 maksta tulumaksu, sest lõppes kuni 2023. aasta 31. jaanuarini kehtinud tulumaksuvabastus. Riigikogu alustas tulumaksuvabastuse pikendamise protsessi juba rohkem kui kuus kuud tagasi ning viimaks on jõutud uue korra kehtestamiseni.

    Seadusemuudatuste järgi ei maksa ettevõtted seaduses loetletud juriidilistele isikutele tehtud annetustelt tulumaksu kuni 31. detsembrini 2025 ning tulumaksuvabastust rakendatakse ka tagasiulatuvalt. See tähendab, et käesoleva aasta esimese nelja kuu sees tehtud annetustele kehtib samuti tulumaksuvabastus.

    Siiski peab tähelepanu pöörama sellele, et tulumaksuvabastus kehtib annetuste suhtes, mis on tehtud seaduses nimetatud seitsmele organisatsioonile – MTÜ Eesti Pagulasabi, MTÜ Mondo, Ukraina Kultuurikeskus, Riigikaitse Edendamise Sihtasutus, Eesti Punane Rist, Päästeliit, Rotary Klubi Tallinn Vanalinn. Viimasena nimetatu kaudu ja Ragnar Sassi juhitava help99.co platvormi vahendusel toimus aprillis Eesti iduettevõtte Woola korraldatud heategevuslik teatejooks „Estonian Mafia runs for Ukraine“, kogumaks raha Ukraina sõjaväele meditsiiniliste evakuatsiooniautode soetamiseks, mis oma kogemusele tuginedes leidis toetust kindlasti mitmete ettevõtete poolt nii Eesti idufirmade kui ka õigusnõustajate seast.

    Seadusandja hinnangul on Ukraina toetuseks kehtestatud tulumaksuvabade annetuste ja kingituste tegemise erisus töötanud edukalt. Sõjategevus Ukrainas ei ole lõppenud ja Ukraina vajab jätkuvalt toetajate abi. Seetõttu on vajalik pikendada ajutist erisust. Muudatus annab ettevõtjatele selge sõnumi, et Ukrainale annetuste tegemise jätkamine on oluline ja vajalik. Tulumaksuseaduse § 61 lõikes 66 sätestatud ühingute loetelu võimaldab Maksu- ja Tolliametil ilma töökoormuse olulise suurenemiseta kontrollida tehtud annetuste sihtotstarbelist kasutamist. Seadusandja kustutas ühes muudatustega abiorganisatsioonide hulgast MTÜ Slava Ukraini, mis ei täitnud informeerimiskohustust ega esitanud kuue kuu jooksul arvates majandusaasta lõpust Maksu- ja Tolliametile oma majandusaasta aruannet.

    Seadusmuudatused jõustusid 27. aprillil 2024. Seadusemuudatuste ja nende seletustega saab täpsemalt tutvuda Riigiteataja ja Riigikogu veebilehtedel.

    Kus võib sõidukit parkida?

    Riigikohus selgitas kohtuasja nr 4-23-3152 kohta tehtud 24. aprilli 2024. aasta kohtuotsuses, et sõiduki parkimine on lubatud igal pool, kus see ei ole liiklusseaduse või liikluseeskirjaga keelatud, ning et sõnad eemal ja kõrval pole samatähenduslikud mõisted.

    Kohtuotsuse asjaolude kohaselt parkis isik Pärnus parklasse sissesõidu tee ääres. Pärnu Linnavalitsus karistas isikut liiklusseaduse (LS) järgi 20 euro suuruse rahatrahviga. Viidatud sätte järgi määratakse isikule karistus sõiduki parkimise eest selleks keelatud kohas või liikluskorraldusvahendiga ettenähtud parkimiskorda või -viisi rikkudes.

    Isiku kaitsja vaidlustas Pärnu Linnavalitsuse otsuse ning taotles väärteomenetluse lõpetamist, sest isiku teos puuduvad väärteo tunnused.

    Vaidlus seisnes küsimuses, kus on LS järgi lubatud sõidukiga parkida ning kas isik parkis teekattele märgitud parkimiskohtade kõrval LS § 21 lg 4 p 4 tähenduses või nendest eemal. Pärnu Linnavalitsus ja Pärnu Maakohus olid seisukohal, et isik parkis teekattele märgitud parkimiskohtade kõrval. Isik ja tema kaitsja olid seisukohal, et isik parkis teekattele märgitud parkimiskohtadest eemal.

    Riigikohus kordas enda varasemat seisukohta, et parkimine on lubatud igal pool, kus see ei ole liiklusseaduse või liikluseeskirjaga keelatud. Riigikohus selgitas, et kehtiv LS näeb ette kohad, kus parkida ei tohi. Sellisteks säteteks on näiteks LS § 20 lg 1 ja lg 8, samuti LS § 21 lg 1 ja 4. Seega lähtub LS loogikast, et parkida tohib igal pool, kus see ei ole liiklusseadusega keelatud.

    Ühtlasi nõustus Riigikohus isiku ja tema kaitsja seisukohaga, et isik parkis teekattele märgitud parkimiskohtadest eemal. Riigikohus märkis, et karistusõiguses ei saa normi tekstist isiku õigusi kitsendavalt ulatuslikult kõrvale kalduda ja karistusõigusnormi sisu tuleb tõlgendada grammatiliselt. Tuginedes Eesti Keele Instituudi ühendsõnastikule järeldas kohus, et LS § 21 lg 4 p 4 kohaselt on keelatud parkida vahetult teekattele märgitud parkimiskohtade kõrval. Kuivõrd isik parkis parklasse sissesõidu tee ääres, siis ei pandud toime keelatud kohas parkimise väärtegu. Seetõttu tühistas Riigikohus maakohtu otsuse ja lõpetas isiku suhtes väärteomenetluse ning mõistis riigilt isiku kasuks välja ligemale 2000 eurot.

    Lahendiga on võimalik lähemalt tutvuda Riigikohtu veebilehel.

    Tööõiguse võimalikud arengud

    Tulenevalt Euroopa Kohtu otsustest ja plaanitavast Euroopa Liidu direktiivist tuleb Eestil üle vaadata ja vajadusel muuta töötaja puhkuse aegumise korda ning kehtestada vajalikud meetmed praktikantide kaitsmiseks.

    Puhkuste aegumine

    Kehtiva töölepingu seaduse (TLS) järgi aegub 2024. aasta põhipuhkus 2026. aasta 1. jaanuaril. Plaanitava seadusuuenduse kohaselt sätestataks TLS-is põhimõte, et põhipuhkuse nõue ei aeguks selle tähtaja jooksul, kui tööandja ei võimaldanud töötajal puhkust kasutada. Selline muudatus lähtub hiljutisest Euroopa Kohtu otsusest, mille kohaselt on Euroopa Liidu tööaja korralduse direktiiviga vastuolus riiklikud õigusnormid, mille kohaselt töötaja õigus põhipuhkusele aegub seaduses sätestatud aegumisperioodi lõpus, kuigi tööandja ei ole töötajale tegelikult andnud võimalust puhkust kasutada.

    Selleks, et töötaja ei viivitaks aegumata jäänud põhipuhkuse kasutamisega ebamõistlikult kaua, sätestatakse, et töötaja peab sellisel juhul puhkuse kasutamist taotlema esimesel võimalusel ning tööandjal on kohustus töötajale puhkust anda. Euroopa Kohtu hinnangul saab tööandja end kaitsta kasutamata tasustatud põhipuhkuse tõttu esitatud hilinenud taotluste eest sellega, et ta järgib tal töötaja suhtes lasuvat kohustust anda teavet aeguvast põhipuhkusest, et töötaja oleks teadlik piiratud ajast, mille jooksul tal on võimalik veel põhipuhkust kasutada, ja kutsuda üles puhkust kasutama.

    Täiendavalt plaanitakse TLS-is põhipuhkuse nõude peatumise aluste loetellu lisada ajutise töövõimetuse aeg. Seega pikeneks plaanitava põhjal põhipuhkuse aegumisperiood töötaja ajutise töövõimetuse perioodi võrra. Kehtiva töölepingu seaduse kohaselt peatub põhipuhkuse aegumine üksnes ajaks, kui töötaja kasutab emapuhkust, isapuhkust, lapsendajapuhkust või vanemapuhkust, samuti juhul, kui töötaja on ajateenistuses või asendusteenistuses.

    Näiteks kui töötaja on puhkuse teenimise perioodil kolm kuud töövõimetuslehel, siis nihkub kolme kuu võrra edasi ka tema selle aasta puhkuse aegumistähtaeg ehk 2024. aasta põhipuhkus aeguks 2026. aasta 1. aprillil. See põhimõte pärineb teisest Euroopa Kohtu otsusest, milles kohus leidis, et sarnaselt teistele aegumise peatumiste alustele ei saa töötaja puhkust kasutada, kui ta on ajutiselt töövõimetu, mistõttu on põhjendatud puhkuse aegumise peatumine selleks perioodiks.

    Kuivõrd Eestil on kohustus rakendada tööaja korralduse direktiivi ja selle tõlgendusi, siis tuleb TLS regulatsioon viia Euroopa Kohtu praktikaga vastavusse. TLS-i vastavasisulised muudatused plaanitakse jõustada hiljemalt 2025. aasta 1. juulil.

    Praktikantide kaitsmine

    Euroopa Komisjon on koostanud direktiivi, mille sätted on suunatud praktikantide töötingimuste parandamisele. Praktikantide kaitse lähtub mittediskrimineerimise põhimõttest. Selle kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et praktikante ei kohelda töötingimuste, sealhulgas töötasu osas ebasoodsamalt kui samas ettevõttes töötavaid võrreldavaid tavatöötajaid, välja arvatud juhul, kui erinev kohtlemine on põhjendatud objektiivsetel põhjustel, nagu erinevad ülesanded, väiksem vastutus, töö intensiivsus või õppe- ja koolituskomponendi osakaal.

    Direktiivi kohaselt peaks seadusandja kehtestama ka meetmed olukordade vastu, kus tavapäraseid töösuhteid esitatakse praktikana. Tavapärase töösuhte praktikaks maskeerimise tulemusel on töötajal madalam kaitse, sealhulgas töötingimused ja töötasu, kui asjaomasel töötajal oleks õigus Euroopa Liidu või riikliku õiguse, kollektiivlepingute või tavade kohaselt.

    Eesti õiguse kohaselt saab ettevõttes või asutuses praktikal olla vaid kahel juhul: 1) kui kool saadab õpilase või üliõpilase omandatava kutse- või erialapraktikale; 2) kui inimene on jäänud töötuks ja Töötukassa pakub tööturuteenusena tööpraktika võimalust. Seega ei ole Eesti õiguses hetkel eraldi lepinguliigina ette nähtud kahepoolset praktikalepingut. Mõistagi sarnaneb praktikaleping enim töölepingule, milles on praktika olemuse tõttu välistatud osa seadusega töötajale laienevaid hüvesid ja kaitseid.

     

    Aare Tark

    Vanempartner, vandeadvokaat

    **************

    Uudised ilmusid algselt Äripäeva 2024. aasta maikuu väljaandes Õigusuudised

  • 2024. aasta aprillikuu Õigusuudised

    Äriregistris on võimalik broneerida ärinime ja taotleda kande tegemist kindlal kuupäeval

    1. märtsil 2024 jõustusid äriregistri seaduse ja äriseadustiku muudatused, mille alusel on võimalik taotleda kuueks kuuks ärinime broneerimist ning kande tegemist kindlal kuupäeval.

    Konkreetse kandekuupäeva võimalus 

    Äriregistri seaduse muudatusega nähakse ette võimalus siduda andmete muutmise kande tegemine kindla kuupäevaga. Kande soovitud kuupäev võib olla ajavahemikus kuni kuus kuud alates kandeavalduse esitamise kuupäevast. Konkreetset kandekuupäeva on võimalik taotleda näiteks ühinemiste ja jagunemiste jõustumisel. Kande tegemine võib langeda ka puhkepäevale või riigipühale (nt 1. jaanuar).

    Konkreetsel kuupäeval kande tegemiseks peab olema mõjuv põhjus. Selleks võib olla näiteks vajadus, et jagunemine jõustuks kindlal kuupäeval. Avalduse kindlal kuupäeval kande tegemiseks saab esitada üksnes andmete muutmise kohta, mitte esmakandeavalduse kohta.

    Avalduse kindlal kuupäeval kande tegemiseks lahendab registripidaja üldkorras ehk viie tööpäeva jooksul avalduse esitamisest. Kui avaldusel esineb puudusi, saab need õigeaegselt likvideerida ning seeläbi tagada, et kandeavalduse kuupäeva saabudes kantakse registrisse taotletud muudatus.

    Kui isik otsustab kandeavalduse taotlusest loobuda, siis on see võimalik, esitades registripidajale avalduse kandemääruse tühistamiseks vähemalt 5 päeva enne kande jõustumist.

    Ärinime broneerimise võimalus 

    Äriseadustiku muudatustega nähakse ette võimalus äriregistris äriühingu ärinime broneerimiseks. Ärinime broneerimisel tuleb nimetada tegevusala, millel ärinime soovitakse kasutada, ja äriühingu õiguslik vorm. Ühe isiku kohta võib olla üks ärinime broneering kuueks kuuks, mida võib pikendada mõjuval põhjusel ühe korra kolme kuu võrra. Sama nime sama isik teist korda broneerida ei saa.

    Äriühing, kes soovib broneeritud nime kasutada, peab saama nõusoleku isikult, kes on ärinime broneerinud. Kui ärinime broneeringu kehtivuse jooksul ei ole broneeritud ärinimega äriühingut äriregistrisse kantud, kustutab registripidaja broneeringu omal algatusel.

    Ärinime broneerimise riigilõiv on 150 eurot.

    Ühtlustusid lühiajalisele majutusele kohalduvad üleeuroopalised nõuded

    Euroopa Liidu Nõukogu võttis 18. märtsil 2024 vastu otsekohalduva lühiajalise majutuse üüriteenustega seotud andmete kogumist ja jagamist käsitleva määruse.

    Lühiajalise majutuse üüriteenused moodustavad Euroopa Liidu majutusettevõtete kogupakkumisest peaaegu veerandi ning veebiplatvormide teke on seda hoogustanud. Ühelt poolt toovad lühiajalise majutuse üüriteenused kasu külastajatele, majutuse pakkujatele ja kogu turismi ökosüsteemile, kuid tekitavad ka teatud probleeme – eelkõige kohalikele kogukondadele suurenenud turismivoogude ja taskukohaste pikaajaliste eluasemete vähesusega. Riiklikul ja kohalikul tasandil reguleeritakse üha enam lühiajalise majutuse üüriteenuseid – näiteks kehtestades läbipaistvuse suurendamiseks majutuse pakkujate registreerimise kohustuse ning nõudes veebiplatvormidelt, et nad jagaksid andmeid majutuse pakkujate ja nende tegevuse kohta.

    Kuna erinevate avaliku sektori asutuste andmepäringud tekitavad suure koormuse ning nende hallatavad registreerimissüsteemid on ebatõhusad, kehtestati Euroopa Liidus ühtne reeglistik lühiajalise majutuse üüriteenuseid käsitlevate andmete genereerimiseks ja jagamiseks ning sektori läbipaistvuse suurendamiseks.

    Määrusega kehtestatakse majutajatele ja lühiajaliselt väljaüüritavale kinnisvarale ühtlustatud registreerimisnõuded, sh väljastatakse majutajale kordumatu registreerimisnumber, mis tuleb kuvada kinnisvara veebisaitidel ja veebiplatvormidel. Veebiplatvormid peavad andma enda teenuseid kasutavate majutajate üürimistegevuse kohta korrapäraselt teavet asjaomase liikmesriigi ühtsele digitaalsele juurdepääsupunktile.

    Määrust ei kohaldata hotellide ja muude sarnaste majutusettevõtete, sh kuurorthotellide, sviidi- või korterhotellide, hostelite või motellide suhtes, kuna nende teenused on juba hõlmatud olemasolevate läbipaistvus- ja aruandluskohustustega. Eeskirjad ei hõlma ka telkimisplatsil või  parklates ja haagiseparklates pakutavat majutust, nagu telgid, haagiselamud või vabaajasõidukid, kuna sellised majutuskohad asuvad tavaliselt selleks ettenähtud aladel, nagu kämpingud või haagissuvilapargid, ning need ei mõjuta eluruume, mis on võrreldavad lühiajalise majutuse üüriteenustega.

    Eesti Pank muutis uute eluasemelaenude väljastamise reegleid pankade jaoks

    1. aprillil 2024 jõustusid Eesti Panga poolt vastu võetud määruse „Eluasemelaenu andmise piirmäärad ja maksimaalne laenutähtaeg“ muudatused, millega uuendati nõudeid selle kohta, kuidas peab kommertspank arvutama maksimaalset laenuvõimekust, kui taotleja soovib uut eluasemelaenu.

    Sarnaselt varasemale võivad laenuvõtja igakuised laenu- ja liisingumaksed kokku moodustada kuni 50% tema netosissetulekust. Seejuures muutus reegel intressimäära kohta, mida kommertspangad peavad igakuise laenumakse arvutamisel kasutama, hinnates laenuvõtja maksimaalset laenuvõimekust. Hetkel on selleks kas laenulepingus toodud intressimäär, millele on lisatud 2 protsendipunkti, või aastaintressimäär 6% ‒ kasutada tuleb neist kahest kõrgemat. Uue korra kohaselt kaob 2-protsendipunktiline lisa ning arvutus tehakse kas laenulepingu intressimääraga või 6%-ga sõltuvalt sellest, kumb on kõrgem.

    Eesti Panga selgituste kohaselt on intressimäära arvestuse muutmise peamine eesmärk vältida seda, et kõrgete turuintressimäärade keskkonnas veel 2% kõrgema intressimääraga arvestamine ei piiraks liigselt inimeste laenuvõimekust.

    Lisaks täpsustas Eesti Pank laenumaksete piirmäära arvutamise nõudeid erigraafikute korral. Kuna erigraafikuga laenulepingu järgi makstakse eluasemelaenu põhiosa tagasi hilisematel aastatel, on laenuvõtjal võimalik võtta oma sissetuleku suhtes suurem laen. Juhul, kui eluasemelaenu ei maksta tagasi annuiteetmaksetega või võrdsete põhiosamaksetega laenugraafiku järgi, tuleb selle laenu igakuine põhiosa ja intressimakse summa arvutada kogu laenulepingu perioodi keskmisena. Selle eesmärgiks on tagada, et ka erigraafiku puhul laenukoormus liiga palju ei suureneks.

     

    Tanel Tark

    Juhtivpartner, vandeadvokaat

    **************

    Uudised ilmusid algselt Äripäeva 2024. aasta aprillikuu väljaandes Õigusuudised

  • The Legal 500 – Advokaadibüroo TARK tunnustatud õigusnõustajate hulgas

    Rahvusvaheline advokaadibüroosid ja advokaate hindav väljaanne The Legal 500 avalikustas 2024. aasta uuringu tulemused. Hea meel on tõdeda, et advokaadibürood TARK tunnustati taaskord kõrgelt paljudes õigusvaldkondades ja nimeliselt märgitud ära meie parimad advokaadid.

    Tunnustusega Eesti juhtivad advokaadid ehk Leading Individuals märgiti meie büroost koguni kolm advokaati – juhtivpartner Tanel Tark Euroopa Liidu ja konkurentsiõiguse valdkonnas, partnerid Marit Savi ja Hannes Küün pälvisid Leading Individuals tunnustuse Ühinguõiguse ja M&A valdkonnas.

    Kõrge hinnangu uue generatsiooni partner ehk Next Generation Partner pälvisid meie büroost kaks advokaati – Tauno Tark kohtuvaidluste valdkonnas ning Tanel Küün pangandus- ja finantsõiguse ning kinnisvara- ja ehitusõiguse valdkonnas.

    Lisaks tõstetakse advokaadibüroo TARK advokaate esile ning soovitatakse oma ala parimatena järgmistes valdkondades:  Allar Aru – kinnisvara- ja ehitusõigus ning pangandus- ja finantsõigus, Aare Tark ja Rahel Behrsin – kohtuvaidlused, Tanel Tark – pangandus- ja finantsõigus, kinnisvara- ja ehitusõigus ning ühinguõiguse ja M&A valdkonnas, Hannes Küün – pangandus- ja finantsõigus ja  kinnisvara- ja ehitusõiguse valdkonnas.

    Oleme tänulikud klientidele ja koostööpartneritele, kes on meie tööd kõrgelt hinnanud!

    Täiendavat infot saab lugeda www.legal500.com.

    The Legal 500 on üle 30 aasta koostanud regulaarseid analüüse õigusteenuste pakkujate kvaliteedi hindamiseks rohkem kui 150 õigusruumis üle maailma. Väljaande poolt advokaadibüroode pingerea koostamise aluseks on mh pikaajalise juriidilise turu kogemusi ja teadmisi omavate sõltumatute ekspertide uuringud ja tagasiside 300 000 kliendilt kogu maailmas.