TARK Legal

Category: Uudised

  • Kriminaalmenetlus suuremahulises korruptsiooniasjas lõpetati

    Prokuratuur kahtlustas ametiisikuid ja ettevõtjaid laialdast meediakajastust leidnud riigihankealastes kuritegudes ning altkäemaksu andmises. TARK kaitses klienti suuremahulises kriminaalmenetluses ning tõendas, et tehtud etteheited on vähemasti osaliselt alusetud. Kaitsetöö tulemusena lõpetati kriminaalasi altkäemaksu kahtlustuses täielikult kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu. Kriminaalasi sai lõpu samuti ka riigihankenõuete rikkumise osas, tuginedes oportuniteedile.

    Klienti kaitses kriminaalasjas partner Tauno Tark.

  • 2023. aasta maikuu Õigusuudised

    Uued suunised Euroopast seoses töötasuga

    24. aprillil 2023 võttis Euroopa Komisjon vastu uued reeglid, n-ö töötasu läbipaistvuse direktiivi, et võidelda palgadiskrimineerimise ning soolise palgalõhe vastu.

    Peamised meetmed uue korra kohaselt on täiendav aruandluse kohustus ettevõtetele, millel on rohkem kui 100 töötajat, ja tööotsijale info jagamise kohustus. Aruandluskohustus hakkaks praeguse seisuga Eestis kehtima ligikaudu 889 organisatsioonile nii era- kui ka avalikus sektoris, mis moodustavad Eesti kõigist tööandjatest 1%. Tööandjad peavad edaspidi analüüsima palgalõhe näitajaid ning sõltuvalt organisatsiooni suurusest ja seaduses sätestatavatest tähtaegadest edastama ühe või kolme aasta tagant vastavale riigiametile infot palgalõhe olemusest või puudumisest. Vähem kui 100 töötajaga tööandjatel on palgalõhe andmete avaldamine vabatahtlik.

    Kui andmete analüüsimisel ilmneb palgalõhe, mis on üle 5% ja pole selgitatav objektiivsete kriteeriumitega (nt erinevatel ametikohtadel töötamine), siis peab organisatsioon kuue kuu jooksul olukorda parandama. Kui seda ei tehta, siis peab tööandja läbi viima palgaauditi (sh pöörata tähelepanu näiteks vanemapuhkuselt naasvate töötajate tasustamisele).

    Info jagamise kohustus hõlmab tööotsijale esmase töötasu teatamist juba töökuulutuses või vahetult enne tööintervjuud ja töötajatele info jagamist keskmise palga kohta. Lisaks keelatakse tööandjatel uurida tööotsija eelnevate töötasude kohta.

    Uue direktiivi kohaselt võivad töötajad, kes on kannatanud soolise palgadiskrimineerimise all, saada hüvitist, sealhulgas maksmata töötasu ja lisatasu või mitterahalisi hüvesid. Kui palgadiskrimineerimise juhtumite puhul on tõendamiskoormus traditsiooniliselt langenud töötaja kanda, siis nüüd on tööandja ülesanne tõestada, et ta ei ole rikkunud ELi võrdse tasustamise ja palga läbipaistvuse eeskirju. Eesti on kohustatud rikkumiste heidutamiseks kehtestama karistused, mis peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad ning sisaldama rahatrahve.

    Eestil on direktiivi ülevõtmiseks aega kolm aastat ehk direktiivist tulenevad suunised ja nõuded peaksid jõustuma ja kehtima hiljemalt 2026. aastal. Uute nõuete peamine eesmärk on saavutada olukord, kus naistele ja meestele makstakse võrdväärse töö eest võrdset tasu, mis omakorda võiks vähendada ka tänaseks tekkinud märkimisväärset pensionilõhe.

    Direktiivi tekstiga on võimalik lähemalt tutvuda veebilehel.

    Liisingueseme väärtusest läbi õigusprisma

    Riigikohus kinnitas ja selgitas 29. märtsi 2023. aasta kohtuotsuses kohtuasja nr 2-21-108985 kohta tehtud liisingueseme väärtuse hindamise põhimõtteid õigusaktide vaatepunktist.

    Riigikohtu otsuses toodud asjaolude kohaselt esitas liisinguandjalt nõude omandanud inkassofirma hageja võlanõude kostja vastu seoses võlgnevusega, mis tulenes sellest, et kostja liisis kapitalirendi vormis sõiduauto, laenates liisinguandjalt kokku 4500 eurot. Kostja ei taganud sõidukile kohustuslikku kindlustust ega teinud sõidukile tehnoülevaatust, mistõttu ütles liisinguandja lepingu üles ning võttis sõiduki tagasi. Auto müüdi oksjonil 360 euro eest. Kostja maksis hagejale nõude rahuldamiseks 1160 eurot ning hageja nõuab veel tagastamata põhiosa 3074 euro ulatuses.

    Kostja asus seisukohale, et võlgnevus oli maksimaalselt 1584 eurot, sest liisinguandja pidi olema veendunud, et tagatiseks olev sõiduk katab vähemalt põhinõude ning liisinguandja tekitas kostjale kahju, kuna müüs sõiduki oksjonil 1-eurose alghinnaga, kuigi sõiduki turuväärtus autoportaali müügikuulutuste järgi võinuks olla 1850 eurot.

    Maakohus nõustus kostjaga ning mõistis hageja kasuks välja võla summas 1584 eurot, millele lisas intressi ja viivise. Hageja apellatsioonikaebuse põhjal tühistas ringkonnakohus eelneva otsuse osaliselt ning mõistis hageja kasuks välja täiendavalt 1490 eurot ehk kokku 3074 eurot, sest sõidukil olid puudused, mis mõjutasid müügihinda, ning oksjonil kujunes sõiduki tegelik turuhind, mis oli 360 korda suurem kui alghind.

    Riigikohtu tsiviilkolleegium tühistas eelneva otsuse ning leidis, et tühine oli liisingulepingu tüüptingimuse punkt, mis võimaldas lugeda liisingueseme võõrandamisel saadu selle väärtuseks. Kolleegiumi praktika järgi on selline kokkulepe lubatud, kuid peab vastama mitmele kriteeriumile. Lubatav ei ole aga kokkulepe, mis paneb tagastatud liisingueseme võõrandamise hinnariski ainuüksi liisinguvõtjale, eriti kui viimane ei saa mõjutada müügiprotsessi. Käesoleval juhul toimus liisingueseme võõrandamine täielikult liisinguandja taktikepi all ning hinnarisk langes ainuüksi liisinguvõtjale, kes ei saanud ise müügiprotsessi mõjutada. Seega kahjustas kõnealune lepingutingimus liisinguvõtjat ebamõistlikult ja on tühine.

    Kolleegium selgitas, et liisingueseme väärtuse tõendamise koormus lasub eelkõige liisinguandjal, sest liisingueseme tagastamise tõttu liisinguandjale on just liisinguandjal paremad võimalused liisingueseme väärtust tõendada. Kolleegium lisas, et liisingueseme väärtust saab hinnata ka sarnaste asjade müügikuulutuste alusel, arvestades ja hinnates sealjuures konkreetse auto seisundit, muu hulgas selle väärtust vähendada võivaid defekte ja väärtust suurendavaid asjaolusid.

    Kolleegium asus seisukohale, et asja lahendamise jaoks ei oma tähtsust, missuguse alghinnaga kostja liisingueseme enampakkumisel müüki pani, kuid siiski ei saa iseenesest pidada mõistlikuks sõiduki enampakkumise korras müüki panemist alghinnaga üks euro, mis ilmselgelt ei vasta sõiduki väärtusele. Kolleegium nõustus kostjaga, et sõiduki alghind üks euro jätab mulje, et tegemist on täielikult kasutamiskõlbmatu sõidukiga ning tõenäoliselt isegi sõidukõlbmatuse tuvastamise juhul ei oleks sõiduki väärtus olnud ainult üks euro.

    Lahendiga on võimalik lähemalt tutvuda Riigikohtu veebilehel.

    Tasu maksmisest öö- ja ületunnitöö korral

    Riigikohus selgitas kohtuasja nr 2-21-9335 kohta tehtud 15. märtsi 2023. aasta kohtumääruses, et töölepingu seadus (TLS) ei võimalda leppida kokku, et töötaja ööajal töötamise tasu sisaldub TLS § 29 lõikes 5 sätestatud töötasu alammääras. Ühtlasi selgitas Riigikohus, et ületunnitöö tasu aluseks tuleb võtta kõik töötasu osaks muutunud tasud.

    Kohtumääruse asjaolude kohaselt esitas töötaja töövaidluskomisjonile avalduse tööandja vastu töötasu saamiseks öötöö ja ületunnitöö eest. Töölepingu kohaselt maksis tööandja töötajale tunnitasu, mis sisaldas tasu töötamise eest öösel. Töötaja oli seisukohal, et tööandja ei maksnud töötajale öösel töötamise eest töötasu kooskõlas TLS-iga. Samuti väitis töötaja, et tööandja maksis ületunnitöö eest seadusega nõutust vähem tasu, kuna tööandja ei arvestanud töötajale makstud preemiaga.

    Töövaidluskomisjon jättis töötaja avalduse rahuldamata. Samuti jättis töötaja hagi rahuldamata maakohus, kellele töötaja esitas taotluse vaadata läbi töövaidluskomisjonile esitatud avaldus. Maakohtu põhjenduste kohaselt oli töölepingus kokkulepitud tunnitasu suurem kui TLS-is sätestatud tunnitasu alammäär ning igakuist preemiat ei pidanud arvestama töölepingus kokkulepitud baastasu hulka, kuna selles ei oldud töölepingus ega kollektiivlepingus kokku lepitud. Ringkonnakohus keeldus töötaja apellatsioonikaebust menetlusse võtmast.

    Riigikohus saatis kohtuasja samale ringkonnakohtule töötaja apellatsioonikaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi, kuivõrd Riigikohtu hinnangul oli maakohus selgelt rikkunud menetlusõiguse normi, jättes kindlaks tegemata töötaja ööajal töötamise ja ületunnitöö tasu nõuete lahendamiseks kõik olulised asjaolud ja otsuse olulises osas põhjendamata.

    Riigikohus selgitas, et TLS ei võimalda kokku leppida, et töötaja ööajal töötamise tasu sisaldub TLS-is sätestatud töötasu alammääras. Pooled võivad siiski kokku leppida, et töötasu alammäärast suurem töötasu sisaldab tasu ööajal töötamise eest, kuid seda üldjuhul siis, kui kokkulepitud töötasu on vähemalt töötasu alammäär koos kehtiva öötöö tasumääraga, mille sätestab TLS § 45 lõige 1 või kollektiivleping. Kui kokkulepitud töötasu on eelnimetatust väiksem, siis tuleb päevasel ja öisel ajal töötamise proportsiooni järgi teha kindlaks, kas töötajale on tagatud nii töötasu alammäär kui ka öötöö tasumäär. Seejuures on päevasel ja öisel ajal töötamise proportsiooni tõendamise kohustus tööandjal, kuivõrd tööaja arvestuse pidamise kohustus on TLS § 28 lõike 2 punkti 4 järgi tööandjal.

    Ühtlasi käsitles Riigikohus TLS § 44 lõike 7 kohase ületunnitöö tasu aluseks oleva töötasu küsimust, selgitades, et seadus ei määratle töötasu sisu, mistõttu võivad pooled kokku leppida, millistest osadest töötasu koosneb, ning tööandjal on kohustus teavitada töötajat töötasust kirjalikult. Riigikohus leidis, et tööandjalt töötajale tehtavad maksed võivad olla käsitatavad töötasuna sõltumata nende nimetusest. Lisatasu muutub töötasu osaks näiteks juhul, kui tööandja on muutnud lisatasu maksmise oma palgakorralduse osaks ja töötaja on täitnud lisatasu saamiseks tööandja kehtestatud tingimused. Samuti saab lugeda, et lisatasu maksmisega on töötasu poolte kokkuleppel suurendatud, kui töötasu suuruse muutmist ei ole kirjalikult vormistatud, kuid see nähtub töötajale makstud töötasu teatisest. Kuivõrd töötaja on töösuhte nõrgem pool, siis peab töötasu koosseisu tõendama tööandja. Seejuures on tööandjal võimalik põhjendada ja tõendada, et lisatasu näol oli tegemist ühepoolse otsuse alusel tehtud maksega, mis ei ole käsitatav töötasuna.

    Lahendiga on võimalik lähemalt tutvuda Riigikohtu veebilehel.

     

    Aare Tark

    Vanempartner, vandeadvokaat

    **************

    Uudised ilmusid algselt Äripäeva 2023. aasta maikuu väljaandes Õigusuudised

  • Advokaadibüroo TARK taas Eesti ja Euroopa mainekate õigusnõustajate hulgas

    The Legal 500, mainekas õigusturgude hindaja, avaldas 2022. aasta EMEA väljaandes hinnangulise ülevaate Eesti ja Euroopa advokaadibüroode kohta. Hea meel on tõdeda, et advokaadibürood TARK tunnustati taaskord kõrgelt mitmes hinnatud kategooriates ja väljapaistvate tulemuste eest on tunnustatud nimeliselt kõik meie büroo partnerid.

    TARK büroo on tuntud paljudele rahvusvahelistele finantsasutustele ja turuosalistele piiriüleste rahastamisvoorude läbiviijana nii tehingu- kui ka regulatiivse nõustajana.

    Ühinemised ja omandamised valdkonnas pälvis kõrge tunnustuse advokaadibüroo TARK, samuti tunnustati oma eriala parimate spetsialistidena Marit Savi ja Hannes Küüni kui Leading individual ehk „juhtiv advokaat“ vastavas valdkonnas.

    Pangandus- ja finantsõiguse valdkonnas pälvis tunnustuse nii advokaadibüroo TARK kui ka individuaalselt Tanel Küün kui Next Generation Partner ehk „uue generatsiooni partner“.  Kvaliteetse ja usaldusväärse teenuse osutamise eest on nimeliselt on esile tõstetud ka Tanel Tark ja Allar Aru.

    TARK on väga kõrgelt hinnatud idufirmade ja investorite nõustamisel riskikapitalitehingutes. Heaks näiteks on hiljutine töö Soome riskikapitalifondiga Icebreaker VC seoses investeeringutega idufirmadesse, sealhulgas Xpass ja Dotty. Tanel Tark ja Hannes Küün on nõustanud mitmeid olulisi ühinemis- ja ülevõtmistehinguid ning abistanud kliente kogu äriühingu- ja äriõiguse valdkonnas. Marit Savi on hiljuti nõustanud klienti põllumajandusmaade ja karjakasvatusettevõtte müümisel.

    Kohtuvaidluste valdkonnas sai advokaadibüroo TARK väljapaistva tunnustuse, kus eraldi hinnati kõrgelt Tauno Tark`i nimeliselt kui Next Generation Partner ehk „uue generatsiooni partner“.

    TARK advokaadibüroo tegutseb aktsionäride, riigihangete, majanduskuritegude, pankroti ja saneerimisega seonduvate vaidlustega. Vanempartner Aare Tark on kõrgelt tunnustatud ja kogenud advokaat Eestis ja Baltikumis, kes on esindanud vabariigi valitsust mitmetes tsiviilvaidlustes nii vahekohtuniku kui ka esindajana. Tauno Tark juhib advokaadibüroo vaidluste meeskonda, omades laialdast kogemust tsiviil- ja ärivaidluste lahendamisel.

    Euroopa Liidu ja konkurentsiõiguse valdkonnas pälvis TARK büroo erakordselt kõrge hinnangu ning nimeliselt on tunnustatud Tanel Tark`i  kui Leading individual ehk „juhtiv advokaat“ omal erialal.

    Advokaadibüroo TARK on märkimisväärselt hinnatud oma töö poolest vaidlusalustes mandaatides, kaitstes sageli ettevõtteid kartellide uurimises Eesti Konkurentsiametis, lisaks nõustamisele energia- ja kinnisvarasektori osaliste nõuetele vastavuse küsimustes. Meeskonnal on mitmeid kliente erinevates tööstusvaldkondades, alates autotööstusest, logistikast, põllumajandusest, hasartmängudest ja kindlustusest. Järjest enam tööd on seotud regulatiivse sektoriga, sealhulgas lennunduse reguleerimise ning avaliku ja erasektori partnerluse projektidest. Tanel Tark`il on laialdased teadmised ja kogemused kartellide uurimises, keerulistes ühinemisjuhtumites ja riigiabi küsimustes.

    Kinnisvara- ja ehitusõiguse valdkonnas pälvis advokaadibüroo TARK  samuti väga kõrge tunnustuse, kus nimeliselt on hinnatud Tanel Küüni kui Next Generation Partner ehk „uue generatsiooni partner“.

    TARK on tugevalt esindatud jae- ja hulgimüügiettevõtete ning kaubanduskeskuste nõustamisel, samuti põllumajanduse valdkonnas tegutsevate klientide nõustamisel. Allar Aru omab kogemusi klientide nõustamisel kinnisvara- ja ehitustehingutes, Hannes Küün nõustab kliente ärikinnisvara ostu-müügitehingutes, ehitusküsimustes, rendilepingutes ja kinnisvaraalases regulatiivses töös. Tanel Tark on peamine kontaktisik kinnisvaraga seotud ühinemiste ja omandamiste valdkonnas.

    The Legal 500 on üle 30 aasta koostanud regulaarseid analüüse õigusteenuste pakkujate kvaliteedi hindamiseks rohkem kui 150 õigusruumis üle maailma. Väljaande poolt advokaadibüroode pingerea koostamise aluseks on muuhulgas pikaajalise juriidilise turu kogemusi ja teadmisi omavate sõltumatute ekspertide uuringud ja tagasiside 300 000 kliendilt kogu maailmas.

    Tähtisaim on siiski saada tunnustustust ja tagasisidet enda klientidelt ning koostööpartneritelt nende oma sõnadega:

    “Meeskond, kellega suhtlen, koosneb peamiselt partneritest, mis on ainulaadne võrreldes teiste õigusteenuste pakkujatega, kellega olen töötanud. See annab mulle suure usalduse oma ettevõttele pakutava teenuse suhtes.“

    “Meiega töötavad isikud pakuvad väga personaalset teenust. Teenus on kohandatud minu ettevõtte vajadustele ja ajakavale – me oleme kasvav idufirma ja soovime mitmeid õiguslikke vajadusi sisse osta, kuna meil ei ole ajalisi ressursse, et seda tööd ise teha.“

    “TARK advokaadid hoolitsevad väga hästi klientide vajaduste eest, teevad kliendiga väga tihedat koostööd ja üllatavad alati usalduse ja lahendusega. Paistab, et nad töötavad rohkem kui vaja – nagu nad astuksid alati ühe lisamiili. Ma olen mõelnud, miks – ja kuna neid peetakse ka pereettevõtteks – isa ja pojad töötavad seal partneritena -, siis arvan, et suurim väärtus on see, et nad hoolivad kliendist samamoodi nagu nad hoolivad oma perekonnast.“

    “Väga proaktiivne ja praktiline meeskond.“

    Oleme tänulikud klientidele ja koostööpartneritele, kes meie tööd on kõrgelt hinnanud!

    Täiendavat infot saab lugeda www.legal500.com.

  • 2023. aasta aprillikuu Õigusuudised

    Olulised muudatused pakendi- ja jäätmeseaduses

    1. mail 2023 jõustuvad mitmed olulised jäätmeseaduse, pakendiseaduse ja tubakaseaduse muudatused. Eelkõige mõjutavad muudatused pakendiettevõtjaid, samuti joogipakendite ja jookide tootjaid, toitlustusettevõtjaid, festivalide korraldajaid ning teatud kaubandusettevõtjaid.

    Seadusemuudatusega võetakse üle ühekordse plasti direktiiv, mille eesmärk on vältida ja vähendada teatud plasttoodete mõju keskkonnale, eelkõige veekeskkonnale ja inimeste tervisele, ning edendada üleminekut ringmajandusele.

    Olulisemad muudatused on järgmised.

    Pakendiettevõtjad peavad võtma kasutusele meetmed, et vähendada ühekordselt kasutatavate plastist toidupakendite ja joogitopside tarbimist aastaks 2026 võrreldes 2023. aastaga. Pakendiettevõtjail tuleb eelnevaga seoses  2023. aasta 1. septembriks koostada ja veebilehel avaldada tegevuskava. Ettevõtjad saavad rakendatavaid meetmeid ise valida, kuna seadusega neid ette ei nähta. Näiteks võib tarbijatele pakkuda võimalust osta lahtiselt müüdavat valmistoitu ja pakendamata jooki tarbija enda pakendisse või topsi. Samuti saab kehtestada hinna ühekordselt kasutatavale pakendile ning pakkuda võimalust kasutada korduskasutatavat alternatiivi.

    Pakendiettevõtjad peavad hakkama esitama pakendiregistrisse andmeid ühekordselt kasutatavate plasttoodete koguste kohta. Esimesed andmed tuleb esitada 2023. aasta kohta, võimalusel ka 2022. aasta andmed. Uus kohustus on vajalik selleks, et hinnata, kas pakendiettevõtja on täitnud oma 2026. aasta eesmärki vähendada ühekordselt kasutatavate plasttoodete tarbimist.

    Alates 2024. aasta 1. jaanuarist peavad pakendiettevõtjad hakkama kandma täiendavaid kulusid seoses järgmiste ühekordselt kasutatavate plasttoodetega: toidupakendid, kuni 3 liitrit mahutavad joogipakendid, joogitopsid, painduvast materjalist pakid ja pakkematerjalid ning õhukesed ja eriti õhukesed plastkandekotid. Pakendiettevõtjad peavad kandma avalikesse kogumissüsteemidesse äravisatud toodetest tekkinud jäätmete kogumise, sh taristu ja selle käitamise ning nende jäätmete edasise veo ja käitlemise kulud ning nendest toodetest tekkinud prügi koristamise ning edasise veo ja käitlemise kulud.

    Alates 2023. aasta 1. maist võivad pakendiettevõtjad korraldada kliendi poolt tagastatavate pakendite kokku kogumist kauba üleandja kaudu. Sellisest võimalusest peab lõppkasutajat ja tarbijat ette teavitama. Samuti peab lõppkasutajal ja tarbijal olema kauba tellimisel võimalus teavitada soovist pakendid tagastada kauba üleandmisel. Pakendite tagastamine peab olema lõppkasutajale ja tarbijale tasuta.

    Alates 2023. aasta 1. maist on keelatud esmakordselt turule lasta järgmisi ühekordselt kasutatavaid plasttooteid: vatitikuvarred, söögiriistad (noad, kahvlid, lusikad, söögipulgad), taldrikud, kõrred, joogisegamispulgad, tavatarbijale kasutamiseks mõeldud õhupallide varred ning tooted, mis on valmistatud oksüdantide toimel lagunevast plastist, näiteks plastkandekotid ja põllumajanduses kasutatav kile.

    Alates 2024. aasta 1. jaanuarist on avalikel üritustel lubatud kasutada toidu ja joogi serveerimiseks ainult korduskasutatavaid anumaid ja söögiriistu. Vastava nõude täitmise tagamise kohustus on pandud avaliku ürituse korraldajale.

    2025. aastaks peavad pakendiettevõtjad, kes lasevad turule ühekordselt kasutatavaid plastist joogipudeleid, aastas kokku koguma vähemalt 77% samal kalendriaastal turule lastud joogipudelite kogusest. 2029. aastaks on sihtmääraks 90% turule lastud kogustest.

    Esmakordselt Eesti turule lastavad plasti sisaldavad tooted peavad kandma märgistust, millega teavitatakse tarbijat plasti olemasolust tootes ja selle ebasobivast kõrvaldamisviisist ning mõjust keskkonnale. Nõue puudutab hügieenisidemeid, tampoone, niisutatud pühkepaberit, filtriga tubakatooteid ja tubakatoodetega kasutamiseks turustatavaid filtreid ning joogitopse.

    Riigikohus selgitas kinnisasja kaasomandi lõpetamise ja hüvitamiskohustusega seonduvat

    Riigikohus lahendas enda 22. märtsi 2023. aasta otsuses nr 2-19-18320 olukorda, kus kaasomandis oleva kinnisasja naabrid ei suutnud kinnisasja ühiselt haldamise osas kokkuleppele jõuda ning hageja oli kohtusse esitanud hagi kaasomandi lõpetamiseks. Peamised erimeelsused seisnesid öörahu tagamises ja kaasomanike hoolivuses korra vastu, samuti hoone rekonstrueerimises. Hageja soovis, et kaasomand lõpetataks selliselt, et kinnisasi jäetakse hageja ainuomandisse, kohustusega hüvitada kostjatele neile kuuluva kaasomandi osa väärtus. Samuti soovis hageja, et kostjaid kohustataks tegema vastav tahteavaldus kinnistusraamatu kande muutmiseks, mis määraks ainuomanikuks hageja, ning et kohtulahend asendaks vastava tahteavalduse.

    Kostjad vaidlesid hagile vastu, esitades vastuhagi palvega jätta kinnisasi kostjate ainuomandisse, kohustusega hüvitada hagejale talle kuuluva kaasomandi osa väärtus. Sarnaselt hagejale palusid ka kostjad, et hagejat kohustataks tegema tahteavaldust kinnisturaamatu kande muutmiseks, mida asendaks kohtulahend. Kostjad kinnitasid enda tugevat sidet kinnisasjaga ning avaldasid kahtlust, et hagejal on piisavalt vahendeid neile kuuluva kaasomandi väljaostmiseks. Samuti lisasid kostjad, et nendele kuuluv kaasomand on koormatud kahe hüpoteegiga ning olukorras, kus üks kostja on töö kaotanud ning teise tervislik seisund ei võimalda tal täiskoormusega tööl käimist, oleksid nad hageja poolt esitatud kaasomandi lõpetamise taotluse rahuldamisel olukorras, kus pärast hüpoteegiga tagatud laenukohustuste täitmist ei jääks neile piisavalt vahendeid uue, samaväärse kodu soetamiseks.

    Kuivõrd kostjad esitasid alternatiivina taotluse ka kaasomand jätta lõpetamata, esitas hageja sellele vastuväite, pidades kaasomandi jätkumist suurte erimeelsuste tõttu võimatuks. Alternatiivina pakkus hageja välja võimaluse lõpetada kaasomand kinnisasja müümisega kaasomanike vahelisel enampakkumisel.

    Maakohus rahuldas hagi ja jättis kostjate vastuhagi rahuldamata. Kostjad esitasid seejärel apellatsioonkaebuse, paludes kaasomand jätta lõpetamata. Ringkonnakohus tegi asjas uue otsuse, millega rahuldas kostjate apellatsioonkaebuse ning jättis hagi rahuldamata, kuivõrd kohtu hinnangul oli taotletud kaasomandi lõpetamise viis ebaõiglane. Otsuse tegemisel tugines ringkonnakohus peamiselt sellele, et maakohus jättis otsuse tegemisel arvestamata kostjate kaasomandi osa väärtust vähendavad koormavad hüpoteegid, mis omakorda kannab ka hageja jaoks riski olukorras, kus kostjad jätavad hüpoteekide eest tasumata ning need jäävad kinnisasja edasi koormama, samuti ei hinnanud maakohus hageja reaalset võimet hüvitist maksta.

    Riigikohus tühistas ringkonnakohtu otsuse nii materiaalõiguse väära kohaldamise kui ka menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Riigikohus tõi välja, et ehkki ringkonnakohus oli varasemale praktikale viidates õigesti leidnud, et pooltel oleks olnud põhjendatud taotleda otsuse täitmise viisi kindlaksmääramist selliselt, et hüvitis mõistetakse hagejalt välja või nähakse hüvitise maksmine ette eseme omandamise eeldusena, st omandamiseks vajalike tahteavalduste andmise kohustuse täitmisest keeldumise vastuväitena, ei nõustunud kõrgeim kohus ringkonnakohtuga selle järelduse osas, et mainitud taotluse puudumine muudab kaasomandi lõpetamise ebaõiglaseks ja annab aluse jätta hagi rahuldamata. Riigikohtu hinnangul oleks ringkonnakohus pidanud vastavale järeldusele jõudes menetlusosalistele selgitama, et neile oleks kasulik vastav taotlus esitada.

    Riigikohus selgitas ka, et kui kaasomanikud on esitanud kaasomandi lõpetamise taotluse viisil, et omand jääb ühele poolele, kohustusega selle väärtus teisele poolele hüvitada, siis tuleb kohtul välja selgitada kaasomandis oleva asja kui terviku väärtus ning kindlaks määrata kaasomanikele makstava rahalise hüvitise suurus vastavalt nende kaasomandi osale kaasomandis oleva asja kui terviku väärtusest. Kohus lisas, et olukorras, kus kaasomand taotletud viisil lõpetatakse ning üks omanikest jääb enda omandist ilma, on tal seaduse alusel õigus keelduda kaasomandi lõpetamiseks vajaliku tahteavalduse andmisest seni, kuni talle hüvitatakse tema kaasomandi osa õiglane väärtus – taolist vastastikust täitmist saab kohus kohaldada üksnes taotlusel, st mitte omaalgatuslikult. Samuti selgitas kohus, et kui kaasomanik, kes kaasomandi lõpetamise tulemusel kaotab omandi ning saab õiguse hüvitisele omandi kaotuse eest, soovib end täitmise vastu kaitsta, on tal õigus kohtult taotleda otsuse täitmise tähtaja määramist, mille kestel saab otsust omandamise osas täita – selliselt kaitseb omanik end selle vastu, et kaasomanik tasub hüvitise alles pika aja möödudes, mis võib kaasomandi eseme vahepealse väärtuse tõusu tõttu muuta hüvitise ebapiisavaks, kompenseerimaks omandi kaotust.

    Riigikohus tõi muuhulgas ka välja, et kui mitu kaasomanikku on esitanud kaasomandi lõpetamise hagi, milles taotlevad kaasomandi lõpetamist selliselt, et asi antaks ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, oleks pooltele õige esitada ettepanek kasutada kaasomandi lõpetamise viisina kaasomandis oleva kinnisasja müümist avalikul või kaasomanike vahelisel enampakkumisel. Juhul, kui kohus jõuab järeldusele, et kaasomanike vaheline enampakkumine ei anna piisavat kindlust, et kaasomandi eseme omandist ilma jäävatel kaasomanikel õnnestub saada selle eest õiglane hüvitis, tuleb kohtutel teha pooltele ettepanek nõuda kaasomandi lõpetamist viisil, et kaasomandis olev asi müüakse avalikul enampakkumisel. Seejuures tuleb arvestada seda, et avaliku enampakkumise korral saavad enampakkumisel osaleda ka kaasomandis oleva asja senised kaasomanikud.

    Riigikohus selgitas lahendis ka hüpoteekide kehtima jäämist. Olukorras, kus kaasomand lõpetatakse viisil, et kaasomandis olev asi antakse kaasomandi lõpetamist nõudvale kaasomanikule ja teda kohustatakse hüvitama teistele kaasomanikele nende kaasomandi osa väärtus rahas või et kaasomandis olev asi müüakse enampakkumisel, siis üldjuhul jääb kaasomandi osa koormanud hüpoteek senisel kujul kehtima. Sellisel juhul peab seni kaasomandis olnud asja omandaja arvestama võimalusega, et juhul kui oma senise kaasomandi osa kaotav kaasomanik ei rahulda hüpoteegiga tagatud nõuet, tuleb tal taluda sundtäitmist hüpoteegi alusel. Kui kaasomandi osa kaotav isik kaasomandi osa eest saadava hüvitise arvel hüpoteegiga tagatud nõuet ei rahulda ning hüpoteegipidaja nõuab hüpoteegi realiseerimiseks kaasomandisse kuulunud eseme omandajalt sundtäitmise talumist, saab kaasomandisse kuulunud eseme omandaja hüpoteegiga tagatud nõude ise rahuldada ning seeläbi vältida sundtäitmist hüpoteegiga koormatud eseme arvel. Sellisel juhul läheb talle nõue rahuldatud osas üle.

    Võeti vastu muudatused tööturumeetmete regulatsiooni ajakohastamiseks

    Riigikogus võeti vastu uus tööturumeetmete seaduse terviktekst, mille eesmärk on korrastada tööturuteenuste osutamise õiguslikku regulatsiooni. Uus seadus hakkab alates 1. jaanuarist 2024 asendama seni kehtinud tööturuteenuste ja -toetuste seadust, vähendades seeläbi Eesti tööhõivepoliitika õigusliku korralduse keerukat ülesehitust.

    Ehkki uus seadus ei too endaga kaasa märkimisväärseid sisulisi muudatusi, on selle peamise eesmärgina välja toodud olemasoleva õigusregulatsiooni korrastamine ja süstematiseerimine, luues seeläbi senisest loogilisema terviku. Uue seadusega võetakse kasutusele mõiste tööturumeede, mis hõlmab aktiivseid tööturumeetmeid ehk tööturuteenuseid ja tööturutoetusi, aga ei hõlma passiivseid tööturumeetmeid ehk töötushüvitisi. Vastavalt seadusele on tööturumeetmed järgnevad: (i) tööturu olukorrast ning tööturuteenustest ja -toetustest teavitamine; (ii) töövahendus; (iii) karjääriteenused; (iv) töökeskne nõustamine; (v) oskuste arendamine; (vi) ettevõtluse toetamine; (vii) töövalmiduse toetamine; (viii) töövõime toetamine; (ix) tööle asumise ja tööl püsimise toetamine ja (x) tööturuteenusel osalemise toetamine.

    Tööturumeetmete pakkumist korraldab töötukassa, kuid samuti võivad tööturumeetmete pakkumist korraldada ja meetmeid pakkuda kohaliku omavalitsuse üksused ja muud asjaomased füüsilised ja juriidilised isikud seaduses sätestatud juhul või valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud tööturumeetmete pakkumise tingimustel ja korra kohaselt. Tööturumeetmeid rahastatakse töötuskindlustuse seaduses sätestatud tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali vahenditest, riigieelarve sihtotstarbelistest eraldistest, samuti tööturumeetmete rahastamiseks ettenähtud Euroopa Liidu või muudest toetustest.

     

    Tanel Tark

    Juhtivpartner, vandeadvokaat

    **************

    Uudised ilmusid algselt Äripäeva 2023. aasta aprillikuu väljaandes Õigusuudised

  • Võit hankeasjas

    TARK esindas edukalt Eesti ühte juhtivat arhitektuuribürood hankevaidluses konkurendiga. Kliendi võidule hankes järgnes teiseks platseerunud konkurendi vaidlustus VAKO-s ning hilisem kaebus halduskohtusse. Pooled läbisid kohtusüsteemis korduvalt erinevaid astmeid, mille käigus sai tõendatud, et kliendi võit hankes oli õiguspärane ning et kaebused olid asjakohatud. Klient sai kohtust tagasi meelerahu ja õigusabikulud.

    Klienti esindas kohtuvaidluses partner Tauno Tark.

  • 2023. aasta märtsikuu Õigusuudised

    Välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seadus

    25. jaanuaril 2023 võeti vastu välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seadus, millega luuakse õiguslik raamistik välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamiseks, kui välisinvestor soovib osaleda Eesti julgeoleku või avaliku korra seisukohalt olulises majandusvaldkonnas.

    Välisinvesteeringu usaldusvääruse hindamise seaduse eesmärk on määratleda tegevusvaldkondade abil välisinvesteeringute sihtettevõtjad, millesse tehtavate investeeringute tegemine vajab kontrolli, kuna see võib avaldada mõju julgeolekule ja avalikule korrale. Seaduse kohaldamisala selgeks piiritlemiseks on toodud loetelu strateegilistes majandusvaldkondades tegutsevatest ettevõtjatest, kes Eesti oludes tagavad elutähtsate teenuste toimepidevuse ja kaupade kättesaadavuse, omades selleks vajalikku taristut. Arvesse on võetud vajadust tagada kohaldamisala osas selgus ja ettenähtavus, mistõttu on sihtettevõtjad kitsalt ja ammendavalt piiritletud.

    Välisinvesteeringu tegemiseks sihtettevõttesse on vajalik taotleda eelnev välisinvesteeringu luba, mis annab õiguse lõpule viia loataotluses kirjeldatud välisinvesteeringuks oleva tehingu. Välisinvesteeringu loa andmise õigus on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil välisinvesteeringukomisjoni kooskõlastuse alusel. Välisinvesteeringukomisjon tegutseb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti juures ning sellesse kuuluvad Kaitseministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Siseministeeriumi, Välisministeeriumi, Kaitsepolitseiameti, Rahapesu Andmebüroo, Välisluureameti, Politsei- ja Piirivalveameti, Riigikantselei ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti valitsusasutuste esindajad.

    Välisinvesteeringu hindamise eesmärk on kirjeldada asjaolusid, mida nii Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kui ka komisjon arvesse võtab otsustamaks, kas ja milliseid negatiivseid mõjusid omab välisinvesteering avalikule korrale ja julgeolekule. Selleks on seaduses kehtestatud detailne loetelu hindamisasjaoludest, mis suurendab välisinvesteeringu loamenetluse läbipaistvust ja ettenähtavust, tagades samaaegselt välisinvestorile õiguskindluse. Välisinvesteering võib omada eeldatavat mõju julgeolekule ja avalikule korrale, kui puudutab kindlaksmääratud valdkondades varustuskindlust ja olulisi sisendeid, sealhulgas elutähtsatele teenustele, kriitilist taristut, mistõttu on vajalik silmas pidada välisinvesteeringu võimalikku toimet nii sihtettevõtjale kui ka vastavale majandusvaldkonnale tervikuna. Samuti võetakse arvesse välisinvestoriga seotud asjaolusid.

    Vastutusotsuse vaidlustamisel kohtus ei saa keelduda tunnistaja ülekuulamisest üksnes põhjusel, et tema ülekuulamist ei taotletud maksumenetluses

    Riigikohus kordas 18. jaanuari 2023. aasta otsuses nr 3-19-2430 uuesti oma varasemat seisukohta, et äriühingule tehtud maksuvõlga tuvastav maksuotsus ei ole eelhaldusaktiks vastutusotsusele. Maksuhalduril tuleb maksuvõlg tuvastada vastutusotsuses, kusjuures äriühingule enne tehtud maksuotsust võib kasutada tõendina vastutusotsuse põhjendamisel.

    Viidatud lahendi asjaolude kohaselt kohustas Maksu- ja Tolliamet vastutusotsusega äriühingu endist juhatuse liiget solidaarselt pankrotis äriühinguga tasuma äriühingu maksuvõlga. Juhatuse liige ei nõustunud Maksu- ja Tolliameti vastutusotsusega ning vaidlustas selle kohtus. Kaebaja soovis vastutusotsuses tuvastatud maksuvõla ja oma süü vormi kahtluse alla seadmiseks halduskohtu istungil üle kuulata erinevad tunnistajad. Kohus jättis juhatuse liikme taotluse rahuldamata ning tunnistajad üle kuulamata, põhjendades rahuldamata jätmist mh asjaoludega, et tunnistajate ülekuulamine ei ole kooskõlas maksumenetluses kohalduva tõendamisreeglistikuga (maksukorralduse seadus § 102 lg 1 p 2), Maksu- ja Tolliamet ei ole maksu- ega vastutusmenetluses ühtki isikut tunnistajana üle kuulanud või võtnud neilt kirjalikke seletusi ja kaebaja ise ei taotlenud vastutusmenetluses, et isikutelt võetaks ütlused.

    Kolleegium asus otsuses seisukohale, et halduskohus rikkus tunnistajate ülekuulamise taotlust rahuldamata jättes oluliselt menetlusnorme, millist rikkumist ei kõrvaldanud ka ringkonnakohus. Kolleegium selgitas, et vastutusotsuse vaidlustamisel ei saa keelduda tunnistaja ülekuulamisest üksnes põhjusel, et tema ülekuulamist ei taotletud maksumenetluses. Halduskohtumenetluse seadustiku § 62 lg 3 p 3 järgi võib kohus küll keelduda tõendite kogumisest, kui tõendi kogumise vajadust ei ole põhjendatud, kuid sättes ei peeta silmas, et menetlusosaline peaks põhjendama, miks ta eelnevas haldusmenetluses selle tõendi kogumist ei taotlenud. Oluline on, et menetlusosaline põhjendaks, millist faktiväidet soovitakse taotletud tõendiga tõendada.

    Ühtlasi selgitas kolleegium, et kaasaaitamiskohustuse rikkumise korral saab kohtumenetluses uute tõendite vastuvõtmisest keelduda vaid piiratud juhtudel. Maksumaksja kaasaaitamiskohustus puudutab eelkõige selliste maksuarvestuse dokumentide esitamist, mille olemasolu on maksukohustust vähendava asjaolu materiaalõiguslik eeldus ning mis peab olema maksukohustuslase valduses juba maksukohustuse deklareerimise ajal. Maksukohustuslasel ei ole kohustust koguda ja säilitada tõendeid maksuhalduri võimalike etteheidete kohta näiteks tehingute näilikkuse osas, kuigi talle võib põhjendatud kahtluse korral üle minna tõendamiskoormus. Sellise vaidluse korral võib alles vaidluse käigus selguda, kas ja mis liiki tõendeid maksukohustuslane saab oma seisukohtade põhjendamiseks kasutada. Kuna maksude arvestamiseks ja deklareerimiseks ei ole ühegi maksu puhul kohustusliku tõendi liigina ette nähtud tunnistaja ütlusi, ei saa tunnistaja ülekuulamisest halduskohtumenetluses keelduda pelgalt viitega maksukorralduse seaduse § 102 lg 1 p‑le 2.

    Lahenditega on võimalik lähemalt tutvuda veebilehelt https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-19-2430/48.

     

    Tanel Küün

    Partner, vandeadvokaat

    **************

    Uudised ilmusid algselt Äripäeva 2023. aasta märtsikuu väljaandes Õigusuudised

  • Advokaadibüroo TARK ja Postimehe aasta majanduskonverentsi Suur Teema „Majandus pärast sõda“ 15.02.2023 galerii

    15.02.2023 Tallinn, Postimees ja TARK advokaadibüroo aastakonverents.

    Fotod: Sander Ilvest / Postimees

  • Advokaadibüroo TARK ja Postimehe aasta majanduskonverentsi Suur Teema „Majandus pärast sõda“ 15.02.2023 ettekanded

    Võib väita, et agressor, kes käivitas suurima konflikti peale Teist maailmasõda, on saavutamas soovitule vastupidist. Venemaa kaotab selle sõja. Ukraina on tõestanud oma tugevust ja astunud Euroopa Liidu lävepakule. See mõistetavalt häälestab meid teatud optimismile.

    Sõjas kaotavad kõik, aga pärast seda võivad paljud rikastuda. Millised majandusarengud ootavad meid ees Ukrainas, Euroopas, kogu maailmas? See on viimaste kümnendite keerulisemaid küsimusi, sest mitte kunagi pole valemis olnud sedavõrd palju muutujaid. Arvamusliidrid ning erakondade juhid ja tulevased peaministrikandidaadid arutlevad, millised on olulised otsused ja arengud peale sõda.

    Advokaadibüroo TARK ja Postimehe aasta majanduskonverents toimus 15. veebruaril Tallinnas Swissotel konverentsikeskuses ning seda modereeris Postimehe peatoimetaja Priit Hõbemägi.

    Majanduskonverentsil arutletud teemad:

    AARE TARK: „Majandus pärast sõda“

    15.02.2023 Advokaadibüroo TARK ja Postimehe majanduskonverents. Foto: Sander Ilvest/ Postimees

    Aare Tark: Ukraina majanduse taastamine on julgeolekupoliitiliselt aga sama oluline, kui täna Ukraina sõjaväe toetamine militaarabiga. Nii nagu Teise maailmasõja järgselt nähti USAs, et Euroopas rahu tagamise hädavajalikuks tingimuseks on majanduse ülesehitamine, on ka majanduslikult tugev ja iseseisev Ukraina Euroopa rahu garant tulevikus.

    Avakõne saab jälgida SIIN

     

     

    Erakonnajuhtide debatt teemal „Millises suunas majandust juhtida?“

    15.02.2023 Advokaadibüroo TARK ja Postimehe majanduskonverents. Foto: Sander Ilvest/ Postimees

    Tulevased Eesti peaministrikandidaadid – KAJA KALLAS, JÜRI RATAS, MARTIN HELME, LAURI LÄÄNEMETS, HELIR-VALDOR SEEDER, LAURI HUSSAR jagasid oma seisukohti.

    Astmeline tulumaks, ühetaoline tulumaks, neljapäevane töönädal ja odav elekter – need olid ainult mõned ideed, millega suuremate erakondade peaministrikandidaadid Eesti majandust edendaks.

    Debatti saab jälgida SIIN

     

    RAIVO VARE, majandusekspert: „Muutunud jõujooned: sõja suuremad võitjad ja kaotajad“

    15.02.2023 Advokaadibüroo TARK ja Postimehe majanduskonverents. Foto: Sander Ilvest/ Postimees

    Raivo Vare: Majanduslikud võtmekeskused on praegu USA, EL ja Hiina. Sõjalis- ja poliitilised võimusekused on aga Hiina, Venemaa vs USA. Venemaa on sõjas end näidanud arvatust nõrgemana, aga see ei muuda suures plaanis pilti. Ukraina sõdib ka meie eest. Tegemist on Euroopa sõjaga ja see on natuke ka maailma küsimus. Me peaksime kasutama terminoloogiat, et see on Euroopa sõda hetkel Ukrainas. Sõda eskaleeris juba varem kulgenud protsesse. Hakkab muutuma maailmakaubandus. Maailmakaubanduse kasv enam senise ennaktempoga majanduskasvuga võrreldes ei jätku.

    Ettekannet saab jälgida SIIN

    PEETER KOPPEL, SEB privaatpanganduse strateeg: „Laenupohmell“

    15.02.2023 Advokaadibüroo TARK ja Postimehe majanduskonverents. Foto: Sander Ilvest/ Postimees

    Peeter Koppel: Kui rahal pole hinda, soodustab see riskikäitumist. Maailm oleks pidanud õppima 2008. aastal alanud suurest finantskriisist ja veidi hiljem saabunud euroala võlakirjakriist, et hoiduda praegusest laenupoh­mellist, kuid seda ei tehtud.

    Kui raha hind ja risk lahutati teineteisest, hakati kasvava riskiga ajama taga kahanevat tootlust. Odava laenuga sai jooksutada madala marginaaliga ärimudeleid. Nüüd on raha hind liikunud väga kiiresti üles ja see on väga ebameeldiv. Summaarne ülemaailmne laenukoormus on 300 triljonit dollarit.

    Ettekannet saab jälgida SIIN

    TRIIN HERTMANN, ettevõtja, Grünfin partner:  „Eesti võimalus: kuidas tulla kriisidest tugevamini välja?“

    15.02.2023 Advokaadibüroo TARK ja Postimehe majanduskonverents. Foto: Sander Ilvest/ Postimees

    Triin Hertmann: Pikas perspektiivis on tugev rohepööre ainus variant, kuidas edasi minna. Kõikides valdkondades liigume taastuvenergia lahenduste poole.

    Taastuvenergia lahenduste trend on küll maailmas järsult kasvav, kuid see moodustab maailma elektrienergia toomisest väga väikese osa jätkuvalt.

    15 aastaga ei ole tehtud ühtegi konkreetset otsust. Ettevõtjad tahavad teha, aga riik ei ole loonud sobivat keskkonda ega seda soodustanud.

    Ettekannet saab jälgida SIIN

    Täispikk konverents on järelvaadatav SIIN

    Postimees meediakajastused:

    https://majandus.postimees.ee/7692102/blogi-postimehe-ja-advokaadiburoo-tark-aasta-majanduskonverents-kaimas-on-euroopa-soda

    https://arvamus.postimees.ee/7709125/aare-tark-soda-voib-kesta-15-aastat-mis-on-eesti-tegevuskava#_ga=2.102457477.526728949.1677052485-2026751394.1644498279

    https://majandus.postimees.ee/7713646/peaministriks-purgijate-vaidlus-laks-teravaks-vahet-ei-ole-kas-eesti-on-tagantpoolt-kuues-voi-kaheksas-poliitiline-ebaonnestumine-on-see-ikka#_ga=2.63503853.375584131.1677578208-702707568.1673946362

  • Aare Tark: Majandus pärast sõda

    Sõda võib kesta 15 aastat. Mis on Eesti tegevuskava?

    • Sõda Ukrainas võib kesta palju kauem, kui arvata oskame.
    • Ukraina majanduse taastamine on julgeolekuliselt oluline samm.
    • Sõjajärgse majanduse tuultes peab Eesti püsima võitjate poolel.

    Ukraina liitlasena oleme nii rahaliselt kui ka paljude Eesti inimeste igapäevaste pingutustega selle sõja tagajärgedega seotud veel palju aastaid. Seetõttu on loomulik, et sõda on meie aktiivse tähelepanu all. Samal ajal on mõistlik arutleda, mis saab pärast sõda, kirjutab vandeadvokaat Aare Tark.

    Sõda Ukrainas, mida Venemaa alustas üheksa aastat tagasi ning mille kuum faas algas 24. veebruaril 2022, võib kesta 15 aastat. NATO peasekretär Jens Stoltenberg eelmise aasta juunis täpset aastate arvu ei maininud, kuid hoiatas, et see võib kesta palju aastaid. Chicago Ülikooli politoloog Paul Poast kirjutas Washington Postis, et ta nõustub selle hinnanguga, sest praegusel sõjal on kõik pikaajalise sõjalise konflikti tunnused. Täpse arvulise ennustuse (15,3 aastat) on välja töötanud New Yorki Ülikooli politoloogid.

    Samas võib sõda lõppeda palju kiiremini, kui oskame seda arvata. Nii Ukraina sõjalise ülekaalu kui ka Venemaa sisepoliitiliste tegurite mõjul. Sõjad on ettearvamatud, muuhulgas sellepärast, et nende kulg sõltub olulisel määral sõdurite ja neid toetavate rahvaste psühholoogiast, tahtest ja meelsusest, mis võivad lühikese aja jooksul muutuda. Mõistlik on täna pingutada sõjas, kuid samas teha ka ettevalmistusi rahuks, sest ühel hetkel see mingis vormis saabub.

    Nagu ütles ajaloolane ja filosoof Yuval Harari: «Sõda ja rahu on otsused, mitte paratamatus. Sõdu algatavad inimesed, mitte loodusseadused. Ja nii nagu inimesed sõdu algatavad, saavad inimesed ka rahu teha. Kuid rahu sõlmimine ei ole ühekordne otsus. See on pikaajaline jõupingutus, et kaitsta universaalseid norme ja väärtusi ning ehitada üles koostööinstitutsioone.»

    Me kõik ootame sõja lõppu ning mitte lihtsalt lõppu, vaid lõppu Ukraina territoriaalse terviklikkuse taastamise ja rahulepinguga eeldustel, mille on sõnastanud Ukraina president. Edward Lucas nimetas 2022. aastal Tallinnas majanduskonverentsil Volodõmõr Zelenskõid vaba maailma juhiks.

    Ukraina liitlasena oleme nii rahaliselt kui ka paljude Eesti inimeste igapäevaste pingutustega selle sõja tagajärgedega seotud veel palju aastaid. Seetõttu on loomulik, et sõda on meie aktiivse tähelepanu all. Samal ajal on mõistlik arutleda, mis saab pärast sõda.

    Ukraina majanduse taastamine on julgeolekupoliitiliselt sama oluline kui täna Ukraina sõjaväe toetamine militaarabiga.

    Sõjapidamine on väga kallis tegevus, paljuräägitud HIMARSi üksainus raketilask maksab 100 000 – 1,5 miljonit eurot, olenevalt laskeulatusest. Seetõttu on tõenäoline, et ühel hetkel jooksevad konflikti osapooled ressurssidest tühjaks ning kuum faas lõpeb. Tänaseks Ukrainale osutatud välisabi kogusumma ulatub üle 110 miljardi euro.

    Siinpool rindejoont meeldib meile arvutada rahas ning seepärast tundub, et Ukraina toetajatel on ressursse rohkem, mistõttu on Venemaa kaotus ainult aja küsimus. Nende ennustuste tegijad peavad aga arvestama, et Venemaa on eurode vastu valmis panema inimelusid.

    Ukraina majanduse taastamine on julgeolekupoliitiliselt sama oluline kui täna Ukraina sõjaväe toetamine militaarabiga. Nii nagu Teise maailmasõja järel nähti USAs, et Euroopas rahu tagamise hädavajalik tingimus on majanduse ülesehitamine, on ka majanduslikult tugev ja iseseisev Ukraina Euroopa rahu garant tulevikus. Seetõttu pole imestada, et USA mõttekoda German Marshall Fund on välja töötanud seitsmepunktilise kaasaegse Marshalli plaani Ukraina jaoks. Sarnaseid mõtteid on siinpool ookeani välja öelnud muuhulgas Ursula von der Leyen, Olaf Scholz ja teised.

    Me ei tea täna, kui suureks sõjakahjud kujunevad. Hetkehinnangud varieeruvad suurel skaalal: 350 miljardist eurost Maailmapanga hinnangul kuni 700 miljardi euroni Ukraina valitsuse hinnangul. Võrdluseks, sõjast laastatud Euroopa ülesehitamise plaani kulu USA-le tänases vääringus oli 173 miljardit dollarit. Palju on räägitud mõttest kasutada kahjude hüvitamiseks Euroopas ja mujal külmutatud Venemaa ja Vene oligarhide varasid, kuid täna on veel õiguslikult ebaselge, kas ja kuidas see juriidiliselt võimalik on.

    Millised on aga need laiemad majandusarengud, mis ootavad meid ees Ukrainas, Euroopas ja kogu maailmas, kui rahu saabub ja ülesehitamine võib alata? See on viimaste kümnendite keerulisemaid küsimusi, sest mitte kunagi pole valemis olnud sedavõrd palju muutujaid.

    Enne sõja kuuma faasi puhkemist kimbutasid meid neli suurt kriisi. Nendest võime ehk ainult pandeemia lugeda Euroopas lahendatuks.

    Üks väga oluline muutuja on inimesed. Ukrainast on tänaseks erinevatesse Euroopa riikidesse sõja eest põgenenud kaheksa miljonit inimest. Kui paljud neist sõja lõppedes tagasi kodumaale lähevad, sõltub muuhulgas nii sellest, mis tingimustel ja tulemusega sõda lõpeb, kui ka sellest, milliseid tingimusi pakuvad neile Ukraina ja nende praegused asukohariigid. Ei tasu unustada, et paljude negatiivse iibega ELi riikide jaoks on Ukraina inimesed praegu ära täitnud valusaid demograafilisi ja tööjõukriisiga seotud auke.

    Sektoritest rääkides ei saa üle ega ümber energiast. Enne sõja kuuma faasi puhkemist kimbutasid meid neli suurt kriisi. Nendest võime ehk ainult pandeemia lugeda Euroopas lahendatuks. Kliimakriis aga järjest süveneb ning selle mõjud on üha ilmsemad. Energiakriis on otseselt seotud nii kliimakriisi kui sõjaga, sest kas ja millisel kujul jätkub Venemaa energiakandjate import Euroopasse on veel täielikult teadmata. Eestis on vaja kaaluda energiasõltumatuse, kliimaneutraalsuse ja energiahinna vahel ning teha sellest lähtuvaid otsuseid energiataristu, aga ka inimestele ja tööstustele makstavate toetuste osas. Samal ajal tuleb see kõik sobitada kokku kliimaeesmärkidega, et jätkuks rohemajanduse areng ja investeeringud sellesse.

    Arvestades, et energia hind on üks olulisemaid sisendhindasid ülejäänud majandusele ning mõjutab seetõttu üldist inflatsioonitaset, on energiasektori kaudu ilmnevad mõjud sõjajärgses majanduses ühed olulisimad. Inflatsiooni kontrolli alla saamise tavapärane reaktsioon on laenuintresside tõstmine keskpankade poolt, kuid intresside kiire kasv paneb täiendava löögi alla paljud ettevõtted ja majapidamised, kelle laenumaksed suurenevad hüppeliselt. Rääkimata kinnisvarasektorist, mis oluliselt kallimate laenude tõttu kõvasti kannatab. Maailmapanga varasem prognoos ELi majandusele oli neljaprotsendiline kasv, kuid eelmise aasta lõpus alandati seda 2,9 protsendile. Vaja on leidlikku majanduspoliitikat, et sõja mõjude vahel toimivat tasakaalu leida.

    Majandusharude lõikes on ilmselt ka võitjaid, kes näevad kiiret kasvu olenemata inflatsioonist ja energiahindadest. Paljud riigid on aru saanud, et viimaste kümnendite jooksul on nad oma kaitsevõimet alarahastanud, mistõttu nüüd on kiiresti tehtud suures mahus tellimusi. Lisaks on vaja taastada need otsesed varud, mille arvelt Ukrainale sõjalist abi anti. The New York Timesi andmetel plaanib USA Ukraina sõja tõttu järgmise kahe aasta jooksul suurendada näiteks suurtükimürskude tootmist umbes 500 protsendi võrra. Väga paljud teised riigid on viimase aasta jooksul teinud või andnud teada täiendavatest relvahangetest, Eesti teiste hulgas. Kahjuks pole meil endal kuigi palju sõjatööstuse ettevõtteid, kes neid tellimusi saaks ning töö ja raha Eestisse tooks.

    Ehituses sektorina ilmselt nii suurt kasvu ei tule, aga kui vaadata, kuidas näiteks 1990. aastatel Lahesõja järel said paljud USA ettevõtted Iraagi ja Kuveidi taastamiseks oma valitsuse tellimusi, siis võib arvata, et Ukraina transpordi-, telekommunikatsiooni- ja kommunaaltaristu, elamufondi ja tööstuste ülesehitamisel läheb kindlasti vaja Euroopa ettevõtete abi. See on koht, kus ka Eesti ettevõtted saavad kindlasti abiks olla, eriti arvestades, et protsentuaalselt SKTst oleme suurimaid Ukraina toetajaid ning seega on meie ettevõtete osalemine sõjajärgses ülesehitamises põhjendatud. Ettevõtjad ei saa siin aga üksi tegutseda, eelnevalt on vaja teha riikide tasandil kokkulepped.

    Ukraina on tõestanud oma tugevust ja astunud vastu Venemaale ning liikunud Euroopa Liidu lävepakule. See mõistetavalt häälestab meid teatud optimismile. Majanduses, eriti sõjajärgses majanduses, on aga suur hulk määramatust ja ebakindlust, mille lahendamine vajab kindlakäelist juhtimist. Maailma Majandusfoorumi asutaja Klaus Schwab ütles hiljutise Davosi tippkohtumise eel: «Majandus-, keskkonna-, sotsiaal- ja geopoliitilised kriisid lähenevad ja põimuvad, luues äärmiselt mitmekülgse ja ebakindla tuleviku. Davosis toimuval iga-aastasel kohtumisel püütakse tagada, et juhid ei jääks kriisimõtteviisi lõksu.» Tundub, et see läks ka korda ja majandusfoorumi meeleolud olid valdavalt positiivsed alates esimesest, IMFi asedirektori Gita Gopinathi sõnavõtust.

    Valimistejärgsele valitsusele tuleb soovida sedasama tasakaalukat visioonikust ning mitte lõksu jäämist kriisimõtteviisi, et sõjajärgse majanduse tuultes oleks Eesti tervikuna võitjate leeris.