Välismaalaste palkamine muutus lihtsamaks ja soodsamaks
Alates 24.05.2022 jõustus välismaalaste seaduse ja välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmise seadus, millega võeti vastu mitu olulist muudatust seni kehtinud regulatsioonides.
Seaduseelnõu seletuskirja kohaselt on muudatuste eesmärgiks tagada Eestis viibimine ning siia õppima ja elama asumine nendel välismaalastel, kes panustavad Eesti arengusse ning kelle siinviibimine on kooskõlas avalike huvide ja siinse tööjõuturu vajadustega. Samuti tõhustati võimalusi kontrollida välismaalaste töötamise tingimuste täitmist.
Olulisemad muudatused on näiteks tippspetsialisti palgakriteeriumi vähendamine – kui seni tuli välismaalaste seaduse kohaselt maksta tippspetsialistile vähemalt kahekordset Eesti keskmist töötasu, siis uue regulatsiooni kohaselt väheneb see nõue 1,5-kordse keskmise töötasuni. Samuti lisandus uus regulatsioon, mille kohaselt võib lühiajalise töötamise registreerida üksnes täistööajaga töötamiseks – senini vastav nõue puudus. Erandina ei kehti täistööajaga töötamise nõue õpetaja, akadeemilise töötaja, teadlase ja noorsootöötaja kohta. Samuti muudeti renditöö vahendamisega seonduvaid reegleid – kui seni pidi renditöö vahendajal olema deposiidis vahendeid vähemalt 10 protsendi ulatuses välismaalase ühe kuu töötasufondist, siis uue regulatsiooni kohaselt peab tööandjal olema tagatis välismaalase ühe kuu suuruse töötasu ulatuses. Tagatise liikide osas võib tööandja valida kas deposiidi või garantii vahel. Tagatise andjaks võib olla Eestis või Euroopa Majanduspiirkonna teises lepinguriigis asuv kindlustusandja või krediidiasutus. Tagatis peab kehtima kogu lühiajalise töötamise perioodi jooksul.
Uue muudatusena lisandus seadusesse ka säte, mis annab Politsei- ja Piirivalveametile õiguse teha tööandjale ettekirjutuse, kui tööandja ei täida oma kohustust maksta välismaalasele töötamise eest välismaalaste seaduses sätestatud tasu. Ettekirjutuse võib teha tagasiulatuvalt kogu töötamise aja kohta, mil tööandja välismaalasele nõuetekohast tasu ei maksnud. Kui tööandja jätab ettekirjutuses määratud tähtajaks tasu maksmata, lõpeb välismaalase Eestis töötamise õigus järgmisest päevast. Juhul kui tööandja jätab ettekirjutuse määratud ajaks täitmata, on Politsei- ja Piirivalveametil õigus kohaldada tööandja suhtes sunniraha kuni 32 000 eurot.
Osa muudatusi jõustub ka alates 2023. aastast − välismaalaste seaduse muudatuse kohaselt saab välismaalane, kes on vahetult enne elamisloa taotlemist töötanud Eestis lühiajalise töötamise registreerimise alusel vähemalt üheksa kuud ning kelle töötamine jätkub lühiajalise töötamise registreerinud tööandja juures, taotleda kuni kaheks aastaks tähtajalise elamisloa andmist lühiajaliseks töötamiseks. Selline elamisluba on vabastatud sisserände piirarvu alt.
Lisaks jõustuvad alates 2023. aastast ka erandid kasvuettevõtete jaoks. Nimelt on kasvuettevõtetel edaspidi lubatud välismaalasele maksta palka, mis on vähemalt 80 protsenti Statistikaameti viimati avaldatud Eesti aasta keskmisest brutokuupalgast. Lisaks ei lähe kasvuettevõtte välismaalasest töötajatele väljastatud elamisload sisserände piirarvu alla. Kasvuettevõtteks on seaduse kohaselt tegevust kasvatav Eestis registreeritud äriühing, mille eesmärk on sellise suure globaalse kasvupotentsiaaliga, tehnoloogial põhineva, innovaatilise ja korratava ärimudeli edasiarendamine, mis aitab oluliselt kaasa Eesti ettevõtluskeskkonna arengule ning mis vastab järgmistele tingimustele:
1) on tegutsenud vähemalt kümme aastat;
2) Eestis töötab vähemalt 50 töötajat;
3) on maksnud Eestis viimasel aastal tööjõumakse vähemalt üks miljon eurot;
4) tööjõumaksude kumulatiivne kasv viimase kolme aasta jooksul on 20 protsenti.
Viidatud seadusega ei reguleerita Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna ega Šveitsi Konföderatsiooni kodaniku Eestisse saabumise ja Eestis viibimise õiguslikke aluseid, seda reguleerib Euroopa Liidu kodaniku seadus. Samuti ei reguleeri viidatud seadus nende kolmandate riikide kodanike, kes vajavad rahvusvahelist kaitset, Eestisse saabumise ja Eestis viibimise õiguslikke aluseid, vaid need on sätestatud välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses.
Täienevad tööandjate kohustused töötajate suhtes
Alates 01.08.2022 jõustub töölepingu seaduses mitu muudatust, mille on Riigikogu vastu võtnud töölepingu seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega.
Seadusega võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/1152 läbipaistvate ja prognoositavate töötingimuste kohta Euroopa Liidus. Viidatud direktiiv näeb ette töötaja suhtes kohaldatavate töötingimustega seotud miinimumnõuded, et tagada töötingimuste piisav läbipaistvus ja prognoositavus. Muudatustega viiakse töötaja töötingimustest teavitamine vastavusse Euroopa Liidu õigusega.
Muudatustega täiendatakse töölepingu seaduses nende andmete hulka, millest tööandja peab töötajat tööle asumisel kirjalikult teavitama. Tööandjal tekib kohustus teavitada töötajat tööandja pakutavast koolitusest, hüvitatavast puhkusest, katseaja kestusest, ületunnitöö tegemise ja hüvitamise korrast, töölepingu ülesütlemise vormist ja põhjendamiskohustusest ning maksusid ja makseid saavatest asutustest ja nende maksmisega kaasnevast kaitsest. Andmete muutmise korral tuleb teave muudatuse kohta esitada hiljemalt muudatuse jõustumise päeval. Samuti sätestavad muudatused töötaja kaitse ebasoodsa kohtlemise eest juhuks, kui töötaja toetub oma õigustele ja kohustustele, juhib tähelepanu nende rikkumisele või toetab teist töötajat oma õiguste kaitsel.
Lisaks nähakse muudatustega ette, et töötajal on õigus taotleda tööandjalt sobivaid töötingimusi, sealhulgas töötamist tähtajatu töölepingu alusel või täistööajaga. Tööandja kaalub, kas töötaja sobivate töötingimuste taotluses esitatud soovid töötingimuste muutmiseks on mõistlikult ühitatavad tööandja ettevõtte huvidega. Kui tööandja keeldub töötingimuste muutmisest, põhjendab ta keeldumist kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis 14 kalendripäeva jooksul taotluse saamisest arvates. Kui töötaja esitab nelja kuu jooksul rohkem kui ühe sobivate töötingimuste taotluse, on tööandjal kohustus vastata ühele taotlustest.
Lisaks nähakse muudatusega ette, et tööandja ei tohi keelata töötajal töötada teise tööandja juures, välja arvatud siis, kui pooled on sõlminud konkurentsipiirangu kokkuleppe.
Riigikohus selgitas solvava postituse autori isiku kindlakstegemisega seonduvat
Riigikohtu tsiviilkolleegium selgitas oma käesoleva aasta 9. mai kohtulahendis nr 2-21-573, kuidas ja millistel tingimustel on kannatanul võimalik nõuda kohtu kaudu solvava või väärinfot sisaldava veebipostituse avaldaja väljaselgitamist.
Viidatud kohtulahendi ja Riigikohtu avaldatud kokkuvõtte kohaselt on kohus senini algatanud eeltõendamismenetluse, kui kannatanu soovib oma au ja hea nime kaitseks kohtusse pöörduda ning vajab kõigepealt teavet selle kohta, kes on sobimatu sisuga kommentaari postitanud.
Praktikas on kohtuasjade lahendamisel tekitanud erimeelsusi küsimus, kas see on Eesti ja Euroopa Liidu (EL) õigusega kooskõlas.
Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kogu koosseis leidis 9. mail avaldatud lahendis, et kehtiv Eesti õigus ja EL-i isikuandmete kaitse üldmäärus annavad postituse tegija andmete väljanõudmiseks piisava aluse. Samas täpsustas kohus andmete väljastamise korda ja rõhutas vajadust kaitsta lisaks kannatanule ka selle inimese õigusi, kes on väidetavalt õigusvastase kommentaari avaldanud.
Riigikohus märkis viidatud lahendis, et postituse avaldaja tuvastamiseks vajalik teave kuulub isikuandmete hulka ning nende andmete väljanõudmise ja edastamisega sekkutakse inimese eraellu. Lõppastmes võib see mõjutada ebasoodsalt ka tema väljendusvabadust. Samas võib selline sekkumine olla lubatav teise inimese õiguste kaitseks, et ta saaks vajaduse korral kohtusse pöörduda ja kahju hüvitamist taotleda.
Riigikohus märkis, et isiku eraellu sekkumine peab olema proportsionaalne ja selle tagamiseks tuleb kohtul eeltõendamismenetluses muu hulgas hinnata võimaliku tulevase nõude perspektiivikust ehk rahuldamise tõenäosust. Samuti tohib andmeid välja nõuda ja edastada ainult nii palju, kui on minimaalselt vajalik postituse avaldaja tuvastamiseks ehk hagi esitamiseks.
Andmete taotleja peab lisaks põhjendama, miks ta ei saa postituse tegijat ise muul mõistlikul viisil välja selgitada. Mõjuvaks põhjuseks võib olla näiteks see, kui kasutajanimi või teised postituses leiduvad andmed ei võimalda autori ees- ja perekonnanime kindlaks teha. Sama kehtib ka nn libakontode, laialt levinud nimede ja varjunimede kohta, mille abil pole võimalik konkreetset inimest tuvastada.
Enne välja nõutud andmete taotlejale edastamist tuleb aga kohtul nende abil tuvastatud inimene ära kuulata, et ta saaks oma seisukohta avaldada – kas andmete edastamine on põhjendatud või riivaks see lubamatult tema privaatsust – ning anda talle võimalus andmete väljastamist vaidlustada.
Sideettevõte või veebilehe omanik saab keelduda andmete väljastamisest ainult oma õiguste kaitseks, mitte postituse autori huvides, sest viimane saab end ise menetluses kaitsta. Andmete valdaja võib nende avaldamisest keelduda näiteks juhul, kui küsitud teave sisaldab lisaks väidetava õigusrikkuja andmetele ka teiste inimeste andmeid või on küsitud teave nõude eesmärki silmas pidades liiga laiaulatuslik.
Lahendiga on võimalik lähemalt tutvuda aadressil: https://www.riigikohus.ee/et/lahendid/?asjaNr=2-21-5736/29.
Allar Aru
Partner, vandeadvokaat
**************
Uudised ilmusid algselt Äripäeva 2022. aasta juunikuu väljaandes Õigusuudised