The Legal 500, an international publishing company assessing law firms and lawyers global has published the results of its 2021 research.
This year Law Firm TARK was again recognized in seven rateable categories and all our partners has been named.
The Legal500 awarded with the nomination of Next Generation Partners Tanel Tark in the field of EU and Competition, Tauno Tark in the field of Dispute Resolution and Tanel Küün in the fields of Real Estate and Construction and in Banking, Finance and Capital Markets.
In the Commercial, Corporate and M&A field partners Hannes Küün and Marit Savi recognized as Leading Individuals in Estonia.
For over 30 years, The Legal 500 has been ranking the quality of legal service providers by analyzing the capabilities of law firms in over 150 jurisdictions across the world. The rankings are based on a series of criteria, among others long-lasting experience in the field of legal services, reviews of experienced independent experts, and feedback from 300,000 clients worldwide.
And the best is to get feedback and recognition from our customers and partners by their own words:
‘It a small but agile team covering everything that our business needs and probably more.’
‘I think they walk that extra mile. I have received some updates from them what is happening in local market even during the times they are not having any assignments from us.’
‘Quick reaction, always available. People really helpful and active.’
Mainekas õigusturgude hindaja Legal 500 avaldas 2021. aasta EMEA väljaandes hinnangulise ülevaate Eesti advokaadibüroode kohta ja Euroopas üldiselt. The Legal 500 on sõltumatu õigusturge hindav väljaanne, mis analüüsib advokaadibüroosid enam kui sajas õigusruumis üle maailma.
Sellel aastal pälvis TARK advokaadibüroo tunnustuse seitsmes valdkonnas ja eraldi olid toodud välja nimeliselt kõik meie büroo partnerid.
Kõrge hinnangu Next Generation Partners ehk „uue generatsiooni partnerid“ pälvisid meie büroost taaskord koguni kolm advokaati – Tanel Tark Euroopa Liidu ja konkurentsiõiguse valdkonnas, Tauno Tark kohtuvaidluste valdkonnas ja Tanel Küün pangandus- ja finantsõiguse ning kinnisvara- ja ehitusõiguse valdkonnas.
Leading individual ehk „juhtiv advokaat“ tunnustuse osaliseks said Marit Savi ning Hannes Küün, ühinemised ja omandamised valdkonnas.
The Legal 500 on üle 30 aasta koostanud regulaarseid analüüse õigusteenuste pakkujate kvaliteedi hindamiseks rohkem kui 150 õigusruumis üle maailma. Väljaande poolt advokaadibüroode pingerea koostamise aluseks on mh pikaajalise juriidilise turu kogemusi ja teadmisi omavate sõltumatute ekspertide uuringud ja tagasiside 300 000 kliendilt kogu maailmas.
Ja parim on siiski saada tunnustustust ja tagasisidet enda klientidelt ning koostööpartneritelt nende oma sõnadega:
“TARK on väike, kuid paindlik meeskond, mis katab kõike, mida meie äri vajab, ja tõenäoliselt veel rohkemgi.“
“TARK meeskond käib alati selle lisakilomeetri. Oleme saanud neilt teavet, mis toimub kohalikul turul, isegi siis, kui neil ei ole meie poolt mingeid ülesandeid.“
“Kiire reageerimine, alati kättesaadav. Inimesed on tõesti abivalmid ja aktiivsed.“
Advokaadibüroo TARK ja Postimehe aastakonverents ”SUUR TEEMA 2022: KES VALITSEB MAAILMA?“ toimus 17. märtsil 2022 Radisson Blu Hotel Olümpia konverentsikeskuses Tallinnas.
Elame suurte turbulentside keskel. Kas, kuidas ja millal saame sellest välja ning millise hinnaga? Kas on see uus normaalsus, millega tuleb kohaneda või lihtsalt alistuda? Meile sageli tundub, et keegi valitseb meid või maailma. On see paljuräägitud Must Luik või on maailma peidetud Suur Niiditõmbaja, kelle mängus me osaleme? Neil teemadel arutleti advokaadibüroo TARK ja Postimehe aasta majanduskonverentsil.
Majanduskonverentsil astusid üles Edward Lucas (Briti ajakirjanik, Eesti esimene e-resident), Raul Eamets (TÜ Sotsiaalteaduste valdkonna dekaan, makroökonoomika professor), Sten Tamkivi (ettevõtja ja investor, Taavet+Sten partner), Kuuno Vaher (Astra Zeneca Kesk-Euroopa klastri juht), Einari Kisel (energiapoliitika doktor) ning Allan-Hermann Pool (neuroteaduste dotsent, Texase Ülikooli Southwesterni Meditsiinikeskus (USA)).
Majanduskonverentsil arutletud teemad:
17.03.2022 Tallinn Postimehe ja TARK advokaadibüroo majanduskonverents. TARK vanempartner Aare Tark. Foto: Sander Ilvest/Postimees
Aare Tark – teemade avamine
Aare Tark: mõne kuu eest ei osanud keegi oodata, et on lahvatanud sõda Euroopas. Venemaa sõda Ukrainas on selgelt näidanud, kui oluline on omada iseseisvat kaitsevõimet ja olla sõltumatu energiajulgeolekus.
Maailm on täpselt selline, nagu lepib kokku põlvkond, kes seda parasjagu juhib. Inimintellekti suutlikkus töötada väärtustega on tähtis ka tulevikus. Kompleksses maailmas selget silmavaadet hoida on üksjagu pingutav, aga peame meeles pidama, et meie juhime maailma. Mida targemalt suudame otsustada, seda paremini meie riik ja maailm valitsetud on. Vajadusel peame olema aga resoluutsed ja seisma väärtuste eest. Nagu võime tõdeda, pole kurjuse impeerium kuhugi kadunud.
Briti ajakirjanik, Eesti esimene e-resident Edward Lucas. Foto: Albert Truuväärt/Scanpix
Edward Lucas – Kes on geopoliitiliselt maailma valitseja?
Edward Lucas: mult on küsitud, kes maailma juhib. Mängureeglid pandi paika mitme kümnendi eest. Viimase kolme nädalaga on tekkinud tõsised küsimused, sest Venemaa on teinud midagi, mida isegi Nõukogude Liit ei teinud – tungis sisse naaberriiki ja ähvardas sekkujaid tuumarelvadega. Meil on minevikus olnud tuumakriisid, aga isegi Hruštšov ei kasutanud sellist retoorikat ja taktikat, nagu Putin. Oleme äärmise ebakindluse perioodis, see on üks suuri ajaloolisi hetki, nagu 1991. aasta. Siis nägime suuri muutusi paremusi poole, nüüd kardan, et halvemuse suunas.
“Mind on tõsiselt üllatanud USA, kes on kolme nädalaga Euroopa Liidust ja globaalsest juhipositsioonist eemaldunud. Bideni administratsioon muretseb eskalatsiooni pärast ja kardab Venemaa provotseerimist rohkem kui Venemaa võitu. USA pole oma suurt jõudu alati mõistlikult kasutanud, kui vaatame Iraaki ja Afganistani, aga me pole seni kunagi kahelnud USA võimes toimida.”
“USA käitub nagu eurooplased varem. Saksamaa ja Itaalia ning Euroopa institutsioonid püüavad alati konflikti asemel arendada “dialoogi”. Nii ei saa maffiariigiga läbi rääkida. Paljud teist mäletavad
Lennart Meri 1994. aasta kõnet, kus ta ammu enne Putini võimuletulekut kirjeldas kaht ohtu – Venemaa revanšismi ja Lääne küünilisuse ja reaalpoliitika segu. Ütlen siiani oma sõpradele, et nad seda kõnet loeks. Nüüd on aga Euroopa ärganud ja käitub otsustavalt.”
“Tunnen Boris Johnsonit 25 aastat, see pole alati olnud lähedane sõprus. Aga pean ütlema, et ta on mu ootusi tohutult ületanud. Ühendkuningriik on võtnud Ukraina aitamisel juhtrolli.”
Hiina on keskendunud ühenduste loomisele, nagu Uus Siiditee, ja andmete kogumisele lääneriikide kohta. Samuti püüab Hiina survestada läänt mitte aktsepteerima Taiwani kui eraldiseisvat riiki.
Küsimus on, mida teeb Venemaa suunal Hiina. Kas annab relvi, varuosi ja muud abi? Samas on hiinlased toimuvat otsesõnu sõjaks nimetatud ja neile ei meeldi ebastabiilsus. Ukraina loob ka halva pretsedendi sarnaselt Krimmiga, kuna Hiina jaoks on oluline territoriaalne terviklikkus. On võimalik, et hiinlased sunnivad Putini läbirääkimistele.
Kui vaatan Zelenskõid ja ukrainlasi Hersoni tänavatel okupantidele vastu seismas, siis mul on tunne, et oleme tagasi ajastus, kus ideed on tõesti olulised. Võime kaotada palju elusid, hooneid, territooriume aga 1989. aasta ideed on nüüd tagasi.
USA võiks maailma valitseda, aga küsimus pole ainult sõjalises jõus, vaid ka tahtes. USA ütleb praegu sisuliselt: kui ründate NATOt, tuleb sõda, aga see tähendab justkui, et mitte-NATO riike võite rünnata.
USA demokraadid on partei vasakäärmusliku tiiva lõksus. Nad kaotavad vahevalimised ja on ebatõenäoline, et Biden uuesti kandideeriks. Ma ei näe ühtegi potentsiaalset demokraati tema asemel. Vabariiklastel on võibolla DeSantis ja Nikki Haley, kui nad uuesti Trumpi ei vali.
17.03.2022 Tallinn Postimehe ja TARK advokaadibüroo majanduskonverents. TÜ sotsiaalteaduste valdkonna dekaan, makroökonoomika professor Raul Eamets. Foto: Sander Ilvest/Postimees
Raul Eamets – Kas rahatrükk päästab maailma?
Raul Eamets: Euroopas on 2014.-2015. aastatest massiivselt raha juurde trükitud. Seda nimetatakse viisakamalt varaostuprogrammideks jm, aga need on ilusad nimed asjale, mille nimi on raha trükkimine.
Miks pole toimunud suurt hinnatõusu? Uus raha on liikunud aktsiatesse. See trend pole ainult USAs vaid ka mujal maailmas. Metallide puhul algas suurem hinnatõus juba 2000ndate aastate alguses, aga sai kiire hoo sisse 2008-2009 pärast finantskriisi. Lisaks sellele kuld, mis läbi ajaloo on olnud atraktiivne investeerimisobjekt – 2014-2015 aastast alates püsivalt tõusnud. Loomulikult ei jää tõusust kõrvale ka kinnisvara. Euroopas on Eestis kinnisvarahinnad peaaegu kõige kiiremini kasvanud.
Spekulatiivne raha on jõudnud ka CO2 kvootidesse, mis on püstjoones üles läinud. Väga palju reaalset raha läinud ka virtuaalmaailma – Bitcoin, NFTd, Ethereum. Praegu on USAs populaarne nn moodne majandusteooria, mis on sisuliselt inflatsioonimaksu kehtestamine – valitsus laenab läbi võlakirjade raha ja siis finantseerib neid läbi rahatrüki.
Varem või hiljem jõuab rahatrükk ka tarbija rahakotti – tundub, et see aeg hakkab kätte jõudma. Näeme hinnatõusu igal pool maailmas. Eesti Panga aasta alguse inflatsiooniennustus ütles, et aasta jooksul peaks inflatsioon taltuma. Vene agressiooni majanduslik mõju – energiakandjate, teravilja, metalli ja puidu ning väetiste hinnatõus. Kriisi tingimustes hakkavad aktsiahinnad ja CO2 kvoodi hinnad langema, samas võimendab spekulatiivne raha nafta, teravilja jm hinnatõusu.
Hinnatõus tekitab ka palgatõusu, mis omakorda hinnatõusu – hakkab kerima protsess, mis teatud tingimustes võib jõuda hüperinflatsioonini. Kõrgemad palgad tähendavad ka tööjõumahukate töökohtade väljatõrjumise – näiteks kassiirid asendatakse iseteeninduskassadega. Sõjapõgenike vool tähendab samas täiendavat tööjõudu, mis peaks pidurdama palgatõusu – kui palju, mis mahus, sõltub väga paljudest faktoritest. Praegu täiesti ebaselge, kaua sõda kestab.
Sõja tingimustes on alati suurenenud kaitsekulutused, suureneb patriotismist kodumaiste kaupade tarbimine, võetakse täiendavat laenu ja siin võib tõepoolest rahatrükk maailma päästa. Sisendite hinnatõus jõuab kaupadesse viiteajaga. Maailm on muutunud määramatuks, mis ei võimalda pikki plaane teha.
Kutsun üles toetama Eestis õppivaid Ukraina tudengeid, sest nende olukord on väga keeruline.
17.03.2022 Tallinn Postimehe ja TARK advokaadibüroo majanduskonverents. Ettevõtja ja investor Sten Tamkivi. Foto: Sander Ilvest/Postimees
Sten Tamkivi – Krüptotehnoloogiad: interneti kolmas tulemine
Sten Tamkivi: on kaks internetimaailma – Hiina ja teisel pool Meta, Google, Microsoft, Amazon, Apple ja idufirmad. Maailm vajab kolmandat internetti nende kahe vahele.
Algusaegadel oli internet hajutatud, mis oli oluline alustala, kuna interneti lõi USA valitsus eesmärgiga, et see peaks vastu ka tuumasõjale. See internet, mis täna taskus on vargsi muutunud – inimesed mitte ainult ei loe teksti, vaid ka loovad sisu, kogemus on interaktiivne. Samuti on tänapäeval kontroll interneti üle tsentraliseeritud.
Nn WEB3 – krüptoraha, digitaalsed varad, NFTd. Detsentraliseeritud finantside maailm on tekkinud sisuliselt kahe aastaga. On ka ohud – kõlab kenasti, et on idealistlik hipilik tulevikumaailm. Krüptokuritegevus oli 14 miljardit dollarit kõikidest krüpotehingutest eelmisel aastal, aga legaalse tegevus maht on ka plahvatuslikult kasvanud. Krüpto on aga läbipaistev, tehingud plokiahelal näha. Ebaproportsionaalselt suur hulk maailma krüptoettevõtetest on registreeritud Eestis, nii et kui ühega on mingi probleem, mõjutab see meie mainet.
Riigid saavad kontrollida kohti, kus krüptoraha vahetatakse tavaraha vastu. Krüpto pole seetõttu alternatiiviks SWIFTile. Coinbase pani 25 000 venelastele kuuluvat krüptokontot sõja alguses kinni.
Internet võiks olla läbipaistvam ja hajutatum. Eestil head võimalused, kuna meil juba ID-kaart ja muud tehnilised arendused, väike avatud majandus.
17.03.2022 Tallinn Postimehe ja TARK advokaadibüroo majanduskonverents. Astra Zeneca Kesk-Euroopa klastri juht Kuuno Vaher. Foto: Sander Ilvest/Postimees
Kuuno Vaher – Ravimitööstus – kes päästab maailma?
Kuuno Vaher: on täiesti uskumatu, olles ravimiarendusega seotud, kui palju teadmisi lisandub praegu valdkonda. Samas lisandub ka komplekssust. Haiguste suremus on langev, paljud varem surmavad haigused on muutunud kroonilisteks – toimub kiire areng positiivses suunas. Peame tegelema rohkem preventsiooniga. COVID-kriis – kõik saime aru, või vähemalt enamik, et oluliselt odavam ja mõistlikum on hoida haigus ära, kui tegeleda selle tagajärgedega.
Indiviidid ei suuda enam teaduse komplekssust lahti mõtestada, pöördutakse alternatiivide poole. Oleme seda COVID-kriisi ajal näinud. Informatsiooni ülekülluses ei suudeta efektiivselt kommunikeerida. Eriti idiootne info levib hästi.
USAs suudab vaid kolm protsenti inimestest elada tervislikult, mis tähendab – sööd veidi puuvilja, liigutad end, ei suitseta. Lahenduseks võiks olla “alternatiivse teadmise” või tegevusetuse maksustamine, st isiklik finantsiline vastutus. Indiviid, kes teadlikult kõrvale kaldub, peab rohkem maksma, nii suudame tervishoiueelarvetega vastu pidada. Koolis peaks õpetama, et puudub “tõde” – on vaid hetke parim teadmine. Tavainimesel jookseb juhe kokku, kui täna tuleb üks info, homme veidi teine, aga see on tervishoius tavaline. Teiseks peaks õpetama allikakriitilisust.
Tervishoiu rahastus pole jätkusuutlik. Kui soovime hoida sama taset, on vaja oluliselt ressursse juurde. Tervishoiusüsteemis on meeletu hulk andmeid – targem andmeanalüüs võimaldab väga palju optimiseerida. Piirid andmeanalüüsi ja arenduse vahel on täiesti kadunud, väga suur osa on tehnoloogial. Laitmatult peab töötama valitsuse, ülikoolide ja erasektori koostöö.
Miks pole uusi tüvepõhiseid vaktsiine? Kliinilised uuringud peavad toime kinnitama. COVIDi lained lähevad üles-alla. Teed näiteks ravimiuuringut piirkonnas, kus on omikron, aga järsku tuleb seal delta.
Kui on väga suur kriisisituatsioon, on erandid lubatud, aga üldiselt peab näitama uuringutega toimet. Keegi ei taha kasutada vähiravimit, mille kohta pole teada, kas see toimib.
17.03.2022 Tallinn Postimehe ja TARK advokaadibüroo majanduskonverents. Energiapoliitika doktor Einari Kisel. Foto: Sander Ilvest/Postimees
Einari Kisel – Rohepöörde dilemmad ja trilemmad
Einari Kisel: rohepööre pole nii must-valge, kui poliitikud seda esitavad. Ma pole rohepöörde fänn ega aktivist, vaid realist. Rohepööre on tehtav, küsimus, kuidas seda praktikas läbi viiakse. Viimaste nädalate sündmuste tõttu peaks kõiki rohepöördega seoses välja öeldud rahanumbreid käsitlema reservatsioonidega.
Nafta, gaas ja kivisüsi on olnud riikide mõjuvõimu ja hirmuvalitsuse allikad viimased 100 aastat, rohepöörde üks eesmärke on ka ELi energiasõltuvuse vähendamine. Energeetika trilemma – julgeolek, taskukohasus, keskkonnasäästlikkus. Rohepööre peaks teoreetiliselt võimaldama kõiki kolme. Samas on probleemid – näiteks vajavad samaaegselt suuri investeeringuid nii taastuvenergeetika arendamine kui hoonete renoveerimine energiatõhusaks. 1500 MW põlevkiviplokke on suletud, 300 MW tuulikuid ainult asemele tulnud. Rohepööre töötab sellest otsast, et paneme vanu saastavaid plokke kinni, aga ei ehita piisavalt uusi asemele.
Rohepööre nõuaks ehitusmahtude kolmekordistamist, aga juba täna on projekteerijaid, ehitajaid jne vähe, Ukraina ehitajad ka enam ei aita, sest nad ehitavad tulevikus Ukrainat üles. Järgmine probleem – rohepöördest võidavad esmajärjekorras jõukad, kes suudavad investeerida renoveerimisse ja oma elektri tootmisesse. Ilma riigi toeta suureneb potentsiaalselt “energiavaeste” osakaal, kes hakkavad maksma energia eest kõrgemat hinda. See võib kaasa tuua rohepöörde osas poliitilise suunamuutuse.
Veel üks dilemma – liberaalne vs riikide poolt juhitud energiaturg. Viimastel aastatel olnud väga liberaalne lähenemine. Mida avatum on turg, seda vähem investeeritakse tootmisesse ja rohkem võrkudesse, kus risk väiksem. Kui ehitataks liine kahe riigi vahel, maksab ka EL suure osa kinni. Selle tulemusena tootmist ilma toetusteta on jäänust järjest vähemaks, mis toob kaasa ka hindade volatiilsuse. Reserve liberaalse turu kontekstis riigid hoida ei taha, see seotud lisakuludega ja tähendaks konkurentsipositsiooni halvendamist. Tulemus aga, et kui külmad ilmad, on vaja energiat rohkem toota, tulevad suured hinnakõikumised.
Heitmekaubanduse puhul täna on turul hinnasignaal paljuski manipuleeritav heitmekvoodi näol. Võiks olla mingilgi moel selgelt prognoositav, aga täna sellist mudelit pole. Näeme, et ilma mingi sisulise loogikata on CO2 kvoodi hind hoopis langenud, kuigi fossiilkütuseid kasutatakse rohkem. Loogiliselt peaks kvoodi hind veelgi kõrgemale minema. Taust võib olla see, et mõni spekulant tahtis kiiresti raha EList välja viia.
Vanade jaamade sulgemine toimunud kiiremini kui uute ehitamine, liberaalne turg annab signaali, et vanu võimsusi vaja pole, aga uusi piisavalt kiiresti juurde ei tule.
Maksutulude dilemma – Eestis fossiilkütustega seotud eelarvetulud ilma käibemaksuta moodustasid 7% eelarvest ehk ligi miljard eurot. Rohepööre tähendab sisuliselt, et see tulu läheb nulli 2050. aastaks. Maailmas on ka riike, mille fossiilkütustega seotud tulu moodustav riigieelarvest üle 70%. Maksusüsteemid vajavad restarti, nafta- ja gaasiriikides majanduste täielikku reformi.
Mõjuvõimu küsimus: valdav osa nn “puhta energia metallidest”, mis on päikesepaneelide, akude ehitamiseks vajalikud, toodetakse Hiinas. Ka Indoneesias, Tšiilis, Kongos, kus samuti neid metalle toodetakse, on Hiina sees – kontroll nihkub järjest rohkem Hiina kätte. Haruldaste muldmetallide osas pildil ka Eesti Silmet.
Rohepööre vajab maavarasid ja tehaseid, eeldab ka tunduvalt suuremat maa ja mere kasutust. Vastuseis Euroopas nii suur, et kaevandusi rajada väga raske. Uued kaevandused, tehased ja elektrijaamad nõuavad avalikkuse heakskiitu, regulatsioonide muutmist ja manipulatsioonivõimaluste kõrvaldamist. Peame vaatama, et ei ostaks vajalikke seadmeid sisse jälle Hiinast.
See, kuidas rohepööre toimub, läheb läbivaatamisele. Küsimus, kuidas EL omaenda ressursse ja tootmist üles ehitab. Vastasel juhul anname mõjuvõimu Hiina kätte. Ühelt poolt väheneb Vene ja Lähis-Ida riikide mõjuvõim, teiselt poolt Hiina mõjuvõim tõuseb – ELis ei ole täna sellele head vastust.
Tuumajaam Eesti kontekstis on väga kauge lahendus. Ajaliselt vaja kiiremini tegutseda. Kogu Euroopa kontekstis samas kindlasti. Hea näha, et sel nädalal alustas tööd Soome uus tuumajaam, mis natuke leevendab olukorda, mis meil siin on.
Saksa tuumajaamade sulgemine oli väga emotsionaalne otsus pärast Fukushimat, võimaldas saada avalikkuse toetust. Tegelikult kui vaatame Kesk-Euroopa energiahindu, siis meie oleme suhteliselt pehmelt pääsenud.
Oleks vaja, et need, keda projektid mõjutavad, saaks ise nendest ka tulu. Näiteks Taanis see päris hästi vastu võetud ja juurdunud. Meil seda praktikas rakendada on keeruline. Üks probleem, et on juba tekkinud halbu kogemusi, kohalikke elanikke on välja vihastatud, ja need näited levivad väga kiiresti.
Pole vaja otsida uusi kaevandusi, vaid paremini ära kasutada aherainejääke, põlevkivijääke. Seal on ka väga palju metalle sees. Kui oleme saaste tekitanud, siis üritaks selle ära minimeerida ja luua hea pretsedendi, et rohepööre muudab hoopis keskkonda paremaks.
17.03.2022 Tallinn Postimehe ja TARK advokaadibüroo majanduskonverents. Neuroteaduste dotsent, Texase ülikooli Southwesterni Meditsiinikeskus(USA) Allan-Hermann Pool. Foto: Sander Ilvest/Postimees
Allan-Hermann Pool – Kes valitseb meie käitumist – motivatsioonide tark- ja riistvara meie ajus
Allan Hermann Pool: motivatsioonilisi protsesse on võimalik elektrilise stimulatsiooniga esile kutsuda. Enamus motivatsioonilisi ajutuumasid vahendavad mitmeid motivatsioone, ei saa täpselt lokaliseerida. Aju nn elementaarosake on närvirakk, närvirakud moodustavad närvivõrke. Aju rakutüüpide atlas on analoog Mendelejevi tabelile.
Hiire teatud ajurakkude stimuleerimisel on võimalik tekitada kontrollimatut janu, agressiooni.
17.03.2022 Tallinn Postimehe ja TARK advokaadibüroo majanduskonverents. Postimehe peatoimetaja Martti Aavik. Foto:Sander Ilvest/Postimees
Marti Aavik – kokkuvõte
Marti Aavik: osad tuttavad inimesed on alles praegu ärganud – mitte, et oleks enne olnud putinistid, aga olid “nüansseeritud” nägemusega. Teaduse tegemine nõuab aega, mida sõjas pole. Edward Lucas viitas tsiviiljuhtimise probleemidele – NATOl tohutud ressursid, USAl armee, aga selle liigutamiseks on vaja tahet. Ka Eestis on võimalik teha teadust, arendada tervishoiudu jne vaid siis, kui on riiklik iseseisvus ja infrastruktuuri puruks ei pommitata.
Poliitikutel on justkui konsensus, et riigikaitse vajab kiiresti lisaraha, aga me ei tea, mis on summad ja ei näe otsust toimumas kiiresti. Venemaa sõjad näidanud, et esialgu lähevad mütsiga lööma, siis näevad et sellest ei tule midagi välja, siis hakkavad terroriseerima tsiviilelanikkonda. Aleppo põhjal – esialgu kortermajade pihta, siis aga kui inimesed põgenevad mošeedesse, antakse küüniliselt nende pihta löök. Järgmiseks tulevad tšekistid – vahistamised, piinamised keldrites. Peame tegema kõik, et meiega siin seda ei juhtuks. Võibolla tuleks kohe kaitse arendamisse panna 10% SKTst ja igal järgneval aastal paar protsenti juurde?
Kui kuulen plaani, et las tulevad sisse, aga siis hakkame tagasi vallutama – vahepeal on juba midagi juhtunud, meie elutöö puruks pommitatud, osa inimesi ära tapetud, pagulusse aetud. Peaksime kõik mõjutama poliitikuid, et teeme nii kiiresti, kui saame.
Tõhustati oluliselt virtuaalvääringu teenuste regulatsiooni
Aastatel 2019–2021 tehti Eestis rahapesu, terrorismi rahastamist ja massihävitusrelvade leviku rahastamist käsitlev riiklik riskihinnang (edaspidi NRA), mille eesmärgiks oli tuvastada Eesti rahapesu, terrorismi rahastamise ja massihävitusrelvade leviku rahastamisega seotud ohud ja riskid ning levinumad ebaseadusliku tulu pesemise või terroriaktide rahastamise viisid.
Riskihinnangust tulenes, et riskide maandamist vajavad mitmed valdkonnad, sh virtuaalvääringu teenused. Seadusemuudatuse seletuskirjas on välja toodud, et NRA uuringuga tuvastati, et virtuaalvääringute loamenetluse puudujääkide ning liialt madala turule sisenemise lävendi tõttu on hüppeliselt tõusnud virtuaalvääringu teenusepakkujatega seotud rahapesu ja terrorismi rahastamise ning muude kuritegude toimepanemise riskid.
Kõige ajakriitilisemate NRA-s tuvastatud riskide maandamiseks võttis Riigikogu vastu täiendatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (edaspidi RahaPTS), mille peamine eesmärk on tugevdada Rahapesu Andmebüroo (edaspidi RAB) pädevust virtuaalvääringute teenuse loamenetluses ja järelevalves ning ühtlasi sätestada teenuse pakkujatele rahvusvahelistele standarditele vastavad nõuded. Muudatuste tulemusel saavad järelevalveasutused küsida rohkem infot tegevusluba taotlevate ja omavate ettevõtjate kohta, mis võimaldab teha informeerituma otsuse tegevusloa andmise, andmata jätmise või kehtetuks tunnistamise osas. Eelnev peaks eelkõige tagama selle, et Eesti tegevusluba ei omaks sellised virtuaalvääringu teenuse pakkujad, kellel ei ole kavatsust Eestis tegutsema asuda ja kelle üle pole võimalik Eestis järelevalvet teostada.
Peamisteks muudatusteks on virtuaalvääringu teenuse pakkuja hoolsusmeetmete täiendamine, kohustusliku minimaalse osa- või aktsiakapitali ja omavahendite suuruse kehtestamine ning täiendavate tegevusloa väljaandmisest keeldumise aluste sätestamine. Edaspidi tuleb teenuse pakkujal keelduda lepingu sõlmimisest anonüümse isikuga (kelleks on mh teise teenuse pakkuja klient, kellega vahetut kliendisuhet pole loodud), koguda isikusamasuse tuvastamiseks täiendavalt kontaktandmeid ning lähtuda isikusamasuse tuvastamisel samadest nõuetest, nagu seni on kehtinud pankadele ja maksevahendajatele. Uue regulatsiooni kohaselt peab virtuaalvääringu teenuse pakkuja osa- või aktsiakapital olema vähemalt 100 000 eurot või 250 000 eurot, sõltuvalt konkreetselt osutatavatest teenustest. Seejuures omavahendeid peab ettevõtjal olema kas osa- või aktsiakapitali ulatuses või seaduses sätestatud arvutusmetoodika alusel arvestatavas suuruses, olenevalt sellest, kumb on suurem. Seaduses sätestati ka täiendav loetelu alustest, millisel juhul on RAB-l õigus keelduda tegevusloa andmisest: näiteks, (i) kui ettevõtja esitatud andmetest selgub, et tema eesmärk ei ole tegutseda Eestis, (ii) esineb kahtlus aktsia- või osakapitali legaalses päritolus või (iii) kui ettevõtja ja teise isiku vaheline märkimisväärne seos takistab taotleja üle piisava järelevalve teostamist. Muuhulgas nähti RAB-le ette õigus tunnistada juba välja antud tegevusluba kehtetuks, kui ettevõtja omavahendite suurus ei vasta seaduses sätestatud nõuetele. Lisaks sellele riskib ettevõtja omavahendite nõude mittetäitmisel ka rahatrahviga, mis juriidilise isiku puhul võib olla kuni 400 000 eurot.
Tarbijakaitseseadusega täiendati internetipõhise kauplemise regulatsiooni ning suurendati rikkumiste eest määratavaid rahatrahve
Riigikogu võttis vastu ja saatis Vabariigi Presidendile väljakuulutamiseks tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse, millega kehtestatakse täiendavad teavitamiskohustused internetipõhistele kauplemiskohtadele, täiendatakse ebaausate kauplemisvõtete regulatsiooni ning nähakse ette suuremad rahatrahvid rikkumiste eest, millega eiratakse tarbijate õiguste kaitseks kehtestatud nõudeid.
Muudatustega võeti kasutusele uue mõistena internetipõhine kauplemiskoht, milleks loetakse kohta, kus tarbija saab sõlmida teise kaupleja või tarbijaga lepinguid sidevahendi abil, kasutades selleks tarkvara, sealhulgas veebilehte, veebilehe osa või rakendust, mida käitab kaupleja või mida käitatakse kaupleja nimel. Internetipõhiseks kauplemiskohaks on nt sellised platvormid nagu booking.com, Amazon, eBay, Eestis osta.ee, Kaup24 jt. Kui tavalise e-poe puhul on tarbijal võimalik sõlmida lepinguid ühe kauplejaga tema hallataval veebilehel, siis internetipõhises kauplemiskohas on võimalik sõlmida lepinguid mitme erineva kauplejaga ning ka teiste tarbijatega. Lisaks nähti ette, et kaupleja poolt edastatav ostukutse eesmärgiga võimaldada tarbijal sooritada ost, peab ka internetipõhise kauplemiskoha puhul sisaldama seaduses sätestatud kohustuslikku informatsiooni kauba/teenuse hinna, omaduste ning selle kohta, kas kaupa/teenust pakkuv isik on kaupleja seaduse tähenduses.
Seadusesse lisati täiendav eeldus, mil kauplemisvõte on eksitav – nimelt kui selle mõjul konkreetses olukorras, arvestades kauplemisvõtte kõiki asjaolusid, teeb või tõenäoliselt teeb keskmine tarbija tehinguotsuse, mida ta muul juhul ei oleks teinud, ja kui kauplemisvõttega seondub kauba turustamine identsena teistes liikmesriikides turustatava kaubaga, kui selle kauba koostis või omadused erinevad oluliselt teises liikmesriigis turustatava kauba koostisest või omadustest, välja arvatud juhul, kui oluline erinevus on õiguslikult ja objektiivselt põhjendatud. Praktikas on viidatud ebaausa kauplemisvõtte kasutamist tuvastatud eelkõige toidu turustamisel, kus sama tootenimetuse all ja sarnases pakendis pakutakse erineva koostisega toidukaupu. Seletuskirja kohaselt võivad sama kaubamärgiga tooted küll omaduste poolest erineda, kuid nende turustamine ei või toimuda viisil, mis võiks tarbijaid eksitada. Seda, kas kauplemisvõtet saab pidada eksitavaks ja seega ebaausaks, tuleb hinnata juhtumipõhiselt.
Muudatustega suurendati ka oluliselt juriidilisest isikust kauplejale rikkumise eest määratavaid rahatrahve. Kui seni võis ebaausa kauplemisvõtte keelu rikkumise eest määratav rahatrahv olla kuni 50 000 eurot, siis uus regulatsioon võimaldab maksimaalse rahatrahvina määrata kuni 400 000 euro suuruse trahvi. Trahvimäärasid suurendati ka teiste rikkumiste korral, nt tarbija petmisel, seadusliku maksevahendi vastuvõtmisest keeldumisel ning vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamata jätmisel. Uue vastutuse alaliigina sätestati rahatrahvi määramise võimalus kuni 400 000 euro ulatuses olukorras, kus kaupleja on kasutanud ebamõistlikult kahjustavat tüüptingimust tarbija kahjuks.
Kortermajas põhjustas ühes korteris küttesüsteemi rike teises korteris veelekke, mille tulemusel sai korter kahjustada. Kuivõrd kahjustatud korter oli kindlustatud, maksis kindlustusandja korteriomanikule kahjuhüvitise välja ning pöördus regressi korras kahjunõudega selle korteriomaniku poole, kelle korterist leke alguse sai.
Korteriomanik aga nõuet ei tunnistanud, leides, et kortermaja kütteradiaatorid on kaasomandis, mistõttu vastutab kahju eest tema asemel korteriühistu. Korteriühistu nõuet ei tunnistanud, leides, et kaasomandis olev küttesüsteem oli hooldatud ja töökorras, paigaldatud kaks aastat enne rikke toimumist ning kahju põhjustas ettearvamatu rike, mille põhjus pole teada ja mille eest keegi ei vastuta.
Maakohus mõistis korteriomanikult kindlustusandja kasuks välja kahjuhüvitise, leides, et põhjendatud ei ole seisukoht, et kindlustusandja ees vastutab korteriühistu; samuti ei välista korteriomandi- ja korteriühistu seadus (KrtS) ühe kaasomaniku kahju hüvitamise nõuet teise kaasomaniku vastu. Kohtu hinnangul pidi korteriomanik mõistlikult ette nägema, et tema korteriomandi reaalosas asuval radiaatoril võib tekkida ajaga puudusi ning radiaatori seisukorda tuleb kontrollida ja vajaduse korral lasta teha remonti. Ringkonnakohus jättis maakohtu määruse muutmata.
Riigikohtu sõnul (lahendi nr 2-19-9543) oli tuvastatud, et korteriomandite ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed, mis on üks tervik ega saa olla jaotatud osadeks, on korteriomanike kaasomandis sõltumata sellest, kas need asuvad korteriomandi eriomandi esemel või mitte, mistõttu lähtus veekahju korteriomanike kaasomandi osast. Kahju hüvitamise nõude saab esitada otse isiku vastu, kes on enda kohustust rikkunud, või kui keegi pole kohustust rikkunud, siis saab kahju nõuda teistelt korteriomanikelt korteriühistu kaudu.
Riigikohtu hinnangul märkisid kohtud iseenesest õigesti, et kuna kahjustav asjaolu lähtus korteriomaniku eriomandi piirest, tuleb eeldada, et ta rikkus oma kohustust ja see rikkumine ei olnud vabandatav. Korteriomanik pidanuks vastutusest vabanemiseks tõendama, et tema ei ole oma kohustust rikkunud või rikkumine on vabandatav. Seaduse kohaselt on korteriomanikul nii korteriomandi eriomandi korrashoiu kohustus kui ka kaasomandi alalhoiu kohustus ning eri- ja kaasomandi eseme kasutamisel teiste korteriomanike kahjustamisest hoidumise kohustus. Korteriomaniku kaasomandi osa alalhoiu kohustus tähendab eelkõige keeldu kaasomandi eset lõhkuda või rikkuda, samuti kohustust jälgida eriomandi piires asuva kaasomandi eseme seisukorda ning viivituseta teavitada korteriühistut kaasomandi eseme kahjustumisest või kahjustumise ohust. Antud kaasuse puhul jäeti Riigikohtu hinnangul piisava tähelepanuta korteriomaniku väited, et rike tekkis tõenäoliselt automaatõhuti rikke tõttu ning korteriomaniku teada oli torustiku tehniline seisund hea ega vajanud erilist hooldust. Kolleegium leidis, et korteriühistu kohustus on hoida kaasomandis olev küttesüsteem sellises korras, et sellest ei teki lekkeid, ning juhul, kui küttesüsteem vajab selle sisselülitamisel või muude tööde tegemisel korteriomanike erilist tähelepanu, peab korteriühistu sellisest vajadusest korteriomanikele piisavalt vara teada andma. Asi saadeti uuele arutamisele maakohtusse, kus kohus peab tuvastama, kas korteriomanik rikkus oma kohustusi. Olukorras, kus ükski korteriomanik ega korteriühistu ei ole oma kohustust rikkunud, võib avaldaja nõuda kahju hüvitamist teistelt korteriomanikelt korteriühistu kaudu.
Tanel Tark
Juhtivpartner, vandeadvokaat
**************
Uudised ilmusid algselt Äripäeva 2022. aasta aprillikuu väljaandes Õigusuudised
Harv ei ole olukord, kus ettevõtte kaks omanikku, kes on omavahel hästi läbi saades heas usus jaganud ettevõtte osakapitali 50-50 põhimõttel, leiavad ennast ühel päeval oluliste ja keeruliste dilemmade ees. Praktikas on tegemist situatsiooniga, mida võib kirjeldada ka kui nn patiseisuna, kuna erimeelsustel olevad omanikud ei saa efektiivselt oma omanikuõigusi tegelikkuses rakendada.
Meie klient, Baltikumis pikaajaliselt tegutsenud populaarse kosmeetikaga tegeleva ettevõtte omanik leidis ennast eelnevalt kirjeldatud raskes olukorras. Aastate vältel tekkinud erimeelsused äri edendamise ja juhtimise küsimustes olid viinud lahendamatu tülini teise kaasomanikuga. Nagu säärastes olukordades tihti tavaks, muutus omanikevaheline konflikt õigusvaidluseks, mis ähvardas äritegevuse täielikult peatada. Pooltel oli sisuliselt võimatu vastu võtta osanike ja juhtimise tasandil otsuseid, mis viiksid ettevõtte tegevust efektiivselt edasi. Osanikevahelised vaidlused üldkoosolekutel kasvasid üle erinevateks vaidlusteks kohtusaalides. Meie klient saavutas lõpuks soovitud tulemuse pooltevahelise kompromissi kinnitamisega, mis hõlmas ka erinevaid kohtuvaidlusi.
Riigikohus selgitas 23. veebruari 2022. aasta otsuses nr 2-19-3736, et kahjunõude aegumise arvestamisel ei saa lähtuda kahju tekitamises osalenud juhatuse liikme teadmisest.
Viidatud lahendi asjaolude kohaselt esitas AS-i MiniCredit (pankrotis) pankrotihaldur kostja Jelena Lipendina vastu kahjunõude hagi, kuivõrd kostja oli kolmanda isiku juhatuse liikmena esitanud AS-ile MiniCredit (pankrotis) rendiarveid ruumide eest, kus viimane ei ole kunagi asunud ja mida ei ole oma majandustegevuses kasutanud. Kahju tekitati ajavahemikus aprillist kuni oktoobrini 2014.
Aktsiaseltsi MiniCredit (pankrotis) pankrotihaldur sai tekitatud kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada alles 18. septembril 2018 ning esitas kahju hüvitamise hagi kohtusse 11. märtsil 2019.
Vastavalt seadusele on kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik sai teada või pidi teada saama kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust. Juriidilisest isikust kannatanu puhul lähtutakse tema juhatuse liikme teadmisest.
Riigikohtu hinnangul ei ole hea usu põhimõttega kooskõlas arvestada aegumistähtaja kulgemist ajast, mil kahjust ja seda hüvitama kohustatud isikust sai teada kannatanuks oleva juriidilise isiku juhatuse liige, kes osales isikute eelneval kokkuleppel kahju tekitamises. Olukorras, kus juriidilisest isikust kannatanul oli mitu juhatuse liiget, algab kahjunõude aegumise tähtaeg selle juhatuse liikme teadmisest, kes kahju tekitamisel ei osalenud.
Riigikohus leidis, et kui kannatanul oli üks või mitu juhatuse liiget, kes kõik osalesid kahju tekitamisel, ei ole olukorras, kus kohus on välja kuulutanud kannatanu pankroti ja nimetanud pankrotihalduri, hea usu põhimõttega kooskõlas siduda aegumistähtaja algust tema juhatuse liikmete teadmisega. Sellest tulenevalt saab juriidilisest isikust kannatanu pankroti väljakuulutamise korral lugeda aegumistähtaja kulgemise alguseks aja, mil kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust sai teada kannatanu pankrotihaldur.
Töötasu maksmisega lühiajaline viivitamine on oluline kohustuse rikkumine
Riigikohus selgitas 11. veebruari 2022. aasta otsuses nr 2-19-2497, et töötasu maksmisega (mõnepäevane) viivitamine võib osutuda oluliseks kohustuse rikkumiseks, kui töötaja on juhtinud sellele rikkumisele tööandja tähelepanu, kuid viimane jätkab rikkumist.
Viidatud lahendi asjaolude kohaselt vaidlesid tööandja ja töötaja selle üle, kas töötajal oli õigus tööandjaga sõlmitud tööleping erakorraliselt lõpetada põhjusel, et tööandja viivitas töötasu maksmisega. Tööandja viivitas töötasu maksmisega, kuna tööandja selgitas välja tekkinud kahju suurust ning töötaja ja tööandja pidasid läbirääkimisi vastastikuste nõuete tasaarvestamiseks.
Riigikohus leidis, et tööandjal puudub õigus viivitada töötasu maksmisega olukorras, kus töötaja on tekitanud talle kahju ja tööandja soovib saada töötaja nõusolekut vastastikuste nõuete tasaarvestamiseks. Kohus asus seisukohale, et kirjeldatud põhjusel töötasu maksmisega viivitamine võib olla töötasu maksmise kohustuse oluline rikkumine, mis annab töötajale õiguse öelda tööleping erakorraliselt üles.
Samuti asus Riigikohus seisukohale, et kui töötaja ütleb töölepingu üles olulise lepingurikkumise tõttu, ei saa tööandja seda vaidlustada vastuolu tõttu hea usu põhimõttega põhjusel, et töötaja on töölepingu üles öelnud tööandjaga peetavate läbirääkimiste ajal olukorras, kus töötajale heidetakse ette pikema ajavahemiku jooksul kahju tekitamist. See, et tööandja heidab töötajale ette kahju tekitamist ja töölepingu rikkumist, ei anna tööandjale õigust asuda rikkuma töölepingust tulenevat töötasu maksmise kohustust ega võta töötajalt õigust öelda sellise tööandja rikkumise korral tööleping erakorraliselt üles.
TARK esindas kohtumenetluses eraisikust klienti, kelle korterit kasutas nn puuküürnik ilma soovita üüri eest tasuda. Hoolimata korduvatest nõuetest valdus vabastada, jätkas koduhõivaja omaniku ignoreerimist ning pidas mõistlikumaks vältida igasuguseid kontaktisoove ka kohaliku ühistu poolt. Omanikul ei jäänud muud üle, kui pöörduda kohtusse ning nõuda oma kodu tagasi. Advokaadibüroo tõendas kohtule, et nn puuküürnikul puudus seaduslik alus korteris viibida ning kohus rahuldaski hagiavalduse täies mahus. Klient sai oma kodu koos hingerahuga tagasi.
Korteri omanikku esindas edukas kohtumenetluses partner ja vandeadvokaat Tauno Tark.
