Advokaadibüroo TARK partner Allar Aru nõustas Raplamaa teraviljakasvatajat Metetra OÜ enamusosaluse omandamisel piimafarmis Raikküla Farmer OÜ. Tehingu tulemusel tekkis laiapõhjalise tulubaasi, tugeva tehnilise võimekuse ning olulise maavaldusega konsolideerumisgrupp, kelle kasutuses on põllumaad enam kui 6 000 hektarit ning omandis üle 3 000 hektari.
Soovime edu ja uuendusmeelsust oma kliendile!
Loe lisaks:
Advokaadibüroo TARK meeskond nõustab Eesti varahaldus- ja investeerimisettevõtet OÜ Notorious Wolfscape’i pilootprojekti – Hundipea asumi arendamisel Põhja-Tallinnas. Tegemist on Baltimaades unikaalse ettevõtmisega: luuakse esimest terviklikku kliimaneutraalset ja inimsõbralikku linnaosa, kus tulevikus hakkab elama 16 000 inimest. Arenduse fookuses on hetkel rohetehnoloogia koostööpartnerite kaardistamine ja otsimine ning meeskonna loomine.
Tuleviku linnaruumi visiooni elluviimiseks suurendasid Taavet+Sten (Notorious OÜ) koos ettevõtja Heiti Häälega (Kasperwiki Laevaomanikud OÜ) eelmine nädal osalusi Bolton Realestate OÜ-s, mis on Hundipea OÜ suurim osanik. Hundipea (kaubamärk Wolfscape) koondab Paljassaare sadama-ala maaomanikke, et rajada sinna ühise kontseptsiooni ja visiooni järgi Eesti esimene kliimaneutraalne linnaosa.
Notorious´t nõustanud TARK meeskonda juhib juhtivpartner Tanel Tark ning meeskonda kuuluvad partnerid Marit Savi ja Tanel Küün.
Loe lisaks:
1. juulil 2021 jõustus osaliselt käibemaksuseaduse ja tolliseaduse muutmise seadus, millega muuhulgas muudeti käibemaksuseaduses sisalduvat kaugmüügi regulatsiooni.
Seaduseelnõu seletuskirja kohaselt on seadusemuudatuse üks eesmärke käibemaksukohustuste lihtsustamine piiriüleselt tegutsevate ettevõtjate jaoks ja võrdse kohtlemise tagamine Eesti ettevõtjatele võrreldes ettevõtlusega tegelevate ühendusevälise riigi isikutega. Teisalt aitavad muudatused vähendada ettevõtjate halduskoormust ühendusesisesel kauplemisel, sest Euroopa Liidu ühendusesisese kaugmüügiga tegelevad ettevõtjad ei pea arvestust pidama liikmesriikide kaupa, arvestades erinevate riikide kaugmüügile kehtestatud piirmäärasid, kuhu nad kaupu kaugmüügi korras võõrandavad. Muudatusega kaotati kehtivad ühendusesisesed kaugmüügi künnised ja ühendusesisesele kaupade kaugmüügile kehtestati Euroopa Liidu ülene ühtne teises riigis maksukohustuse tekkimise künnis, milleks on edaspidi 10 000 euro suurune piirmäär.
Muudatuse järgselt saavad ettevõtjad kasutada erikorda, mis lihtsustab ettevõtja teises liikmesriigis tekkiva käibemaksukohustuse täitmist. See tähendab, et erikorda rakendav ettevõtja deklareerib teises liikmesriigis tekkiva käibe ja tasub käibemaksu Eesti maksuhaldurile. Kui ettevõtja 10 000-eurost piirmäära ei ületata, siis on käivete maksustamisel õigus rakendada müüja asukohariigi käibemaksumäära, aga piirmäära ületamisel ja erikorra rakendamisel tuleb ühendusesisesele kaugmüügile rakendada nende liikmesriikide käibemaksumäärasid, kus asuvad lõpptarbijad.
Kui ettevõtja on loonud liikmesriiki püsiva tegevuskoha ja/või registreerinud end maksukohustuslaseks, siis ei ole ettevõtjal võimalik kasutada erikorda vastava riigi suhtes ja 10 000 euro piirmäära ning sellisel juhul ei deklareerita käivet erikorra alusel.
Seadusemuudatus jõustus 1. juulil 2021 ning sellega ja muudatuste seletustega saab täpsemalt tutvuda Riigi Teataja ja Riigikogu veebilehtedel.
Riigikogu võttis 1. juunil 2021 menetlusse Vabariigi Valitsuse algatatud eelnõu, et muuta võlaõigusseadust ja sellega seonduvalt teisi seadusi. Seaduste muudatustega võetakse üle digitaalse sisu, tarbijalemüügi ning muudetud tarbija õiguste direktiivid, millest tulenevalt peavad ettevõtjad järgima uusi nüansse nt tarbijalemüügi puhul.
Kuigi seaduseelnõu põhieesmärgiks on seletuskirja kohaselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivide ülevõtmine Eesti õigusesse, siis sisulised eesmärgid on ühtse digitaalse turu parema toimimise võimaldamine ning tarbijate õiguste moderniseerimine ja täiendav kaitse. Näiteks muutuks võlaõigusseaduses (VÕS) sätestatud müüjavastutuse ja müügigarantiiga seonduv regulatsioon.
VÕS § 218 sätestab müüja vastutuse asja mittevastavuse korral ja sisaldab ka mittevastavuse tõendamiskoormise jaotust. Kehtiva korra kohaselt eeldatakse tarbijalemüügi puhul, et kuue kuu jooksul asja ostjale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus asja või puuduse olemusega. Uue korra järgi muutuks tarbija kasuks pööratud tõendamiskoormise tähtaeg kaks korda pikemaks ning edaspidi eeldataks tarbijalemüügi puhul, et ühe aasta jooksul alates asja ostjale üleandmisest ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal.
Uusi nõudeid tuleks silmas pidada ka müügigarantii pakkumisel, sest soovitakse muuta müügigarantii andmete esitamist. Esmalt peaks tarbijale avaldatav müügigarantii info olema võimalikult lihtsas keeles. Teisalt muutuks müügigarantiis sisalduv info ning edaspidi peaks tarbijat teavitama müügigarantii andjast ja aadressist (ei muutunud); müügigarantii tingimustest (uus koondmõiste); garantiist tulenevate õiguste kasutamise korrast (ei muutunud); asjade loetelust, mille suhtes müügigarantii kehtib, ning selgitama, et tarbijal on õigus asja mittevastavuse korral tasuta kasutada seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid müüja vastu ning et müügigarantii ei mõjuta seda õigust. Müügigarantii osas lisanduks ka tarbijaid täiendavalt kaitsev põhimõte, et kui garantiis sisalduvad tingimused on tarbija jaoks vähem soodsad kui müügigarantiiga seotud reklaamis esitatud tingimused, on müügigarantii siduv tingimustel, mis on ette nähtud müügigarantiiga seotud reklaamis.
Kuivõrd direktiivide ülevõtmise tähtajaks oli juba möödunud 1. juuli 2021, siis esialgse plaani järgi jõustuks tarbijalemüüki reguleerivad sätted hoopis 1. jaanuaril 2022. Seega kohaldataks uusi reegleid pärast nimetatud tähtaega ja alates tähtajast edaspidi ka kestvuslepingute suhtes, mis on sõlmitud enne tähtaega (ehk uued reeglid ei kehtiks kestvuslepingutele tagasiulatuvalt, aga kehtiks kestvuslepingute suhtes alates muudatuste jõustumisest). Seadusemuudatustega ja muudatuste seletustega saab täpsemalt tutvuda Riigikogu veebilehel.
Kohtuasjas nr 2-19-16650 oli tegemist olukorraga, kus pooled sõlmisid mitme aasta vältel 44 suulist müügilepingut. Müügilepingute sõlmimise algatajaks oli kostja, kes esitles ennast hagejale ettevõtte (EV) volitatud esindajana.
Nii kostja käitumisest kui ka EV käitumisest, vaikimisest ja tegevusetusest tekkis hagejale mulje, et kostjale on antud volitus EV nimel tehingute tegemiseks ning EV peab teadma, et kostja tegutseb tema esindajana ja talub sellist tegevust. Poolte vahel sõlmitud müügilepingutest jättis EV täitmata kaheksa ostuhinna tasumise kohustust ning hagejapoolsete nõuete esitamisel väitis EV, et kostjal puudusid äriühingu töötajana volitused EV esindamiseks, sealhulgas EV nimel rahaliste kohustuste võtmiseks.
Hageja esitas kahjunõude kostja vastu, viidates nii asjaolule, et kostjal puudus esindusõigus EV esindamiseks kui ka asjaoludele, mille kohaselt võisid esineda tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 118 lg-s 2 sätestatud eeldused nn talumis- või näivusvolituse olemasoluks.
Talumisvolitusega on tegemist olukorras, kus esindatav ei ole küll selge avaldusega andnud volitust enda nimel tegutsemiseks, kuid teab, et isik tegutseb tema esindajana ning talub selle isiku tegevust. Näivusvolitus puudutab aga olukorda, kus esindatav ei ole küll teadlik, et esindaja tegutseb tema esindajana, kuid ta on raskelt hooletu asjaolude suhtes, millest oleks pidanud järeldama, et teine isik tegutseb tema esindajana.
Riigikohus leidis, et hagi aluseks olevad asjaolud on vastuolulised. Kui hageja tugineb sellele, et EV-ga sõlmiti kehtivad müügilepingud ja hageja uskus, et kostjale oli antud volitus, ning EV teadis, et kostja tegutseb tema nimel esindajana ja talus kostja sellist tegevust, siis saab hageja kehtivatest lepingutest tuleneva täitmise nõude esitada üksnes lepingupoole ehk EV vastu. Kui hageja tugineb aga sellele, et EV ei kiitnud kostja sõlmitud lepinguid heaks, mistõttu on lepingud tühised, siis saab hageja esitada nõude kostja vastu TsÜS § 130 alusel. Hageja ei saa TsÜS § 130 alusel nõuet esitades samal ajal tugineda volituse olemasolule ja sellest tulenevalt lepingute kehtivusele ning esindusõiguse puudumisele ja sellest tulenevalt lepingute kehtetusele.
Hannes Küün
Partner, vandeadvokaat
**************
Uudised ilmusid algselt Äripäeva 2021. aasta septembrikuu väljaandes Õigusuudised
TARK team, led by managing partner Tanel Tark, advised investment company OÜ Notorious on the acquisition of shares in Krull Kvartal AS.
Krulli Kvartali is located in North Tallinn, on the border of Kalamaja, where the production buildings of the former Franz Krull machine factory and later Tallinn machine factory are located. The planned development is divided into half: 50% residential and 50% commercial premises. In the middle of the quarter, a public area with high greenery for pedestrians will be created, a kindergarten will be built and parking spaces will be moved mainly under the buildings.
As a result of the share transaction, a mortgage has been established on all real estate owned by Krulli Kvartal AS and a share pledge on the shares of Krulli Kvartal AS in favor of OÜ Notorious until the establishment of the detailed plan for the Krulli quarter.
OÜ Notorious is a next-generation Estonian asset management and investment company that invests in various asset classes globally (including technology and start-ups, VC funds, real estate, real assets, etc.).
Advokaadibüroo TARK meeskond eesotsas juhtivpartner Tanel Targaga nõustas investeerimisettevõtet OÜ Notorious Krull Kvartal AS aktsiate omandamisel.
Krulli Kvartali asub Põhja-Tallinnas, Kalamaja asumi piiril, Kopli ja Volta tänava ning raudtee vahelises kvartalis, kus paiknevad endise Franz Krulli masinatehase ning hilisema Tallinna masinatehase tootmishooned ja kvartali Tööstuse tänava äärses osas Volta tehase tootmis- ja ärihooned. Kvartal jaguneb pooleks: 50% elamu- ja 50% äripinnad. Kvartali keskele luuakse avalik kõrghaljastusega ala jalakäijatele, ehitatakse lasteaed ning parkimiskohad viiakse peamiselt hoonete alla.
Aktsiatehingu tulemusena on kõigile Krulli Kvartal AS-ile kuuluvatele kinnistutele seatud hüpoteek ja Krulli Kvartal AS-i aktsiatele aktsiapant OÜ Notoriouse kasuks kuni Krulli kvartali detailplaneeringu kehtestamiseni.
OÜ Notorious on järgmise põlvkonna Eesti varahaldus- ja investeerimisettevõte, mis investeerib globaalselt erinevatesse varaklassidesse (sh tehnoloogia ja idufirmad, VC fondid, kinnisvara, reaalvarad jms).
Loe lisaks:
Euroopa Liidu riigid näevad suurt vaeva, et lülituda ümber roheenergiale. Paraku praegu kasutada olevate tehnoloogiatega ei jõua ühiskond kliimaneutraalsuseni isegi 2070. aastaks, kirjutab Aare Tark.
Euroopa kliimaseaduse alusel kohustuvad Euroopa Liidu riigid saavutama 2050. aastaks CO2-neutraalsuse. Praktikas tähendab see aga laiapõhjalist majanduse ümberlülitust roheenergiale ehk saastava söe ning gaasi- ja naftakütuse asendamist taastuvate energiaallikatega, näiteks tuule-, päikese- või vesinikuenergiaga.
Selleks, et me suudaks jõuda aastaks 2050 reaalse heite vähendamiseni on aga vaja ettevõtteid, kes ehitaks tuulikuid, energiasalvestussüsteeme ja tootmisjaamu, mis valmistaks roheenergia põhjal vesinikku. Lisaks on tarvis innovaatoreid, kes arendaksid edasi olemasolevaid süsiniku sidumise ja talletamise meetodeid.
Rahvusvaheline Energiaagentuur on lisaks vesinikuenergiale välja toonud kolm põhivaldkonda, mis vajavad kiiremas korras uusi lahendusi, et CO2-neutraalsus oleks realistlikult saavutatav. Need on kütte ja transpordi elektrifitseerimine, süsiniku sidumine ja ladustamine ning bioenergia. Praeguse seisuga ei ole nende valdkondade tehnoloogiad valmis laialdaseks kasutuseks ning energiaagentuuri sõnul ei suudeta praeguse seisuga saavutada CO2-neutraalsust isegi 2070 aastaks.
Pingutama peavad seetõttu kõik ettevõtted. Tallinna Sadama puhul on see tähendanud täielikku kliimaauditit, mille põhjal on võetud ette konkreetseid samme, et suurendada ringmajandust ning tõsta energiatõhusust. Lisaks oleme samal ajal silma peal hoidnud kõikide loodusressursside säästvamale tarbimisele ning elurikkuse hoidmisel.
Siiski, lisaks reaktiivsetele sammudele on jalajälje vähendamisel äärmiselt oluline astuda ka proaktiivseid samme, et kindlustada kliimaeesmärkide täitmine. Seetõttu on ka Tallinna Sadama üheks initsiatiiviks luua sadama aladel Läänemere piirkonnas ainulaadne rohetaristu sõlmpunkt.
Läänemeri on üks kõige tundlikuma ökosüsteemiga meresid maailmas, mille tõttu on just siia piirkonda vaja kutsuda uuendusmeelseid ettevõtjaid, kes leiaksid lahendusi süsinikneutraalsuse poole liikumiseks. Aina enam on räägitud, kuidas vesinikuenergiaga seotud projektid tooksid Eesti majandusele olulist kasu, mängides ka olulist rolli rohepöördel tekkiva energiatühimiku täitmisel.
Eeldatavasti suudab taastuvenergia asendada vaid osa praegusest energiatarbimisest. Selle tühimiku täidaks Euroopa Liidu strateegiate alusel just vesinik, nii energiasalvestina kui ka otsese energiaallikana. Kliimaneutraalse EL-i visioonis prognoositakse vesiniku osakaalu kasvu Euroopa energialiikides praegusest alla kahest protsendist kogumahust kuni 14 protsendini.
Eestil on unikaalne võimalus muutuda selles vallas teerajajaks ja eestvedajaks, kaasates ettevõtteid ja partnereid kogu Läänemere regioonist. Nii Paldiski Lõunasadama kui ka Muuga sadama tööstusparkidesse oodatakse roheenergia ja kliimatehnoloogiaga tegelevaid ettevõtteid. Vesinikutööstus võidaks otseselt strateegilisest asukohast Läänemere kaldal, võimaldades otseühendust tuuleparkidega ning kasutades ära otseühendust 480 miljonile tarbijale Euroopas.
Sarnaseid projekte on Euroopa Liidus juba mitmeid, nii Amsterdami kui ka Rotterdami sadamad planeerivad rõhku panna just vesinikutaristule, luues uusi võimalusi nii tootmiseks, hoiustamiseks kui ka transpordiks. Näiteid on ka lähemalt, Taani läbi aegade suurima ehitusprojekti üks etapp on aastaks 2030 ehitada Läänemerele energiasaar, kus rakendatakse meretuuleparke rahuldamaks Taani ja naaberriikide energiavajadusi.
Suure tõenäosusega ei jää Taani projekt viimaseks sedasorti algatuseks, seega õigel ajal võimalust tabades on Eesti ettevõtetel võimalik kasutada ära ligipääsu Läänemerele ning teenindada tulevasi meretuuleparke ja muid rajatisi tulevikus just siit, mitte lasta mõnel sellisel projektil mõnda naaberriiki kolida.
Muuga Sadama ja Paldiski Lõunasadama tööstuspargid oma mere, raudtee kui ka maismaaühendustega saavad olla aga just sellised sõlmpunktid, kus luua uusi vesiniku, biokütuste ja LNG rajatisi ning kiirendada arendust rohepöördele aluse panevatele tehnoloogiatele.
Rahvusvahelise Energiaagentuuri sõnul on Pariisi kliimaleppe eesmärkideni jõudmiseks vaja tõsta investeeringuid taastuvenergiasse praeguselt 1,6 triljonilt nelja triljoni euroni aastas. Seega mahud ainult tõusevad ning Eestil tasub olla valmis kaasa lööma nii palju kui võimalik.
Last month, IFLR1000 published financial and corporate law rankings, in which the law firm TARK received a high Tier 3 recognition.
Also named IFLR1000 two TARK attorneys and partners, Hannes Küün and Tanel Küün, as ‘highly regarded’ professionals on the Estonian law market.
In the 2021 IFLR1000 rankings, Tanel Küün was named as a ‘highly regarded’ in financial and banking law and mergers and acquisitions, while this leading global law publication gave Hannes Küün a similar title in the fields of mergers and acquisitions and banking law.
IFLR1000 is one of the most authoritative law publications, leading the way amongst the world’s best financial and civil law attorneys and law firms. The leading legal advisors’ ranking was first published in 1990. Today, IFLR1000 ranks the best legal advisors in more than 120 countries. Attorneys and law firms are ranked based on market transaction analysis and in-depth interviews.
Congratulations to the team for this great achievement!
For more information about the IFLR1000 and rankings can be found here: www.iflr1000.com
Möödunud kuul avaldas IFLR1000 finants- ja ühinguõiguse edetabelid, milles Advokaadibüroo TARK pälvis kõrge Tier 3 tunnustuse.
Lisaks tunnustas rahvusvaheline õigusväljaanne IFLR1000 kahte TARK advokaati ja partnerit, Hannes Küüni ja Tanel Küüni, Eesti õigusturu Highly regarded tiitliga.
2021. aasta edetabelis nimetas IFLR1000 Tanel Küüni Highly regarded rahanduse ja pangandusõiguse valdkonnas ning ühinemiste ja ülevõtmiste valdkonnas. Hannes Küünile andis maailma juhtiv õigusväljaanne samasuguse tiitli ühinemiste ja ülevõtmiste ning pangandusõiguse valdkonnas.
IFLR1000 on maailma üks autoriteetsemaid õigusväljaandeid, olles teejuhiks maailma parimate rahandus- ja äriõiguse advokaatide ja advokaadibüroode seas. Juhitvate õigusnõustajate edetabel avaldati esmakordselt 1990 aastal, tänaseks järjestab IFLR1000 parimad õigusnõustajad enam kui 120 riigis. Advokaadid ja advokaadibürood reastatakse turutehingute analüüsi ja süvaintervjuude põhjal.
Palju õnne TARK meeskonnale selle suurepärase saavutuse eest!
Rohkem infot IFRL tunnustuste kohta leiab: www.iflr1000.com
TARK team, led by partner Hannes Küün, advised Icebreaker.VC on raising capital for the Estonian spacetech startup Spaceit (https://spaceit.eu). Spaceit provides a Mission Control as a Service platform for satellite operations, as well as a host of simulators aimed at beefing up space sector cybersecurity defenses.
In addition to Icebreaker.vc, Spaceit’s pre-seed round also saw participation from UG Investments.