TARK Legal

Blog

  • TARK advised Estonian companies and universities on co-operation in the development of SARS-Cov-2 BioBlock nasal and throat spray based on antibodies against SARS-CoV-2 coronavirus

    The team of law firm TARK, led by partner Hannes Küün, advised the consortium consisting of Icosagen Grupp, AS Chemi-Pharm, University of Tartu (Institute of Pharmacy, Institute of Biomedicine and Translational Medicine, and Institute of Technology), Estonian University of Life Sciences (Institute of Veterinary Medicine and OÜ Eerika farm) and OÜ Teadus ja Tegu that have collaborated to develop and patent a technology for the creation of a colostrum preparation with anti-infective effect against coronavirus (the product). The consortium plans to conduct clinical trials in Estonia and launch a nasal and throat spray “SARS-CoV-2 BioBlock” containing the product.

    In co-operation with Estonian companies and universities, a technology was developed that can be used to prepare a nasal and throat spray based on antibodies against SARS-CoV-2, which has shown its effectiveness in preventing coronavirus infection during initial research.

    We look forward to clinical trials and the start of production of “SARS-CoV-2 BioBlock” nasal and throat spray containing the product.

    Read more:

    https://www.ut.ee/en/news/spray-created-estonia-can-help-prevent-corona-infection

  • TARK nõustas Eesti ettevõtjate ja ülikoolide koostööd koroonaviiruse SARS-CoV-2 vastastel antikehadel põhineva nina- ja kurgusprei SARS-Cov-2 BioBlock loomiseks

    Advokaadibüroo TARK meeskond eesotsas partner Hannes Küüniga nõustas konsortsiumi, millesse kuuluvad Icosagen Grupp, AS Chemi-Pharm, Tartu Ülikool (Farmaatsia instituut, Bio- ja siirdemeditsiini instituut ja Tehnoloogiainstituut), Eesti Maaülikool (Veterinaarmeditsiini instituut ja OÜ Eerika farm) ning OÜ Teadus ja Tegu, kes on koostöös arendanud välja ja patenteerinud tehnoloogia koroonaviiruse nakkust tõkestava toimega ternespiimapreparaadi loomiseks. Konsortsiumil on plaanis viia läbi kliinilised uuringud Eestis ja tulla turule antud preparaati sisaldava nina- ja kurguspreiga „SARS-CoV-2 BioBlock“.

    Eesti ettevõtete ja ülikoolide koostöös arendati välja tehnoloogia, mille abil on võimalik valmistada SARS-CoV-2 vastastel antikehadel põhinev nina- ja kurgusprei, mis on esmaste uuringute käigus näidanud toimet koroonaviiruse nakkuse tõkestamiseks.

    Jääme põnevusega ootama kliinilisi uuringuid ning millal võiks antud preparaati sisaldavat nina- ja kurguspreid SARS-CoV-2 BioBlock tootma hakata.

    Loe lisaks:

    https://icosagen.com/koroonaviirus?fbclid=IwAR23maYF-41F0GNeHbqGmasWThecASJ0ExL7XBJAqa9h0mSYS1gfUmyvHTc

    https://leht.postimees.ee/7202332/covid-19-ara-hoidev-ninasprei-ootab-kliinilisi-uuringuid?_ga=2.109736076.883302547.1615882612-1143163822.1615882612

    https://forte.delfi.ee/artikkel/92840725/eestis-loodud-sprei-voib-aidata-nii-koroonanakkust-valtida-kui-ka-vahem-teisi-nakatada

  • Aare Tark received high recognition from Chambers and Partners

    Aare Tark, senior partner of Law Office TARK, was ranked as Eminent Practitioner in the field of Corporate/Commercial by Chambers and Partners in its 2021 edition covering the Estonian legal market. The title of Eminent Practitioner is awarded to the most influential lawyers whose outsanding client relations have served the legal industry for decades and who belong to the circle of most recognised attorneys. The overview is published in the 2021 catalog Chambers Global and can be read here.

  • Aare Tark pälvis kõrge tunnustuse väljaandelt Chambers and Partners

    Advokaadibüroo TARK vanempartner Aare Tark sai maineka õigusturuväljaande Chambers and Partners 2021. aasta Eesti õigusturu ülevaates pärjatud ühingu ja äriõiguse valdkonnas auväärse tiitliga „Eminent Practitioner“. Sellise tiitli vääriliseks hinnatakse vastavas valdkonna kõige mõjukamaid advokaate, kes omavad väljapaistvaid ja pikaajalisi kliendisuhteid ning kuuluvad kõige tunnustatumate advokaatide hulka. Ülevaade on avaldatud 2021. aasta kataloogis Chambers Global ning seda saab lugeda siit.

  • 2021. aasta märtsikuu Õigusuudised

    Riigikogu võttis 16. detsembril 2020 vastu autoriõiguse seaduse muutmise seaduse

    Vastuvõetud seadusega muudetakse autoriõiguse seaduse (edaspidi AutÕS) §-des 26 ja 27 sätestatud nn tühja kasseti tasu kogumise süsteemi.

    Praegu kehtiva AutÕS § 26 lg 1 kohaselt on autori nõusolekuta lubatud reprodutseerida audiovisuaalseid teoseid või teoste helisalvestisi kasutaja enda isiklikeks vajadusteks, kuid autoril, teose esitajal ja fonogrammitootjal on õigus saada õiglast tasu teose või fonogrammi sellise kasutamise eest. AutÕS § 27 lg 1 sätestab, et tasu kogutakse salvestusseadmete ja -kandjate importimisel Eestisse või nende toomisel Eestisse Euroopa Ühenduse tolliterritooriumilt. AutÕS-i kohaselt sätestab Vabariigi Valitsuse määrus nende salvestusseadmete ja -kandjate loetelu, millelt tühja kasseti tasu kogutakse.

    Praktikas on ilmnenud, et alates 2014. aastast on jaotamisele kuuluv tühja kasseti tasu 0 eurot. Seda mh põhjusel, et Vabariigi Valitsuse määrus, mis kehtestab salvestusseadmete ja -kandjate kataloogi, millelt tühja kasseti tasu kogutakse, on muutmata alates 2006. aastast, hõlmates üksnes piiritletud salvestusseadmeid ning -kandjaid (nt videokassetid, audiokassetid, minidiskid). Sellest tulenevalt on praegu kehtiv tühja kasseti tasu süsteem n-ö ajale jalgu jäänud ega arvesta tarbijakäitumises toimunud muutusega ning sellega, milliseid salvestusseadmeid ja andmekandjaid muusika ja audiovisuaalsete teoste kopeerimiseks kasutatakse. Täiendavalt ei võimalda kehtiv AutÕS maksta hüvitist filmi esmasalvestuse tootjatele. Seda vaatamata asjaolule, et AutÕS § 26 lg-s 1 sätestatud ainuõiguste piirang piirab ka filmi esmasalvestuse tootjate varaliste õiguste teostamist.

    Seadusemuudatusega muudetakse tühja kasseti tasu süsteemi, millest kõige olulisemate muudatustena:

    1) laiendatakse jaotamisele kuuluv tühja kasseti tasu ka filmi esmasalvestuse tootjatele;

    2) muudetakse senist süsteemi, mille kohaselt volitatakse Vabariigi Valitsust kehtestama tasu suurus määrusega ning sätestatakse tingimused, millest Vabariigi Valitsus peab tasu suuruse ning salvestusseadmete ja -kandjate loetelu kehtestamisel lähtuma.

    Kehtiva seaduse kohaselt määratakse tasu suurus seadusega ning salvestusseadmete ja -kandjate kataloog Vabariigi Valitsuse määrusega, kuid AutÕS-i muudatustega võimaldatakse ainult Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestada salvestus seadmete ja -kandjate kataloog ning neilt kogutava tasu suurus. Muudetud ja kehtima hakkava tühja kasseti tasusüsteem tagab suurema paindlikkuse ja võimaluse seda korrigeerida vastavalt muutustele tarbijakäitumises. Kirjeldatud muudatuste laiem eesmärk on uuendada tühja kasseti süsteemi selliselt, et see võimaldaks õiguste omajatel saada õiglast hüvitist audio visuaalsete teoste ja fonogrammide isiklikeks vajadusteks kopeerimise eest ning et see oleks kooskõlas Euroopa Liidu õigusest tulenevate nõuetega.

    Seadusemuudatus jõustub 1. aprillil 2021. Muudetud redaktsiooni ja muudatuste seletustega saab täpsemalt tutvuda Riigi Teataja ja Riigikogu veebilehtedel.

    Riigikogu võttis 10. veebruaril 2021 vastu käibemaksuseaduse ja tolli- seaduse muutmise seaduse

    Seaduse eelnõuga kavandatakse käibemaksuseaduse (edaspidi KMS) muudatused, millega mh reguleeritakse ühendusesisese kaugmüügi käibe tekkimise koht ning võimalus käibemaksu korrigeerimiseks lootusetute võlgade puhul.

    Kehtiva korraga võrreldes saab ettevõtja õiguse teatud tingimustel ostja poolt kauba või teenuse eest osaliselt või täielikult tasumata jäetud ulatuses oma maksukohustust vähendada, mis tagab ettevõtjate võrdsema kohtlemise.

    Ühendusesisese kaugmüügi käibe tekkimise koht (kms § 10¹)

    1. jaanuarist 2019 vähendati väikeettevõtjate haldus koormust, kuna lihtsustati elektroonilise side teenuse ja elektrooniliselt osutatava teenuse osutamisel väikeettevõtjate käibemaksukohustuse täitmist, kehtestades 10 000 euro suuruse piirmäära. Täpsemalt, kui nimetatud teenuste piiriülene käive kalendriaastas teiste liikmesriikide mittemaksukohustuslastele ettevõtja kohta kokku ei ületa 10 000 eurot, on ettevõtjal õigus nende teenuste osutamisel järgida koduriigi reegleid.

    Kehtiv KMS § 10¹ sätestab elektroonilise side teenuse ja elektrooniliselt osutatava teenuse käibe tekkimise koha ning muudatusega laiendatakse kehtivat regulatsiooni ühendusesisesele kaugmüügile.

    Muudatuse kohaselt on ühendusesisese kaugmüügi käibe tekkimise koht kauba võõrandaja asukohariik, kui käive ei ületa sätestatud piirmäära. Seega, kui isiku poolt teiste liikmesriikide mittemaksukohustuslastele osutatavate elektroonilise side teenuste ja elektrooniliselt osutatavate teenuste käive ning ühenduse sisene kaugmüük kalendriaastas kokku ei ületa 10 000 eurot, siis maksustatakse sarnaselt oma asukohariigis osutatavate teenuste ja võõrandatavate kaupadega ka piiriüleselt osutatud teenuseid ja ühendusesisest kaugmüüki oma asukoha riigi reeglite kohaselt. Teenuse osutaja või kauba võõrandaja deklareerib teiste liikmesriikide mitte maksukohustus lastele osutatud teenuste või võõrandatud kaupade käibe oma riigisi sesel käibedeklaratsioonil riigisisese käibena. Arve väljastamisel järgitakse samuti oma asukohariigi reegleid.

    Käibemaksu korrigeerimine, kui võõrandatud kauba või osutatud teenuse eest on osaliselt või täielikult jäetud tasumata (kms § 29¹)

    KMS-i täiendatakse §-ga 29¹. Nimetatud paragrahviga kehtestatakse tingimused ja kord, mille alusel on maksu kohustuslasel õigus vähendada maksukohustust, kui talle on võõrandatud kauba või osutatud teenuse eest jäetud osaliselt või täielikult tasumata. KMS § 29¹ lõike 1 sätestatud tingimuste esinemisel on õigus osaliselt või täielikult tasumata arvet käsitada nn lootusetu võlana, mis annab õiguse maksukohustust vähendada. Seaduseelnõu väljatöötajad on tingimuste loetelu koostamisel aluseks võtnud teiste riikide praktika ning seal juures arvestades, et kohaldatavad tingimused ei oleks ettevõtjat liigselt koormavad ja samas ei soodustaks maksustatava väärtuse vähendamise võimaluse kuritarvitamist. Tingimuste põhimõtte kohaselt on maksukohustust õigus vähendada selliste võlgade osas, mille laekumine on ebatõenäoline. Näiteks teatud riigid loevad võla laekumist ebatõenäoliseks kohtuotsuse alusel või kui on algatatud pankroti- või likvideerimismenetlus.

    Seadusemuudatus jõustub 1. juulil 2021 ja osaliselt 1. jaanuaril 2022 ning sellega ja muudatuste seletustega saab täpsemalt tutvuda Riigi Teataja ja Riigikogu veebilehtedel.

     

    Tanel Küün
    Partner, vandeadvokaat

    **************

    Uudised ilmusid algselt Äripäeva 2021. aasta märtsikuu väljaandes Õigusuudised

     

     

     

  • Paberivaba digiraamatupidamise juurutamine – koolitaja Marit Savi

    Büroo partner Marit Savi osales koolitajana Eesti Koolitus- ja Konverentsikeskuse poolt korraldatud programmis Paberivaba digiraamatupidamise juurutamine. Marit rääkis ettevõtte juhtidele ja raamatupidajatele raamatupidamisandmete kaitse vajadusest ning andis nõu, millele raamatupidamistarkvara pakkujaga lepingut sõlmides tähelepanu pöörata.
    Mõned teemad, millele raamatupidamistarkvara kontekstis mõelda – kus ettevõtte andmeid hoitakse, kuhu ja kellele edastatakse, milliseid turvameetmeid rakendatakse, millised õigused on teenuse osutajal ettevõtte andmete osas, mis saab ettevõtte andmetest teenuse lõppemisel.

  • A significant deal on Estonian real estate market – developing Estonian Silicon Valley

    TARK advised Kala House OÜ on the acquisition of a real estate in the Luther Quarter located in the center of Tallinn. Tanel Tark, the managing partner of the law firm TARK, represented Kala House OÜ, which focuses on real estate investments, and aims to contribute to sustainable and unique real estate developments that affect the general urban space and have a broader positive impact on the development of Estonian urban areas.

    Triple Net Capital OÜ in cooperation with the investment partner Kala House OÜ acquired the real estate of Luther Quarter located in the center of Tallinn at the beginning of February. Triple Net Capital, the developer of the quarter, plans to create a new and dignified living and working environment in the center of the capital by combining new and old architecture and building a large park on the property, which is especially suitable for start-up companies. Estonia’s Silicon Valley.

    According to the new owner’s plan, 400 apartments and approximately 40,000 square meters of commercial real estate will be built on the Luther Quarter property. The property, known as the location of the former Luther plywood factory, is located in Tallinn by Pärnu maantee, Tatari and Vana-Lõuna streets and covers almost four hectares in total.

    Estonian media coverage:

    https://www.aripaev.ee/uudised/2021/02/11/hinrikus-ja-arendajad-plaanivad-tallinna-silicon-valleyt

    https://arileht.delfi.ee/artikkel/92540771/fotod-megaarendus-tallinna-sudames-arendaja-ja-taavet-hinrikuse-koostoos-on-sundimas-eesti-silicon-valley

    https://www.city24.ee/et/kinnisvarauudised/15883/ajalooline-lutheri-kvartal-saab-uue-hingamise

  • Suur tehing kinnisvaraturul – Lutheri Kvartal areneb

    TARK nõustas Kala House OÜ-d Tallinna kesklinnas asuva Lutheri Kvartali kinnistu omandamistehingus. Advokaadibüroo TARK juhtivpartner Tanel Tark esindas tehingus kinnisvarainvesteeringutele keskendunud Kala House OÜ-d, kelle eesmärk on panustada üldist linnaruumi mõjutavatesse jätkusuutlikkesse ja unikaalsetesse kinnisvaraarendustesse, millel on laiem positiivne mõju Eesti linnaalade arengule.

    Triple Net Capital OÜ koostöös investeerimispartneri Kala House OÜ-ga soetasid veebruari alguses Tallinna kesklinnas asuva Lutheri Kvartali kinnistu. Kvartali arendaja Triple Net Capital plaanib uue ja vana arhitektuuri kombineerimise ja kinnistule suure pargi rajamisega luua pealinna keskmesse uudse ning väärika elu- ja töökeskkonna, mis on eriti sobilik start-up tüüpi ettevõtetele. Eesti oma Silicon Valley.

    Lutheri Kvartali kinnistule rajatakse uue omaniku plaani kohaselt 400 korterit ning ligikaudu 40 000 ruutmeetrit ärikinnisvara. Endise Lutheri vineerivabriku asukohana tuntud kinnistu asub Tallinnas Pärnu maantee, Tatari ning Vana-Lõuna tänava ääres ja hõlmab kokku ligi nelja hektarit.

    Meediakajastused:

    https://www.aripaev.ee/uudised/2021/02/11/hinrikus-ja-arendajad-plaanivad-tallinna-silicon-valleyt

    https://arileht.delfi.ee/artikkel/92540771/fotod-megaarendus-tallinna-sudames-arendaja-ja-taavet-hinrikuse-koostoos-on-sundimas-eesti-silicon-valley

    https://www.city24.ee/et/kinnisvarauudised/15883/ajalooline-lutheri-kvartal-saab-uue-hingamise

     

  • 2021. aasta veebruarikuu Õigusuudised

    Osanike ja nõukogu roll äriühingu pankrotimenetluse algatamisel

    Riigikogu võttis 16. detsembril 2020 vastu Vabariigi Valitsuse algatatud eelnõu, et muuta pankrotiseadust ja teisi seotud seadusi. Pankrotimenetluse remontimise käigus leidis aset ka teiste seaduste täiendamine ning uue korra kohaselt tekib teatud olukordades osanikele täiendav kohustus pankroti algatamisel.

    Kui seadusemuudatustest suurem osa võitleb eeskätt menetluse venimise ja venitamise vastu ning nõuete alusetu vaidlustamise ja võlgniku sepitsetud võltsnõuete vastu, siis seaduse lõpuosas hoolitsetakse selle eest, et juhatuseta osaühingute pankrotiavaldused oleks õigel ajal esitatud, mis aitab paremini kaitsta võlausaldajate õigusi.

    Seadusandjale on ilmnenud, et kehtiva õiguse järgi võib tekkida olukord, kus juhatuse liikme puudumisel ei ole kellelgi kohustust esitada pankrotiavaldust. Kehtiva äriseadustiku kohaselt on osaühingu juhatusel kohustus esitada viivitamata kohtule osaühingu pankrotiavaldus, kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole osaühingu majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kui osaühingul puudub juhatus, näiteks tagasiastumise, ametiaja lõppemise, tagasikutsumise või juhatuse liikme surma tõttu, siis ei lähe see kohustus kehtiva äriseadustiku kohaselt automaatselt üle teistele isikutele, s.o nõukogule või osanikele.

    Seetõttu on seadusandja jõudnud seisukohale, et juhul kui osanikud ei täida oma kohustust tagada osaühingus järjepidev pädevuste jaotus (ehk osanikud ei ole taganud juhatuse liikmete olemasolu, kelle ülesandeks on pankrotiavalduse esitamine), siis on õigustatud pankrotiavalduse esitamise kohustuse laiendamine äriühingu osanikele. Pankrotiavalduse esitamata jätmisel kuulub sellises olukorras osanike poolt hüvitamisele puhtmajanduslik kahju, mida võlausaldajal poleks tekkinud, kui pankrotiavaldus oleks esitatud õigeaegselt.

    Osanikel on vastutuse välistamiseks kaks viisi: (i) tagada, et ühingul on igal hetkel olemas juhatuse liikmed ja nõukogu liikmed, või (ii) ta ei teadnud ega pidanudki teadma ühingu püsivast maksejõuetusest. Osaniku vastutuse tekkimiseks on tõendamiskoormis võlausaldajal ehk võlausaldaja peab tõendama, et osanik teadis osaühingu maksejõuetusest ja jättis pankrotiavalduse esitamata. Kuigi osaniku teadlikkust olukorrast hinnatakse igal konkreetsel juhul eraldi, siis võib vastutusest vabaneda väikeosanik (nt alla 10% osalusega osanik), sest eelduslikult on väikeosanik ühingu juhtimisega vähem seotud ning seega vähem teadlik ühinguga toimuvast.

    Analoogiliselt laieneb pankrotiavalduse esitamise kohustus ka aktsiaseltsi nõukogu liikmetele. Kohustuse rikkumisel vastutavad nõukogu liikmed solidaarselt, välja arvatud juhul, kui nõukogu liige tõendab, et ta on oma kohustusi täitnud nõukogu liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega. Ka nõukogu liige võib vastutusest vabaneda, tagades, et aktsiaseltsil on alati olemas juhatuse liikmed, või tõendades, et ta polnud teadlik ega pidanudki teadma ühingu maksejõuetusest.

    Seadusemuudatus, sh äriseadustiku osas, jõustus 1. veebruaril 2021 (osaliselt jõustusid muudatused juba jaanuari alguses ja osa jõustub 2022. aasta saabudes) ning sellega ja muudatuste seletustega saab täpsemalt tutvuda Riigi Teataja ja Riigikogu veebilehtedel.

    Tööandja täiendavad kohustused seoses töötervishoiu ja -ohutusega

    Riigikogu võttis 9. detsembril 2020 vastu Vabariigi Valitsuse algatatud eelnõu, et muuta töötervishoiu ja tööohutuse seadust. Suuresti haigushüvitise tähtaja muudatuste varjus muudab uus seadus suuremaks tööandja ja töötaja vastutuse määra töökeskkonnas. Seaduse jõustumisega pannakse täiendavad kohustused nii tööandjale kui ka töötajale (sh teenuse osutajale).

    Seaduseelnõu seletuskirja kohaselt on seadusemuudatusel neli eesmärki. Esimesed kaks eesmärki on seotud tööelu infosüsteemi (TeIS) arendamisega. Seadusandja hinnangul võimaldab TeIS suurendada tööandjate teadlikkust ja suutlikkust töötervishoiu ja ­ohutuse nõuete täitmisel ning tööandjatel täita töötervishoiu ja ­ohutuse nõudeid TeIS­is pakutavate töövahendite abil. Lisaks on seadusemuudatus kantud vajadusest muuta töökeskkonda ja töösuhteid puudutav nõustamine ning järelevalve tõhusamaks ja sihitatumaks, mis võimaldab ettevõtjatele pakkuda personaliseeritud teavitusi koos meeldetuletuste, juhiste ja otsustustoega.

    Teavitustegevuse personaliseerimine lähtuvalt ettevõtte tegevusalast, suurusest, töö ohtlikkusest ja töötajate ametitest võimaldab senisest efektiivsemat ennetust. Tulevikus luuakse automaatselt kalkuleeritav ja reaalajas muutuv töökeskkonna olukorra riskihinne, mis muudab Tööinspektsiooni järelevalvetegevuse efektiivsemaks ning annab ettevõtetele ülevaate nende töökeskkonna olukorrast. Riskihinne on mõeldud kasutamiseks üksnes Tööinspektsioonile järelevalve tarbeks ning ettevõttele endale ja ettevõtte töötajate jaoks töökeskkonna paremaks muutmiseks, mistõttu ei kuvata seda kolmandatele isikutele.

    Samuti on eesmärgiks see, et kõikide samas töökeskkonnas tööd tegevate isikute ohutus ja tervise kaitse on tagatud, st ka ohutu töökeskkonna loomist olukorras, kui tööandja heaks töötavad kõrvuti nii töötajad kui ka teenuseosutajad (nt käsundus­ või töövõtulepingu alusel). Lisaks soovitakse uuendatud trahvimääradega motiveerida tööandjaid täitma töötervishoiu ja -ohutuse nõudeid.

    Kehtiva õiguse kohaselt ei pea tööandja teenuseosutajat (töövõtu­, käsundus­ või muu teenuse osutamise lepingu raames teenust osutav füüsiline isik) teavitama oma ettevõtte töökeskkonnaga seotud ohtudest ja nendest hoidumise abinõudest. See võib teatud olukordades sisaldada ohte, sest ohutusnõuetest mitteteadlik töötegija võib ohtu seada nii enda kui ka teiste isikute elu ja tervise. Kui selline füüsilisest isikust teenuseosutaja töötab töökohal koos teise ettevõtja töötajatega, peab alates 1. märtsist 2021 nende tööandja vajaduse järgi teda töökohal esinevatest ohtudest teavitama ja juhendama, kuidas neist hoiduda. Samuti tuleb teenuse osutamise lepingu alusel töötavale isikule teha teatavaks päästetööde ja esmaabi korraldus. Teavitus kohustusel puuduvad vorminõuded, st teenust osutavat isikut võib teavitada suulise vestluse käigus ning teenuse osutaja töötamine ei eelda uue töökeskkonna riskianalüüsi koostamist või selle tutvustamist teenuse osutajale

    Kehtivas õiguses puudub teenuse osutajal kohustus teavitada töö tellijat oma tegevusega seotud ohtudest. Uue korra kohaselt peab teenuse osutaja vajaduse korral (st kui esineb oht teistele isikutele) teavitama töid korraldavat isikut või tema puudumise korral tööandjaid oma tegevusega seotud ohtudest.

    Sellise teavituse korral on tegemist minimaalse ennetusabinõuga, mis ei eelda osapooltelt ebamõistlikult koormavaid toiminguid. Teavitamisel tuleb lähtuda konkreetsetest asjaoludest ja mõistlikkuse põhimõttest. Seda, kas osapooled on üksteist ohtudest teavitanud ning juhendanud, kuidas neist hoiduda, kontrollib ja hindab Tööinspektsioon järelevalvemenetluse käigus.

    Märksa konkreetsemad tööandja teavitamisnõuded kehtivad töökeskkonna riskianalüüsi suhtes. Alates 1. märtsist 2021 peab tööandja koostama riskianalüüsi töökeskkonna andmekogus või edastama selle kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis Tööinspektsioonile. Lisaks on tööandja kohustatud töökeskkonna andmekogusse kandmata või enne 2021. aasta 1. märtsi koostatud riskianalüüse säilitama 55 aastat riskianalüüsi koostamisest arvates. Kehtiva töökeskkonna riskianalüüsi, mis on koostatud enne 2021. aasta 1. märtsi, on tööandja kohustatud esitama töökeskkonna andmekogusse või edastama Tööinspektsioonile hiljemalt 2021. aasta 1. septembriks.

    Seadusandja hinnangul olid varasemad tööelu korraldusega seotud trahvimäärad ebaühtlased ja kaotanud oma mõjususe, mistõttu uuendati mitmes eriseaduses ja nt töölepinguseaduses trahvimäärasid. Uueks ühtlustatud maksimummääraks märgiti 32 000 eurot juriidiliste isikute puhul, nt töölepinguseaduse puhul tõusid rahatrahvi maksimummäärad 8. jaanuaril 2021 märkimisväärselt – 1300 eurolt 32 000 eurole. Rikkumise eest karistust mõistes arvestatakse konkreetseid rikkumise asjaolusid: isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning muid asjas tähtsust omavaid asjaolusid.

    Seadusemuudatus jõustus osaliselt 1. jaanuaril 2021 (seadusega seotud järgnevate muudatuste tähtajad on 1. märts, 1. mai ja 1 september 2021) ning sellega ja muudatuste seletustega saab täpsemalt tutvuda Riigi Teataja ja Riigikogu veebilehtedel.

    Tauno Tark
    Partner, vandeadvokaat

    **************

    Uudised ilmusid algselt Äripäeva 2021. aasta veebruarikuu väljaandes Õigusuudised