TARK Legal

Blog

  • Korduma kippuvad küsimused: Koondamine vs kollektiivne koondamine

    Eesti töölepingu seadus (TLS) näeb ette lisaks nö „tavalisele“ koondamisele ka kollektiivse koondamise. Kollektiivne koondamine on oma olemuselt pikem ja keerukam protsess ning eeldab ka töötajate usaldusiku või viimase puudumisel kõigi töötajate ning Töötukassa kaasamist protsessi. Kollektiivse koondamise määrab ära asjaolu, kui palju inimesi vähemalt korraga koondatakse.

    Töölepingu seaduse kohaselt on töölepingute kollektiivne ülesütlemine töölepingu ülesütlemine 30 kalendripäeva jooksul koondamise tõttu vähemalt:

    1) 5 töötajaga ettevõttes, kus töötab keskmiselt kuni 19 töötajat;

    2) 10 töötajaga ettevõttes, kus töötab keskmiselt 20–99 töötajat;

    3) 10 protsendiga töötajatest ettevõttes, kus töötab keskmiselt 100–299 töötajat;

    4) 30 töötajaga ettevõttes, kus töötab keskmiselt vähemalt 300 töötajat.

    Üldjoontes on TLS-is sätestatu selge, mis hetkel peab tööandja lähtuma kollektiivse koondamise regulatsioonist. Samas on praktikas tegelik elu tekitanud ülaltoodu osas mõningad küsimusi, millele proovingi alljärgnevalt vastata või tähelepanu juhtida:

    1. Mis juhtub kui koondan iga kuu järjest teatud arvu töötajaid?

    Kui tööandja koondab iga kuu järjest teatud arvu töötajaid, siis kuidas TLS-is sätestatud vahemikke ja 30 kalendripäevast perioodi rakendada?

    Näiteks, kui tööandja kellel on 90 töötajat koondab 5 kuud järjest (jättes iga „koondamislaine“ vahele vähemalt 30 kalendripäeva) iga kuu 9 töötajat, kas siis on tegemist tavapärase koondamisega või kollektiivse koondamisega?

    Kuigi kokku koondab tööandja 5 kuu jooksul selliselt 45 inimest, siis TLS mõistes ei lähe see kollektiivse koondamise alla kuna iga kuu koondati vaid 9 töötajat ja iga koondamislaine vahele on jäänud vähemalt 30 kalendripäeva.

    2. Mida tähendab „töölepingu ülesütlemine 30 kalendripäeva jooksul“?

    Töölepingu ülesütlemise puhul mõeldakse kuupäeva millal tööleping reaalselt poolte vahel lõpeb. Selle all ei mõelda kuupäeva, millal töötajatele anti kätte koondamisteated. Juhul kui töölepingud lõppevad ühe koondamislaine puhul erinevatel kuupäevadel, siis tuleb nende puhul rakendada ka eraldi ettenähtud 30 kalendripäevast tähtaega.

    Näiteks, tööandja otsustab aprillis 2020, et ta koondab mais 2020 kokku 9 inimest ja saadab aprillis välja ka koondamisteated. Kuna aga vastavalt töötaja staažile on töölepingu lõpetamise etteteatamisajad töötajatele erinevad, siis tööandja koondab (st leping lõpeb) 1. mail 3 töötajat ja 15. mai 6 töötajat.

    Mai 2020 jooksul saadab tööandja välja uued koondamisteated järgmisele 9 inimesele, mille kohaselt kõigi 9 töötaja tööleping lõpeb 1. juunil 2020. Kuna sellisel juhul lõppes 30 kalendripäevase perioodi jooksul kokku 15 töötaja tööleping (6 mais + 9 juunis), siis nende töötajate puhul peab tööandja läbi viima kollektiivse koondamise.

    3. „Ettevõtte“ mõiste all tuleb lähtuda ettevõtte, mitte aga tööandja kui juriidilise isiku (nt osaühing, aktsiaselts) mõistest. Selguse mõttes, ettevõtte mõiste ei ole sama mis tööandja mõiste. Ettevõtte mõiste on Eesti seaduste kohaselt majandusüksus, mille kaudu isik tegutseb.

    Lihtsustatult võib väita, et jaekett „X Aktsiaselts“-ile kuuluvas kaupluste ketis on iga kauplus eraldi ettevõte. Tööandja on aga jaekett „X Aktsiaselts“, millele kuulub ca 50 erinevat kauplust, ehk eraldi ettevõtet.

    Seega juhul kui jaekett „X Aktsiaselts“ kui tööandja soovib hakata oma töötajatega töölepinguid lõpetama, siis ei võeta kollektiivse koondamise arvutamise puhul aluseks mitte jaekett „X Aktsaiseltsi“ mitut tuhandet töötajat vaid lähtutakse igast konkreetsest jaeketi poest ja sealt töötavate töötajate arvust.

    Küsimuste tekkimisel võtke julgelt igal ajal ühendust! Oleme Teie jaoks olemas!

    Hannes Küün
    Partner
    Advokaadibüroo TARK
    Hannes.Kuun@tark.legal
    +372 5665 7017

  • Aare Tark received high recognition from Chambers and Partners

    Aare Tark, the senior partner of Law Office TARK, was ranked as Eminent Practitioner in the field of Corporate/Commercial by Chambers and Partners in its 2020 edition covering Estonian legal market. The title of Eminent Practitioner is awarded to highly influential lawyers in a particular practice area who, due to outstanding client relationships, are key players in the team.

  • Aare Tark pälvis kõrge tunnustuse väljaandelt Chambers and Partners

    Advokaadibüroo TARK vanempartner Aare Tark sai maineka õigusturuväljaande Chambers and Partners 2020. aasta Eesti õigusturu ülevaates pärjatud ühingu ja äriõiguse valdkonnas auväärse tiitliga  „Eminent Practitioner“. Sellise tiitli vääriliseks hinnatakse vastavas valdkonna kõige mõjukamaid advokaate, kes omades väljapaistvaid kliendisuhteid on meeskonna võtmemängijad.

  • The Legal 500 ranks TARK among the top legal advisers in Estonia

    The Legal 500, an international publishing company assessing law firms and lawyers global has published the results of its 2019 research. We proudly announce that TARK was again recognized in all nine rateable categories and all our partners were also highlighted by name.

    In the Commercial, Corporate and M&A field partners Marit Savi and Hannes Küün are for the third consecutive year being recognized as Leading Individuals in Estonia.

    The Legal500 awarded with the nomination of Next Generation Partner  Tanel Tark in the field of EU and Competition, Tauno Tark in the field of Dispute Resolution and Tanel Küün in the fields of Real Estate and Construction and in Banking, Finance and Capital Markets.

    As highly recommended come  Allar Aru in Real Estate and Construction, Banking and Finance and Tax; Aare Tark in Dispute Resolution; Tanel Küün in Shipping and Transport; Marit Savi in IT, IP and Telecom and Hannes Küün in Real Estate and Construction, Banking and Finance  and IT, IP and Telecom.

    We thank our clients and cooperation partners for appreciating our work!

    For additional information, please see www.legal500.com.

    For over 30 years, The Legal 500 has been ranking the quality of legal service providers by analyzing the capabilities of law firms in over 150 jurisdictions across the world. The rankings are based on a series of criteria, among others long-lasting experience in the field of legal services, reviews of experienced independent experts, and feedback from 300,000 clients worldwide.

  • The Legal 500 – Advokaadibüroo TARK jätkuvalt Eesti tippbüroode hulgas

    Rahvusvaheline advokaadibüroosid ja advokaate hindav väljaanne The Legal 500 avalikustas 2019. aasta uuringu tulemused. Hea meel on tõdeda, et advokaadibürood TARK tunnustati taaskord kõigis üheksas hinnatud kategoorias ning kõik meie büroo partneid leidsid ka nimeliselt äramärkimist.

    Ühinguõiguse ja M&A valdkonnas tunnustati meie büroo partnereid Marit Savi ja Hannes Küüni kolmandat järjestikust aastat kui Eesti juhtivaid advokaate.

    Kõrge hinnangu „uue generatsiooni partner“ pälvisid meie büroost koguni kolm advokaati – Tanel Tark Euroopa Liidu ja konkurentsiõiguse valdkonnas, Tauno Tark kohtuvaidluste valdkonnas ning Tanel Küün pangandus- ja finantsõiguse ning kinnisvara- ja ehitusõiguse valdkonnas.

    Lisaks tõstetakse advokaadibüroo TARK advokaate esile ning soovitatakse oma ala parimatena järgmistes valdkondades:  Allar Aru – kinnisvara- ja ehitusõigus, pangandus- ja finantsõigus ning maksuõigus, Aare Tark – kohtuvaidlused, Tanel Küün – laevandus ja transpordiõigus, Marit Savi – IT, IP ja telekommunikatsioon ning Hannes Küün – pangandus- ja finantsõigus, kinnisvara- ja ehitusõigus, tööõigus, IT, IP ja telekommunikatsioon.

    Oleme tänulikud klientidele ja koostööpartneritele, kes on meie tööd kõrgelt hinnanud!

    Täiendavat infot saab lugeda www.legal500.com.

    The Legal 500 on üle 30 aasta koostanud regulaarseid analüüse õigusteenuste pakkujate kvaliteedi hindamiseks rohkem kui 150 õigusruumis üle maailma. Väljaande poolt advokaadibüroode pingerea koostamise aluseks on mh pikaajalise juriidilise turu kogemusi ja teadmisi omavate sõltumatute ekspertide uuringud ja tagasiside 300 000 kliendilt kogu maailmas.

  • COVID-19: Kas ma saan KredEXilt käendust? Aga otselaenu? Selgusid KredEXi esimese kriisipaketi tingimused

    Koroonaviirusese levik ja riigi poolt kehtestatud eriolukord on majandusele avaldanud negatiivset mõju ning iga karantiinipäev tekitab juurde olulisi tõrkeid turul. Riik on ette valmistanud / valmistamas erinevaid meetmeid kriisiolukorra leevendamiseks ning majanduse turgutamiseks. Praeguseks on selgunud riikliku finantseerimisasutuse KredEX esimeste abimeetmete täpsemad tingimused. Meetmete pakett täieneb jooksvalt ning soovitame järgida värskeimad teavet: https://www.kredex.ee/et/koroona

    MILLISEID MEETMEID ON VÕIMALIK TAOTLEDA?

    1. Erakorraline laenukäendus uute laenude väljastamiseks. Võimalik on taotleda erakorralist proportsionaalset käendust, mille eesmärgiks on võimaldada ettevõtetele uusi käibe- ja investeerimislaene COVID-19 puhangust tingitud ajutiste raskuste ületamiseks. Käendusega on võimalik tagada laenu- ja liisingulepingust tulenevaid ettevõtja kohustusi.
    2. Erakorraline laenukäendus olemasolevate pangalaenude tagasimaksegraafikute leevendamiseks. Selle alusel saab taotleda nii fikseeritud kui proportsionaalset käendust, mille eesmärgiks on võimaldada olemasolevatele laenudele tavapärasest pikemat maksepuhkust (vähemalt 6 kuud) ja lõpptähtaja pikendamist likviidsuse tagamiseks COVID-19 puhangust tingitud ajutiste raskuste ületamiseks. Käendusega on võimalik tagada laenu- ja liisingulepingust tulenevaid ettevõtja kohustusi.
    3. Erakorraline laen. Erakorralise laenu eesmärgiks on võimaldada ettevõtetele uusi käibe- ja investeerimislaene COVID-19 puhangust tingitud ajutiste raskuste ületamiseks.

     

    KUIDAS TOIMUB PROTSESS?

    1. Plaani paikapanek ja panka pöördumine. Esmalt tuleb ettevõtjal enda jaoks läbi mõelda plaan, kuidas ettevõte raskustest välja tuua. See ei pea olema põhjalik, ega sisaldama äriplaanile omaseid analüüse. Oluline on, et ettevõtja on enda jaoks läbi mõelnud võimalikud lahenduskäigud. Seejärel tuleb pöörduda panka ning paluda uut laenu või olemasoleva laenu tagasimaksegraafiku leevendamist. Pea kõik pangad on väljendanud valmisolekut võimaldada kriisist mõjutatud ettevõtjatele maksepuhkusi.
    2. KredEXi kaasamine käenduse saamiseks. Juhul kui pank näeb selleks vajadust, kaasavad nad KredExi, et rakendada kriisimeetmeid. Otse KredExi poole pöörduda pole vaja, meetmete rakendamine toimub koostöös pangaga. KredExil on tihe koostöö kõigi Eestis tegutsevate suuremate pankadega ning läbi nende jõuab KredExi tugi mugavalt ettevõtjateni.
    3. Otselaenu taotlemine. Kui eelnevate sammudega ei jõuta positiivse lahendusi, on ettevõtjal võimalik taotleda KredExist erakorralist laenu. Esmajärjekorras tuleks kasutada võimalust taotleda laenu pangast ning kasutada selle saamiseks KredExi erakorralist laenukäendust. Erakorralist otselaenu saab taotlema hakata alates 3. aprillist. Laene välja maksma ei saa hakata enne, kui riigi poolt on KredExile eraldatud selleks vajalik kapital. Eeldatavasti ei juhtu see enne aprilli keskpaika, kuna eeldab Riigikogu poolt lisaeelarve vastuvõtmist

     

    MILLISTELE TINGIMUSTELE PEAB KÄENDUSE / LAENU TAOTLEJA VASTAMA?

    • Ettevõte on kantud Eesti Vabariigi äriregistrisse ja nõutud aruanded on esitatud
    • Ettevõtja on esitatud finantsprognooside kohaselt pikas perspektiivis jätkusuutlik ning maksejõuline
    • Ettevõtja ei olnud raskustes olev ettevõte 31.12.2019 seisuga
    • Ettevõtjal puuduvad ületähtajalised ajatamata võlgnevused riiklike maksude osas ning krediidiasutustele, mis on tekkinud varem kui 01.01.2020
    • Ettevõtte suhtes ei ole algatatud pankroti- või likvideerimismenetlust
    • Otselaenu taotlemise puhul peab ettevõte olema saanud pangalt või liisinguandjalt laenutaotlusele eitava vastuse või positiivse otsuse ebamõistlikel tingimustel

    KÄENDUSE TINGIMUSED

    Milline on KredExi käenduse ulatus?

    Olemasolevad laenud Uued laenud
    Proportsionaalne käendus Fikseeritud käendus Proportsionaalne käendus
    Kuni 50% tagatavast laenust ja liisingust. Käenduse ulatus liisingust tulenevale kohustusele arvutatakse käibemaksuta summast. Kuni 35% tagatavast laenust ja liisingust, kuid mitte rohkem kui ettevõttele muudatusega kuni 31.12.2021 kätte jäävate laenu või liisingu põhiosa maksete summa. Käenduse ulatus liisingust tulenevale kohustusele arvutatakse käibemaksuta summast. Kuni 90% tagatavast laenust ja liisingust. Ehitussektoris tegutseva ettevõtja (EMTAK F-jagu) ning jae- ja hulgikaubandusettevõtja kohustuse korral kuni 60% tagatavast laenust ja liisingust. Käenduse ulatus liisingust tulenevale kohustusele arvutatakse käibemaksuta summast.
    – KredExi käendussummade jääkide ning KredExi poolt ettevõtjale antud laenude põhiosa jääkide summa ühe ettevõtja ja temaga seotud ettevõtjate kohta ei saa olla suurem kui 5 mln eurot.
    – KredExi erakorraliste käendustega tagatavad laenud ja KredEx erakorralised laenud, mis on antud kooskõlas Euroopa Komisjoni 19.03.2020 teatisega „Riigiabi ajutine raamistik majanduse toetamiseks praeguse COVID-19 puhangu kontekstis“ on kokku piiratud summaga, mis ei ületa kahekordset ettevõtja 2019. aasta palgakulu koos sotsiaalmaksuga ettevõtte 2019. aasta majandusaasta aruande või Maksu- ja Tolliameti andmetel. KredExi igakordse otsuse alusel on lubatud erandkorras maksimaalseks kohustuse summaks kuni 25% ettevõtja 2019. aasta käibest või väikese ja keskmise suurusega ettevõtja põhjendatud 18 kuu likviidsusvajadus või suurettevõtja põhjendatud 12 kuu likviidsusvajadus, kui ettevõtja kahekordne 2019. aasta palgafond on sellest väiksem.
    – Käendussumma väheneb proportsionaalselt laenu- või liisingusumma vähenemisega

     Milliseid kohustusi KredEX käendab?

    Olemasolevad laenud Uued laenud
    Proportsionaalne käendus Fikseeritud käendus Proportsionaalne käendus
    – Olemasolevad kohustused, millele võimaldatakse kokku vähemalt 6-kuulist maksepuhkust maksepuhkuse andmisest alates, mis on antud panga või liisinguandja poolt alates 01.03.2020 seoses COVID-19 puhanguga. Tagasimaksegraafikuta kohustuse tähtaja pikendamist loetakse maksepuhkuse andmiseks. – KredEx käendab uut laenu ja liisingutehingut. Kohustuste refinantseerimine KredExi poolt käendatava kohustusega ei ole üldjuhul lubatud. Erandid on lubatud üksnes KredExi igakordse otsuse alusel.
    – Laen, laenulimiit ja arvelduskrediit – Laen, laenulimiit ja arvelduskrediit
    – Liising – Liising
    – Käendatava kohustuse intressimäär ei või olla kõrgem kui 8% aastas ja lepingu muutmise tasu kõrgem kui 1% käendatava kohustuse summast. Pank või liisinguandja ei või käendatavale kohustusele kehtestada kõrgemat intressimäära, kui 150% 01.03.2020 kehtinud intressimäärast. – Käendatava kohustuse intressimäär ei või olla kõrgem kui 8% aastas ja lepingutasu kõrgem kui 1% käendatava kohustuse summast.
    – Käendataval kohustusel saab olla ainult üks kehtiv KredExi käendus
    – Käendus lühemale kui 3-kuulisele kohustusele on lubatud üksnes KredExi igakordse otsuse alusel – Käendus lühemale kui 3-kuulisele kohustusele on lubatud üksnes KredExi igakordse otsuse alusel

     

    Kui kauaks saab käendust taotleda?

    • Käenduse kehtivus on kuni 72 kuud
    • Käendust on võimalik ajutise riigiabi raamistiku raames väljastada ja muuta kuni 31.12.2020. Alates 01.01.2021 lähtutakse käenduse muutmisel kehtivatest riigiabi reeglitest.

     

    Kui suur on käendustasu?

      Olemasolevad laenud Uued laenud
      Fikseeritud käendus Proportsionaalne käendus Proportsionaalne käendus
    Väikese ja keskmise suurusega ettevõtja – 1,5% käenduse jäägilt aastas – 1% käenduse jäägilt aastas
    Suurettevõtja – Kuni 36-kuulise käenduse korral 1,5% käenduse jäägilt aastas

    – Pikema kui 36-kuulise käenduse korral 3% käenduse jäägilt aastas

    		 – Kuni 36-kuulise käenduse korral 1% käenduse jäägilt aastas

    – Pikema kui 36-kuulise käenduse korral 2% käenduse jäägilt aastas

    * Kui käenduse andmise otsustab/käenduslepingu koostab pank, ei lisandu lepingutasu, KredEXi puhul lisandub.

     

    OTSELAENU TINGIMUSED

    Laenu sihtotstarve –   Laenu eesmärgiks on võimaldada ettevõtetele uusi käibe- ja investeerimislaene COVID-19 puhangust tingitud ajutiste raskuste ületamiseks.

    –   Olemasolevate laenude refinantseerimine pole üldjuhul lubatud. Lubatud on olemasolevate kohustuste (v.a. laenud seotud osapooltelt) teenindamine.
    Laenu summa –   Kuni 5 mln eurot

    –   KredExi käendussummade jääkide ning KredExi poolt ettevõtjale antud laenude põhiosa jääkide summa ühe ettevõtja ja temaga seotud ettevõtjate kohta ei saa olla suurem kui 5 mln eurot.

    –   KredExi erakorraliste käendustega tagatavad laenud ja KredEx erakorralised laenud2, mis on antud kooskõlas Euroopa Komisjoni 19.03.2020 teatisega „Riigiabi ajutine raamistik majanduse toetamiseks praeguse COVID-19 puhangu kontekstis“ on kokku piiratud summaga, mis ei ületa kahekordset ettevõtja 2019. aasta palgakulu koos sotsiaalmaksuga ettevõtte 2019. aasta majandusaasta aruande või Maksu- ja Tolliameti andmetel. KredExi igakordse otsuse alusel on lubatud erandkorras maksimaalseks kohustuse summaks kuni 25% ettevõtja 2019. aasta käibest või väikese ja keskmise suurusega ettevõtja3 põhjendatud 18 kuu likviidsusvajadus või suurettevõtja4 põhjendatud 12 kuu likviidsusvajadus, kui ettevõtja kahekordne 2019. aasta palgafond on sellest väiksem.
    Laenu periood –   Laenu periood on 6 kuni 72 kuud

    –   Laenu on võimalik ajutise riigiabi raamistiku raames väljastada ja muuta kuni 31.12.2020. Alates 01.01.2021 lähtutakse laenu muutmisel kehtivatest riigiabi reeglitest.
    Maksepuhkus –   Vastavalt vajadusele.
    Lepingu sõlmimise tasu –   1% laenu summalt.
    Lepingu muutmise tasu –   0,2% laenu jäägilt, minimaalselt 30 eurot.
    Intressimäär –   Intressimäär sõltub ettevõtja ja projekti riskitasemest ning laenu tagatistest.

    –   Vähemalt 50% ulatuses tagatud laenul alates 4% aastas.

    –   Ainult omanike käendusega tagatud laenu korral alates 6% aastas.
    Laenu tagatis –   Laenu tagatise vajadus sõltub projekti riskitasemest

    –   Muude tagatiste puudumisel omanike isiklik käendus vähemalt 50% laenusummast, kuid üldjuhul mitte rohkem kui 50 000 eurot käendaja kohta.
    Taotlemine Laenutaotluse esitamiseks täidetakse KredExi kodulehel taotlusvorm, millele lisatakse:

    –   Äriplaan või plaan, kuidas saadava laenu abil COVID-19 puhangust tingitud ajutistest raskustest välja tullakse ning oma kohustusi täidetakse.

    –   Finantsprognoosid, mis hõlmavad vähemalt kolme järgnevat täisaastat.

    –   Viimase lõppenud majandusaasta (võimalusel auditeeritud) aruanne ja jooksva aasta vahearuanne, mis ei ole vanem kui kolm kuud.

    –   Ettevõtte võtmeisikute elulookirjeldused.

    MILLISTE TEGEVUSTE JA ETTEVÕTETE RAHASTAMISEKS KÄENDUST VÕI LAENU EI ANTA?

    • Põllumajandustoodete esmatootmine, kalandus ja vesiviljelus ning metsamajandus;
    • Finants- ja kindlustustegevusega tegelevad ettevõtted (EMTAK K-jagu);
    • Tubaka (ning sellega seotud toodete) valmistamine, töötlemine ja turustamine;
    • Maanteekaubavedudel kasutatavate transpordivahendite ja seadmete soetamine;
    • Sõiduautode soetamine;
    • Tarbesõidukite ning liikurmasinate soetamine ei ole üldjuhul lubatud. Erandid lubatud üksnes KredExi igakordse otsuse alusel;
    • Kinnisvara arendamise projektidele müügi ja väljarentimise eesmärgil. Kui kinnisvara arendamine toimub oma, sh tütar- ja sidusettevõtete kinnisvaraarendusega mitteseotud tegevuse tarbeks, on lubatud osa pindadest välja rentida tingimusel, et rendi laekumised, välja arvatud tütar- ja sidusettevõtetelt, ei ületa 30% laenutaotleja aastakäibest;
    • Ekspordiga seotud tegevusele, mis on otseselt seotud eksporditavate koguste, jaotusvõrgu loomise ja toimimise või muude eksportimisest tulenevate jooksvate kuludega, kui käenduse väljastamisega antakse vähese tähtsusega abi5;
    • Taotleja otseste või kaudsete omanike hulgas on madala maksumääraga piirkondades registreeritud ettevõtjaid;
    • Finantseerimise eesmärgiks on kodumaiste toodete kasutamine importtoodete asemel;
    • Valdkonnad, mis on seotud pornograafiaga, hasartmängudega, andmete ebaseadusliku allalaadimisega ning ebaseadusliku ligipääsu võimaldamisega andmevõrkudele;
    • Teadus- ja arendustegevus tervishoiu valdkonnas, mille eesmärk on teaduslikul või ravi eesmärgil inimeste kloonimine või geneetiliselt muundatud organismide arendamine.

     

    Küsimuste tekkimisel võtke julgelt igal ajal ühendust! Oleme Teie jaoks olemas!

     

    Tauno Tark
    Partner
    Advokaadibüroo TARK
    tauno.tark@tark.legal
    +372 510 4585

     

  • Advokaadibüroo TARK ja Postimehe aastakonverentsi 2020 “Uus majandusmudel” galerii

  • Advokaadibüroo TARK ja Postimehe aastakonverentsi “Uus majandusmudel” kokkuvõte

    Advokaadibüroo TARK ja Postimehe aastakonverentsil “Uus majandusmudel” otsisid Eesti äri- ja poliitikatipud 6. märtsil 2020 vastust, kuidas peaks meie majandusmudel kohanema uute väljakutsetega.

     

    „Muutus on ainus tõeline konstant,” ütles antiik-Kreeka filosoof Heraclitus. Inimkonna ajalugu on pakkunud tema maksiimile pidevat kinnitust. Ka majanduse toimimine muutub nagunii – oluline on vaid ära tunda hetk, millal me uut mudelit vajame. Inimkond seisab tahes või tahtmata hüppelise muutuse lävel, mille tõukurid on kliima, rahvastik, energia ja tehnoloogia“ märkis vandeadvokaat Aare Tark konverentsi teemasid avades.

     

     

    Euroopoa Parlamendi liige ja endine Euroopa Komisjoni asepresident Andrus Ansip prognoosis, et isikuandmete järel tuleb globaalses äris järgmine suur võidujooks tööstusandmetele. Ansipi sõnul peab Eesti olema avatud uutele tehnoloogiatele digivaldkonnas ja energeetikas, sest ainult siis saab meil olla hea ja ilus tulevik.

     

    Majandusekspert ja TalTechi nõukogu liige Robert Kitt arutles majandusmudelite ümberkirjutamise võimalikkuse ja vajalikkuse üle.

    „Minu väljakutse kehtivatele majandusmudelitele on nende jätkusuutlikkus komplekses maailmas. Globaalne majandussüsteem on oma olemuselt kompleksne adaptiivne süsteem, mille tõenäosustihedusfunktsioon on astmeseadusega. See tähendab maakeeli, et nähtuste arvutatud keskmised ei tähenda mitte midagi“, märkis oma ettekandes Robert Kitt.

     

    Knowledge Network East-West esindaja Liisi Karindi rääkis Aasia võimuvõtmisest maailmas ning Euroopa ja USA jäämisest tema varju.

    Liisi Karindi: „ Kui Hiina aevastab, jääb maailm haigeks. Kunagi varem pole see ütlus rohkem paika pidanud kui nüüd. Hiinast on viimase neljakümne aastaga saanud nn. maailma vabrik, kust Bloombergi ärgi pärineb kuni 15 % imporditud vahetoodetest Euroopas ning kuni 35% mujal Aasias, Venemaal, Ladina-Ameerikas ja USA-s“.

     

    Fermi Energia juhataja ja kaasasutaja Kalev Kallemets tutvustas muutusi, mille toob kaasa väikeste moodultuumajaamade turuletulek.

    „Soovime puhast energiat Eestile iga ilmaga parima hinnaga“ ütles Kalev Kallemets konverentsil.

     

    Riigikantselei digi-innovatsiooni nõunik Marten Kaevats tutvustas tõenäolist järgmist suurt tehnoloogiahüpet – tehisintellekti ja kvantarvuteid. Igapäevaste muudatuste hulk on Kaevatsi sõnul praegu liiga kiire, mistõttu ei saa praegusel lineaarsel viisil jätkata. Eesti on tema sõnul aga siiski tehnoloogiamuutustega hästi hakkama saanud ning olemas on kompetents sellega toime tulemiseks. «Meie teadmine ja oskus kogukonnaehitusest on see, mis meid edasi viib,» lisas Kaevats. Tema hinnangul on aegunud ka metafoorid, mida me tehnoloogilise arengu kirjeldamiseks kasutame. «Palun ärme kasuta enam tiigrihüppe metafoori, see on aegunud. Me ei saa enam liikuda üksikute hüpetega. See tiiger peab selgeks õppima uued tantsusammud,» sõnas ta. «See pole üksikute hüpete küsimus, see on valitsemisarhitektuuri küsimus.»

     

    Tallinna Loomaaia pikaajaline juhataja Mati Kaal tõi võrdluseks loomariigi: oma ettekandes tutvustas ta loomaliikide kohanemist muutuvate keskkonnaoludega.

    „Ennustatakse, et Euroopa rändlindudele sobilikud pesitsusalad nihkuvad 2100. aastaks keskeltläbi 550 km kirde poole ning kõlblike elupaikade kahanemine on sealjuures oluliselt suurem mägistes piirkondades. Võimalik, et erinevate looduslike ja inimtekkeliste rändetakistuste tõttu sureb 21. sajandi lõpuks koguni 5-9% maismaaimetajaist välja ja 70-78% muutub ohustatuks, kuna jäävad ilma umbes 30% oma senisest levialast”, märkis oma ettekandes Mati Kaal.

    Ettekandeid näed SIIT

    Pildigaleriid näed SIIT

  • Covid-19: Töötasu hüvitise saamise eeldused

    12. märtsil 2020 Vabariigi Valitsuse poolt väljakuulutatud eriolukord on rohkem kui nädala jooksul pannud paljud tööandjad äärmiselt keeruliste valikute ette. Mõni on olnud sunnitud täielikult äritegevuse seiskama, osad püüavad töötajaid rakendada alandatud töömahuga. Kiired arengud on nõudnud kiiret tegutsemist, seal hulgas töösuhetes.

    Juhul, kui laual on töötajate koondamise vajalikkus, tasub töölepingu ülesütlemisele kaaluda alternatiivi, sest teadupärast toob töötaja koondamine tööandjale kaasa kohese lisakulu hüvitiste väljamaksmise kohustuse näol. Olukorras, kus ettevõtja äritegevus võiks loodetavasti mõne aja möödudes vähemalt mingis mahus taastuda, võib oma töötajate koondamine täna ja ning paari kuu pärast tagasi tööle võtmine kujuneda kulukaks ekskursiks.

    20. märtsil 2020 kiideti töötukassa nõukogu koosolekul heaks avalikkuses eelmisel nädalal välja käidud plaan kehtestada uue tööturuteenusena töötasu hüvitis tööandjate ja töötajate olukorra leevendamiseks.

    Kes saavad hüvitist?

    Töötasu hüvitist makstakse riigi poolt otse töötajale, kelle tööandja tegevus on erakorralistest asjaoludest tulenevalt märkimisväärselt häiritud.

    See eeldab, et täidetud peab samaaegselt olema vähemalt kaks järgnevast kolmest tingimusest:

    • tööandja käive või selle puudumisel tulu on kalendrikuul, mille eest hüvitist taotletakse, langenud vähemalt 30% võrreldes eelmise aasta sama kalendrikuu käibe või tuluga;
    • tööandjal ei ole tööd kokkulepitud ulatuses vähemalt 30%-le töötajatest anda ja tööandja kohaldab töölepingu seaduse § 35 või § 37;
    • töölepingu seaduse § 37 alusel on tööandja vähemalt 30%-l töötajatest vähendanud töötasu vähemalt 30% ulatuses või Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärani.

    Juhul, kui tööandja kvalifitseerub saama toetust, maksab Töötukassa selle välja otse töötajale tema 70% keskmisest töötasust, kuid brutosummana mitte rohkem kui 1000 eurot ühe kalendrikuu kohta. Seejuures  peab ka tööandja omalt poolt panustama vähemalt 150-eurose brutotöötasu maksmisega. Töötasu hüvitist on õigus saada töötajal kuni kahe kalendrikuu eest kolmekuulise perioodi vältel (1. märts kuni 31. mai), mil tööandja täitis eelnevalt viidatud kahte tingimust kolmest.    

    NB! Toetust makstakse ainult töötajatele, kellele tööandjal ei ole kokkulepitud ulatuses tööd anda ja kelle tööandja kohaldab töölepingu seaduse §-i 35 või §-i 37. See tähendab, et meedet ei rakendata töötajate puhul, kelle osas töömahtu või töömahtu koos palgaga pole vähendatud.

    Töötukassa hüvitise ja tööandja poolse panusega (vähemalt 150 eurot) koos peab töötajale olema tagatud vähemalt töötasu alammäär. Olukorras, kus töötaja saab töötasuna alammäära ja tööandja täidab eelneva lõike kohase kohustuse, makstes brutotöötasuna 150 eurot, tagab Töötukassa, et töötajale on makstud koos hüvitisega vähemalt töötasu alammäär.

    Juhul, kui osalise tööajaga töötamisel jääb töötaja töötasu alla kuu alammäära, tasub tööandja kohustusliku töötasu vähemalt 150 euro ulatuses ning ülejäänud osa töötaja keskmisest töötasust maksab Töötukassa.

    Kuidas ja millal taotleda?

    Hüvitise taotlemiseks peab tööandja esitama Töötukassale (e-töötukassasse alates aprillikuust) iga kalendrikuu kohta eraldi avalduse pärast töötasu töötajatele väljamaksmist üldjuhul viie kalendripäeva jooksul. Avalduses tuleb märkida:

    • töötaja, kellele ei olnud kokkulepitud ulatuses tööd anda või kelle töötasu on vähendatud, nimi, isikukood või selle puudumisel sünniaeg, aadress või e-posti aadress ning pangakonto number;
    • tööandja nimi, isiku- või registrikood ja aadress või e-posti aadress;
    • põhjendused ja tõendid käibe või tulu muutuse, töö kokkulepitud ulatuses andmata jätmise või töötasu vähendamise kohta;
    • kinnitus omapoolse osaluse (vähemalt 150 eurot brutotasuna) väljamaksmise kohta.

    Makstavate hüvitiste suurustest näitlikustatud ülevaate saamiseks soovitan tutvuda  määruse eelnõu seletuskirja lk-dega 6-7 aadressil: https://www.valitsus.ee/sites/default/files/eriolukord/sel_thp_2017-2020_20.03.pdf

    Küsimuste tekkimisel võtke julgelt igal ajal ühendust! Oleme Teie jaoks olemas!

    Tauno Tark
    Partner
    tauno.tark@tark.legal
    +372 510 4585