TARK Legal

Blog

  • Advokaadibüroo TARK ja Postimehe aastakonverentsi 2020 “Uus majandusmudel” ettekanded

    Aare Tark: konverentsi teemade avamine

    Andrus Ansip: “Globaalne revolutsioon: tehnoloogiline pööre ja Eesti võimalused”

    Robert Kitt: “Kas majandusteooriad tuleks ümber kirjutada?”

    Liis Karindi: “Aasia võtab võimu: Euroopa ja USA tõusva Aasia varjus”

    Marten Kaevats: “Hüpe tehnoloogias: tehisintellekt ja kvantarvutid”

    Kalev Kallemets: “Pööre energeetikas: minituumajaamad koduhoovis”

    Mati Kaal: “Kas ja kuidas loomad reageerivad praegustele muutuvatele looduskeskkonna oludele?!

  • COVID-19: mis saab üürilepingutest?

    Seoses koroonaviiruse (COVID-19) levikuga kuulutas Vabariigi Valitsus 12. märtsil 2020 välja eriolukorra kuni 1. maini 2020. Hetkel on teadmata, kas rakendatud meetmed omavad kavandatud mõju. On aga selge, et igapäevaelu (sh paljud ärilised suhted) on juba praegu oluliselt muutunud või muutumas. Aktiivselt otsitakse võimalusi (ajutiselt) erikokkulepete sõlmimiseks, et kriis võimalikult valutult üle elada.

    Lisaks töösuhete reguleerimisele on enamikel ettevõtetel üheks olulisemaks lepinguliseks suhteks üürileping. Tavapäraselt on üürilepingud sõlmitud pikaajaliselt. Tähtajaliste üürilepingute ülesütlemise võimalus on juba seadusest tulenevalt piiratud ning lepingutes on seda paljudel juhtudel veelgi kitsendatud. Lepingu ülesütlemine on äärmine abinõu ja ilmselt tuleb kasutusele alles väljapääsmatus olukorras.

    Kuid kas on ka teisi, vähem drastilisi meetmeid, olukorra lahendamiseks?

    Esimene vastus on loomulikult, et tuleb vaadata lepingut. Üürilepingud reguleerivad tavaliselt suhteliselt detailselt poolte õigusi ja kohustusi, sh poolte õigust üüri alandada, selle maksmisest keelduda või leping üles öelda.

    Kuigi praegu on tegemist pandeemia ja eriolukorraga, siis ei tähenda see veel automaatselt vääramatu jõu esinemist konkreetses poolte vahelises suhtes. Riigikohtu hinnangul ei ole üldjuhul vääramatu jõud takistavaks ja vastutusest vabandavaks asjaoluks rahaliste kohustuste täitmisel. Teisisõnu, kui näiteks mõni ettevõte on avaliku võimu korraldusega suletud ja ei saa oma teenuseid pakkuda, siis ei tähenda automaatselt, et ta saaks vääramatule jõule tuginedes keelduda üüri maksmisest.

    Võlaõigusseadus (VÕS) on üürilepingute osas näinud ette erisätted seoses üüri alandamisega. Seaduse kohaselt ei pea üürnik maksma üüri ega kandma kõrvalkulusid ajavahemiku eest, mil üürnik ei saanud asja sihtotstarbeliselt kasutada. Kui asjal tekib lepingu kehtivuse ajal puudus või kui asja lepingujärgne kasutamine on takistatud, võib üürnik alandada üüri, tehes üürileandjale vastavasisulise avalduse. Sellisele seisukohasel on asunud ka Riigikohus (3-2-1-81-08).

    Teatud juhtudel võib puudus olla seotud avaliku võimu keeldudega, nt ei saa üürnik pinda kasutada, kuna see on tuleohtlik või ei vasta sanitaarnõuetele. Praeguses olukorras ei ole see ilmselt aga asjakohane, sest üüripinnal endal otsest puudust tõenäoliselt pole.

    Seejuures võib osadel juhtudel olla üüripinna sihtotstarbepärane kasutamine takistatud või täielikult välistatud. Näiteks on erialakirjanduses (ja ühes maakohtu lahendis) asutud seisukohale, et asja kasutamise takistamisena võib käsitleda ka välist negatiivset asjaolu (nt linnavalitsuse poolset tänava sulgemist, mis toob kaasa asja kasutamise takistuse).

    Riik on ajutiselt teatud sektorites täielikult teenuse osutamise ära keelanud (nt veekeskused, spordiklubid, saunad, ööklubid, kasiinod, laste mängutoad). Kuigi on tegemist täiesti uudse olukorraga ja Eestis sellekohane kohtupraktika puudub, siis nimetatud erandlikel juhtudel võib olla seadusest tulenev alus nõuda üüri alandamist või sellest maksmisest eriolukorra lõppemiseni sootuks keelduda.

    Soovitame raskuste tekkimisel siiski esimese abinõuna vaadata üürilepingut ja üürileandjaga esimesel võimalusel läbi rääkida. Kriisiolukorras on keeruline mõlemal osapoolel ja ühise lahenduse leidmine on kindlasti parem kui vaidlustesse laskumine.

    Küsimuste tekkimisel võtke julgelt igal ajal ühendust! Oleme Teie jaoks olemas!

     

    Tanel Tark
    Juhtivpartner, vandeadvokaat
    Advokaadibüroo TARK
    tanel.tark@tark.legal
    +372 51 04 541

  • COVID-19: Juhis ettevõtjatele eriolukorras

    Head kliendid ja koostööpartnerid!

    Vabariigi Valitsus kuulutas 12. märtsil 2020 välja eriolukorra kuni 1. maini 2020 seoses koroonaviiruse (COVID-19) levikuga. Eriolukorra välja kuulutamisega kaasnevad riigi juhtorganitele suuremad volitused vabaduste piiramiseks ja elukorraldust mõjutavate meetmete kehtestamiseks.

    Meie töötame kuni eriolukorra lõppemiseni kaugtöö vormis. Oleme seejuures kogu aeg kättesaadavad nii telefoni kui e-posti teel.

    Käesolevaga jagame teile üldinfot töö- ja lepinguliste suhete ning ühinguõiguse osas, et saaksite esimesel võimalusel teha juriidilises raamistikus aktuaalsed ja kiireloomulised otsused ning toimingud. Kindlasti on mõistlik jälgida ka riigi poolt vastu võetavaid otsuseid ja meetmeid, sest nendega võidakse leevendada juba tekkinud või tekkivat majanduslikku kahju ka väljaspool kehtivat õiguslikku raamistikku.

    Kuna iga võlasuhe või õiguslik olukord on teisest natuke erinev ja sõltub palju konkreetsetest asjaoludest, siis ei pruugi ühel juhul kohalduv õiguslik regulatsioon kohalduda mõnes teises situatsioonis. Oleme hea meelega küsimuste tekkimisel valmis kaasa mõtlema ja soovitusi jagama.

    Töösuhted

    Töötasu ja koormuse vähendamine

    Töölepinguseaduse (TLS) kohaselt peab tööandja töövõimelisele töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei võimalda töö tegemist või viivitab töö vastuvõtmisega.

    TLS kohaselt võib töölepingut võimalik muuta üksnes poolte kokkuleppel. See reegel kehtib ka eriolukorra ajal ning tööandja ei või ühepoolse otsuse alusel saata töötajat puhkusele, vähendada töötaja töötasu püsivalt või lõpetada selle maksmist.

    Erandkorras on tööandjal TLS kohaselt siiski lubatud ühepoolse otsusega vähendada töötaja töötasu kolmeks kuuks 12-kuulise ajavahemiku jooksul, kuid mitte alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära, kui kokkulepitud töötasu maksmine oleks tööandjale ebamõistlikult koormav põhjusel, et tööandja ei saa ettenägematutest, temast mitteolenevatest majanduslikest asjaoludest[1] tulenevalt anda töötajale kokkulepitud ulatuses tööd. See tähendab, et:

    • Juhul kui tööandjal ei ole eriolukorra tõttu pakkuda töötajale tööd senises mahus ning tööandja jaoks on ebamõistlikult koormav töötasu maksmine senises ulatuses, võib tööandja töötajad kuni kolmeks kuuks (s.o u 90 päevaks) koju saata ning maksta töötajatele töötasu minimaalselt 584 eurot kuus.
    • Juhul kui tööandja laseb töötajal töötada poole koormusega, võib tööandja töötasu vähendada samuti pooles ulatuses, kuid mitte alla 584 euro kuus.
    • Juhul kui töötaja töötasu ja koormuse vähendamisest on möödunud kolm kuud, siis on töötajal õigus nõuda töölepingus kokkulepitud mahus tööd ja töötasu maksmist.
    • Juhul kui tööandja tegevus taastub enne vähendatud töötasu perioodi lõpptähtaega, siis on tööandja ja töötaja kokkuleppel võimalik perioodi lühendada ja naasta töölepingus kokkulepitud tingimustel töösuhtesse.
    • Juhul kui töötaja töötasu ja koormust on vähendatud kolmeks kuuks, siis järgmine ühepoolne vähendamine võib toimuda üheksa kuud pärast eelmise vähendamise lõppemist. Vähendama ei pea kolmeks järjestikuks kuuks, kuid eelduslikult ei saa pidada õigustatuks töötasu vähendamist iga paari nädala tagant paari päeva kaupa[2].

    Töötasu ühepoolsel vähendamisel peab tööandja:

    • Enne töötasu vähendamist pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd.
    • Teavitama usaldusisikut/töötajat töötasu vähendamise kavatsusest 14 päeva ette (see tähendab, et tööandja võib kohe töötaja koju saata või töökoormust vähendada, kuid 14 päeva kestel alates teavitamisest, tuleb töötajale maksta töötasu töölepingus kokkulepitud ulatuses).
    • Konsulteerima 14 päeva jooksul usaldusisikuga/töötajaga, et leida võimalusi töötasu vähendamise vältimiseks.
    • Tegema teatavaks lõpliku töötasu vähendamise otsuse arvestades konsulteerimise tulemusi. Tööandja ei pea usaldusisiku/töötajate arvamust arvestama, kuid arvestamata jätmist peab vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis põhjendama.

    Töötaja õigused töötasu ühepoolsel vähendamisel:

    • Öelda tööleping üles viie päeva jooksul alates töötasu alandamise otsuse teatavaks tegemisest, kuid kindlasti viis päeva enne vähendatud töötasu kehtima hakkamist.
    • Saada tööandjalt töölepingu ülesütlemise hüvitisena ühe kuu keskmine töötasu, väljateenitud töötasu, kindlustushüvitis koondamise korral töötuskindlustuse seaduses ettenähtud tingimustel ja korras ning aegumata ja kasutamata põhipuhkuse hüvitis.

    Kaugtöö ja kulud ning töölähetus

    Tööandjal ei ole otseselt õigust nõuda, et töötajad teeksid kaugtööd (ehk töötaksid kodus või väljaspool tööandja asukohta). Tööandja võib soovitada ja toetada töötajate kaugtöö tegemist. TLS kohaselt on tööandja kohustatud katma tööülesannete täitmisel kantud kulud ja sellest tulenevalt on kaugtöö tegijatel õigus nõuda kaugtöö tegemisega seotud kulude[3] hüvitamist ulatuses, mis on tekkinud või suurenenud seoses kaugtöö tegemisega. Kuna tööandjal on seadusest tulenev kohustus tagada töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused, võib kaugtöö kokkulepe (nt kodust töötamine) töötajaga selle võimalusel olla mõistlik ja vajalik meede.

    Kaugtöö korraldust ei reguleeri otseselt ükski seadus, kuid Tööinspektsioon on loonud põhjaliku juhendi kaugtöö korralduse, ohutuse, hea tava ja praktika loomiseks ja järgimiseks, mis lähtub ja on kooskõlas tööandja tavapärase töökoha kohta käivate nõuetega. Juhendi leiad SIIT.

    Tööandjal on TLS kohaselt õigus lähetada töötaja tööülesannete täitmiseks väljapoole töölepinguga ettenähtud töö tegemise kohta. Töötervishoiu seisukohalt on tööandja kohustatud ennetavalt rakendama meetmeid, et vältida ja/või vähendada terviseriske. Seetõttu on tööandja töötaja lähetamisel kohustatud tagama töötajale kõik võimalikud eriolukorra tinginud viiruse vahetu tõrjumise vahendid (näomask ja muud isikukaitsevahendid). Kuigi TLS kehtestab alused, mille korral on töötajal õigus keelduda töö tegemisest ja  aluste hulgas ei ole sellist, mis seonduks käesoleva eriolukorraga, siis võib töötajal olla ikkagi õigus keelduda töölähetusest (viiruse levikualasse), kuivõrd seaduses on sätestatud töö tegemisest keeldumise aluste avatud loetelu. Töötaja keeldumine ei ole töötaja kohustuste rikkumine TLS mõttes.

    Lepingulised suhted

    Vääramatu jõud

    Tekkinud olukorras räägitakse järjest enam vääramatu jõu (force majeure) mõistega. Tegemist on rahvusvaheliselt laialdaselt kasutatava kontseptsiooniga, mis Eestis tuleneb võlaõigusseaduse (VÕS) §-st 103 (Rikkumise vabandatavus).

    Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Vääramatu jõu esinemisel ei vastuta võlgnik oma rikkumise eest.

    Vääramatu jõu mõistes ja selle kohaldamises (või mittekohaldamises) võivad pooled omavahel lepingus kokku leppida. Kui lepingus sellekohane viide puudub, kohaldub seaduse regulatsioon. Seega on oluline jälgida, kas ja milline vääramatu jõu regulatsioon konkreetse võlasuhte puhul rakenduda võib.

    Vääramatu jõud ei ole üldiselt kõigile kehtiv olukord, vaid seda tuleb iga lepingulise või lepinguvälise suhte korral eraldi tuvastada. Juhime tähelepanu, et viiruse levik või eriolukorra väljakuulutamine ei ole tähenda veel automaatselt vääramatu jõu esinemist konkreetses poolte vahelises suhtes. Vääramatu jõuga võib olla tegemist juhul, kui eriolukorrast tingitud meetmed ei võimalda isikul oma kohustusi täita. Näiteks, kui valitsuse otsusega sulgetakse mõnes sektoris tegutsevad ettevõtted, siis klientide ees võetud kohustused osutatavate teenuste või müüdavate kaupade osas on tõenäoliselt vabandatavad. Samas ei pruugi ettevõte saada tugineda vääramatu jõu mõistele kõigis tema poolt sõlmitud lepingutes.

    Riigikohtu hinnangul ei ole üldjuhul vääramatu jõud takistavaks ja vastutusest vabandavaks asjaoluks rahaliste kohustuste täitmisel (nt laenumaksed, üüri- või elektriarvete tasumine).

    Eriolukorra ajal (st pärast eriolukorra väljakuulutamist) sõlmitavate lepingute puhul on vääramatu jõu regulatsioonile tuginemine ülimalt piiratud, sest viirusest tingitud eriolukord on kõigile teatavaks tehtud, olukorra paranemisest ei ole veel märke ning oodata on täiendavaid piiranguid. Sõlmitavates lepingutes riskide maandamiseks soovitame need lepingus võimalikult täpselt määratleda ning kokku leppida ka vastutuse kord riskide realiseerumisel.

    Juhul kui üks lepingu pooltest soovib tugineda vääramatu jõu regulatsioonile, peab ta sellest viivitamatult ja kirjalikult teavitama teist poolt. Kui vääramatu jõu mõju on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas.

    Lepinguliste kohustuste vahekorra muutumine

    Eelmise majanduskriisi ajal tekkis omajagu kohtupraktikat võlaõigusseaduse § 97 kohaldamise osas, mis räägib lepingupoole õigusest nõuda lepingu muutmist, kui pärast lepingu sõlmimist muutuvad lepingu sõlmimise aluseks olnud asjaolud ja sellega kaasneb lepingupoolte kohustuste vahekorra oluline muutumine, mistõttu ühe lepingupoole kohustuste täitmise kulud suurenevad oluliselt või teiselt lepingupoolelt lepinguga saadava väärtus väheneb oluliselt.

    Selle nõude esitamiseks peavad üheaegse esinema kõik järgmised eeldused:

    • lepingu sõlmimise aluseks olnud asjaolud muutuvad pärast lepingu sõlmimist või muutuvad asjaolud küll enne lepingu sõlmimist, kuid muutumine saab kahjustatud poolele teatavaks pärast lepingu sõlmimist;
    • kohustuste vahekord muutub oluliselt ühe poole kahjuks. Kui kohustused olid juba algselt tasakaalust väljas (nt üür oli määratud turu keskmisest oluliselt madalamaks või kõrgemaks), siis ei anna see õigust nõuda hilisemat korrigeerimist;
    • kahjustatud pool ei saanud asjaolude muutumist mõistlikult ette näha ega mõjutada. Praegune viiruse levik ning sellega kaasnenud eriolukord ja meetmed ei ole ilmselt isikule mõistlikult ette nähtavad ega lepingupoolte mõjusfääris oleva asjaolu. Samas näiteks kinnisvara hindade oluline langus (isegi kui see on tingitud mingil põhjusel tekkinud majanduskrahhist) võib professionaalsele kinnisvaraarendajale olla ettenähtav;
    • kahjustatud pool ei kanna asjaolude muutumise riski. Küsimus sellest, kas pool pidi kohustuse võtmisel mõistlikult arvestama, et kohustuste täitmine võib osutuda raskendatuks või võimatuks eriolukorraga kaasnevate vabadust piiravate meetmete tõttu;
    • asjaolude muutumisest teades ei oleks kahjustatud pool lepingut üldse sõlminud või oleks seda teinud oluliselt erinevatel tingimustel.

    VÕS kohaselt on lepingupoolel õigus nõuda esimeses järjekorras lepingu muutmist. Lepingupool võib eelduste olemasolul nõuda läbirääkimisi lepingutingimuste muutmiseks. Kui läbirääkimised ebaõnnestuvad, siis võib kahjustatud pool pöörduda kohtusse. Kohtul on õigus muuta lepingutingimusi kas kahjustatud poole nõude kohaselt või määrata ise asjaoludele vastav uus lepingutingimus. Lepingutingimuste muutmisel tuleb arvesse võtta muuhulgas lepingu olemust, eesmärki, juba täidetud kohustusi, lepingu järgi üleantust saadavat tulu ning mõistlikult ka mõlema poole huve. Muudetud leping peab taastama poolte kohustuste esialgse vahekorra.

    Juhul, kui lepingutingimusi ei ole võimalik muuta, siis võib kahjustatud pool kasutada õigust leping lõpetada taganemise või ülesütlemise korras.

    Siinjuures juhime tähelepanu, et olemasoleva kohtupraktika pinnalt on VÕS §-97 tuginedes rahuldatud vaid väga üksikud juhtumid ehk tegemist peab olema äärmiselt erandlike asjaoludega. Kas praegune kriis võib kaasa tuua selliseid erandlikke juhtumeid, näeme ilmselt peatselt.

    Ühinguõigus

    Koosolekute korraldamine

    Seoses riigi poolt sanktsioneeritud kogunemispiirangutega on raskendatud ka koosolekute pidamine, sh näiteks ühingute üldkoosolekud majandusaasta aruande kinnitamiseks. Äriseadustik ja mittetulundusühingute seadus ei võimalda osanike, aktsionäride ja liikmete koosolekuid läbi viia elektrooniliste vahendite kaudu. Koosolekul peab osalema kas isiklikult või volitama selleks teist koosolekul isiklikult osalevat isikut.

    Osanike koosolekut ja aktsionäride üldkoosolekut on võimalik vastavalt äriseadustiku (ÄS) § 1701 lõike 5 ning ÄS § 2981 lõike 5 kohaselt reaalajas Interneti vahendusel, kahesuunalise side või muul tehniliselt turvalisel viisil üle kanda. Seejuures ei loeta osanikke / aktsionäre koosolekul osalejateks (st neid ei arvestata kvoorumi hulka, samuti pole neil koosolekul hääletamise õigust), nad saavad vaid koosolekut jälgida.  Börsiaktsiaseltside puhul näeb seadus ette võimaluse ka üldkoosolekul osaleda elektrooniliselt (ÄS § 2901 lg 1 punkti 1).

    ÄS § 173 kohaselt on osaühingute puhul võimalik osanikel otsuseid vastu võtta ka koosolekut kokku kutsumata. Aktsiaseltside ja mittetulundusühingute puhul saab koosolekut kokku kutsumata otsuseid vastu võtta vaid juhul, kui selle poolt hääletavad kirjalikult kõik aktsionärid või liikmed.

    Osaühingu / aktsiaseltsi põhikirjaga võib ette näha, et osanikud / aktsionärid võivad koosoleku päevakorras olevate punktide kohta koostatud otsuste eelnõusid hääletada elektrooniliste vahendite abil enne koosolekut või koosoleku kestel, kui see on tehniliselt turvalisel viisil võimalik. Elektrooniliselt hääletanud osanik / aktsionär loetakse koosolekul osalevaks ja osaniku osaga esindatud hääled arvestatakse koosoleku kvoorumi hulka (§ 1701 lg 1 ja 2 ning § 2981 lg 1 ja 2).

    Kui põhikirjas pole aga vastavaid võimalusi ette nähtud, tuleb nimetatud lahenduste kasutamiseks ikkagi pidada „klassikaline“ üldkoosolek põhikirja muutmiseks. Olukorda aitaks lahendada riigipoolne kiire sekkumine näiteks otsusega pikendada majandusaasta aruannete esitamise tähtaega ja muuta õigusakte koosolekute lihtsustatud läbiviimiseks.

     

    Küsimuste tekkimisel võtke julgelt igal ajal ühendust! Oleme Teie jaoks olemas!

    Tanel Tark
    Juhtivpartner
    tanel.tark@tark.legal
    +372 51 04 541

     

    [1] Näiteks on majanduslike olude tõttu vähenenud klientide arv ja seetõttu ka tehingute maht, oluline koostööpartner satub makseraskustesse või tööandja peab töömahtu vähendama, kuna tal puuduvad vajalikud rahalised vahendid kokkulepitud töö andmiseks.

    [2] Selline tegevus võib olla õigustatud eriolukorra algfaasis, kui olukord muutub esimeste nädalate jooksul märgatavalt.

    [3] Näiteks on sellisteks elektri- ja sidekulud.

  • Bureaucracy Reduced! Estonia Loses the Need for Notary Certification for Transfer of Shares

    From 1st of August 2020 a company’s share can be transferred without a certification by a notary. Thus, transactions like transfer of a share and granting options are made faster and simpler for the company, employee and investor.

    The new, convenient and more economical solution for transferring a share can be used by companies with a share capital of at least 10 000 euros that has been contributed in full. Additionally, the shareholder(s) must unilaterally approve articles of association that allows carrying out such simplified transaction. Although a notary appointment hereafter is not required, the transfer of a share shall be at least in a format which can be reproduced in writing.

    Refreshing introduction is also the reduction of the minimum nominal value of a share. Henceforth the minimum nominal value of a share may be set at one cent, which in turn in transactions regarding company’s shares allows the companies to divide shares more precisely in relation to an employee’s or an investor’s contribution.

  • Bürokraatia vähendatud! Äriühingu osa müük edaspidi ilma notari külastuseta

    Alates 1. augustist 2020 saab Eestis äriühingu osaga teha tehinguid ilma notari tõestamisteenuseta. Seega muutuvad tehingud nagu osa müük ja osalusoptsioonide andmine kordades kiiremaks ja lihtsamaks nii äriühingule, töötajale kui ka investorile.

    Uut, mugavat ja säästlikumat lahendust saavad kasutada äriühingud, mille osakapital on vähemalt 10 000 eurot ja täielikult sisse makstud. Lisaks tuleb osanikel ühehäälselt kinnitada lihtsustatud tehingu tegemise võimalus äriühingu põhikirjas. Kuigi notari külastusest on edaspidi võimalik loobuda, tuleb tehing äriühingu osaga teha vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

    Värskendav on ka osa väikseima nimiväärtuse vähendamine. Nimelt võib edaspidi osa nimiväärtuseks määrata ühe sendi, mis võimaldab äriühingutel osaga tehtavates tehingutes osasid jaotada täpsemalt vastavalt töötaja või investori panusele.

  • Bürokraatia vähendatud! Äriühingu osa müük edaspidi ilma notari külastuseta

    Alates 1. augustist 2020 saab Eestis äriühingu osaga teha tehinguid ilma notari tõestamisteenuseta. Seega muutuvad tehingud nagu osa müük ja osalusoptsioonide andmine kordades kiiremaks ja lihtsamaks nii äriühingule, töötajale kui ka investorile.

    Uut, mugavat ja säästlikumat lahendust saavad kasutada äriühingud, mille osakapital on vähemalt 10 000 eurot ja täielikult sisse makstud. Lisaks tuleb osanikel ühehäälselt kinnitada lihtsustatud tehingu tegemise võimalus äriühingu põhikirjas. Kuigi notari külastusest on edaspidi võimalik loobuda, tuleb tehing äriühingu osaga teha vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

    Värskendav on ka osa väikseima nimiväärtuse vähendamine. Nimelt võib edaspidi osa nimiväärtuseks määrata ühe sendi, mis võimaldab äriühingutel osaga tehtavates tehingutes osasid jaotada täpsemalt vastavalt töötaja või investori panusele.

  • Aare Tark: kliimakriisist põlvkondade ülese mõtlemisega

    Kui Eesti jookseb rahvusvaheliste kliimakohustuste osas lati alt läbi, ei kujuta ma hästi ette, mis näoga me oma lastelastele otsa vaatame, kirjutab vandeadvokaat Aare Tark 3. jaanuari Postimehes.

    Detsembri alguses saavutas Euroopa Ülemkogu kokkuleppe üleminekus süsinikuneutraalsele majandusele aastaks 2050 ilma Poola nõusolekuta. Küsimuse juurde tullakse aga tagasi 2020. aasta juunis.

    Kuu aega tagasi teatas Maailma Meteoroloogia Organisatsioon WMO, et globaalne CO2 sisaldus atmosfääris on tõusnud uuele rekordtasemele 407,8 miljondikosa (ppm). Paar nädalat hiljem kuulutas Euroopa Parlament välja kliima hädaolukorra.

    • Peaksime lõpetama fossiilsetesse energiaallikatesse investeerimise ning seadustega suunama inimeste ja ettevõtete käitumist pikaajalise kestlikkuse poole.
    • Tööhõive Eesti eri paigus on tähtis ja kliimamuutus on tähtis. Küsimus on, kumb neist on olulisem.
    • Kuna kliimamuutus puudutab meid kõiki, pole meil mõistlik ootama jääda, kuni poliitika muutub või kuni meid seadustega kohustatakse. Tark on kodanikena ja ettevõtjatena ise tegutseda.

    Vajaliku muutuse kiirus, sügavus ja ulatus on aga kõik sellised, millega inimkond varem kokku puutunud ei ole. Peame mõnekümne aasta jooksul globaalselt muutma seniloodud süsteeme, võimalik, et alustaladeni välja. Pean silmas näiteks Nobeli preemia laureaadi, majandusteadlase Joseph Stiglitzi hiljutist üleskutset loobuda SKT kasvul põhinevast majandusmudelist või ajakirja New Scientist kolumnisti Graham Lawtoni tähelepanekut, et demokraatlik poliitika ei pruugi võimaldada nii tugevalt igapäevast elu mõjutavaid ümberkorraldusi nii lühikese aja jooksul.

    Üks oluline vahend inimeste ja ettevõtete käitumise suunamiseks väiksema ökoloogilise jalajälje poole on seadused.

    Riigina oleme endale võtnud hulga kliimaga seotud kohustusi, mis on kirjas peamiselt kolmes poliitikadokumendis: energiamajanduse arengukava aastani 2030, kliimapoliitika põhialused aastani 2050 ning riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030. Mitmed seal seatud eesmärgid tulenevad Euroopa Liidu raamdokumentidest ja rahvusvahelistest lepingutest.

    Mõned näited peamistest eesmärkidest on Eesti kasvuhoonegaaside heite vähendamine 80 protsenti aastaks 2050 võrreldes 1990. aasta tasemega, taastuvenergia osakaalu tõus energia summaarsest lõpptarbimisest 42 protsendini 2030. aastaks ning primaarenergia tarbimise vähendamine 14 protsenti. Lühidalt kokku võttes: tarbida vähem energiat ja toota järjest rohkem taastuvatest allikatest.

    Kui oled võtnud endale lepinguga kohustusi, peab nende täitmine väljenduma käitumises. Riigi puhul tähendab see, et meie riigisisene poliitika ja otsused peavad olema vastavuses võetud rahvusvaheliste kohustustega. Mõnel pool olemegi niimoodi käitunud. Näiteks ilmus tanklatesse mõni aeg tagasi biolisandiga kütus. Tuulegeneraatoreid on Eestis töös koguvõimsusega üle 300 MW, aga planeerimisel või ehitamisel on veel mitu korda rohkem võimsust.

    Teiste eesmärkidega oleme hädas. Transpordivõrgu elektrifitseerimises, eriti elektrisõidukite osakaalu poolest, oleme Euroopas üsna viimaste seas. Prügi taaskäitlemise eesmärk on probleem juba 2020. aastal, kui taaskasutusse tuleks suunata 50 protsenti olmejäätmeid – praegu on taaskäitluse osakaal 30 protsenti. Taaskäitluse suurendamiseks on vaja taaskäitlustehast, aga ainuüksi selle planeerimine ja kooskõlastamine võtab aega aastaid.

    Põhjalikuma ülevaate võetud kohustuste täitmisest andis Stockholmi Keskkonnainstituudi 2018. aasta oktoobris koostatud raport Eesti kohta, mille üks lõppjäreldustest kõlas nii: «Kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärk aastaks 2020 saab ilmselt saavutatud, kuid 2030. a eesmärkide saavutamine vajab lisameetmeid.»

    Täna ei lähtu me riigisiseses poliitikas alati võetud kohustustest. Peaksime lõpetama fossiilsetesse energiaallikatesse investeerimise ning seadustega suunama inimeste ja ettevõtete käitumist pikaajalise kestlikkuse poole. Näiteks põlevkivist õli tootmine on küll vähem keskkonnaintensiivne kui selle põletamine elektri tootmiseks, kuid tasub meeles pidada, et põlevkivi on fossiilne kütus ning põlevkiviõli peamised tarbijad on soojatootjad, energeetikaettevõtted, põllumajandus- ja laevakütuste tootjad. Isegi kui me toodetud õli ekspordime ja seega Eesti süsinikujalajälge ei kasvata, põletatakse kusagil see õli ära ja meie maapõuest välja kaevatud süsinik eraldub ikkagi atmosfääri.

    Loomulikult on meil vaja mõelda Ida-Virumaa majandusele, tööhõivele ja sotsiaalsele olukorrale. Detsembri alguses toimus Kukrusel ümarlaud, kus otsiti võimalusi õiglaseks üleminekuks taastuvenergiale ning mitmekesisemale majandusele. Üle riigi ei tohiks me siiski kasutada ühe regiooni liigset sõltuvust fossiilkütustest ettekäändena oma kohustuste täitmata jätmiseks. Tööhõive Eesti eri paigus on tähtis ja kliimamuutus on tähtis. Küsimus on, kumb neist on olulisem ja peaks olema peamine kriteerium majanduslike ja ühiskondlike (sh energiapoliitiliste) valikute tegemisel.

    Võimuga kaasneb alati vastutus. Eesti põhiseaduses on kirjas, et kõrgeima võimu kandja on rahvas. Järelikult on rahvas, igaüks meist, ka suurima vastutuse kandja.

    Vastutus, millest räägin, ei ole peaasjalikult mitte meie rahvusvaheliste partnerite ees, vaid eelkõige meie oma järeltulevate põlvede ees. Kodaniku tasandil tähendab see ühelt poolt, et peame nõudma oma riigilt ja enda valitud esindajatelt vähemalt võetud kohustuste täitmist. Teisalt ei pea muidugi oma võimu teostamisel ja vastutuse kandmisel piirduma nõudmise ja näpuga näitamisega. Kuna kliimamuutus puudutab meid kõiki, pole meil mõistlik jääda ootama, kuni poliitika muutub või kuni meid seadustega kohustatakse. Tark on kodanikena ja ettevõtjatena ise tegutseda.

    Mulle tundub kummastav, et tehnoloogiasõbralikul mereäärsel maal põhjustab lihtne tormituul 21. sajandil tuhandete inimeste päevadeks elektrita jäämise.

    Tõsi, nii mastaapse väljakutsega nagu kliimamuutus vastamisi seistes tekib ka parimatel kahtlusi oma suutlikkuses. Kas Eesti saab hakkama?

    Ma näen tõendeid, mis viitavad, et meil on head eeldused. Esiteks on meil ajalooline kogemus – oleme rahvana ka varem suurte eesmärkide saavutamiseks kokku tulnud. Ühiselt tegutsedes taastasime oma riigi iseseisvuse. Paarkümmend aastat hiljem koristasime koos oma riigi puhtaks ja muutusime sellega maailmas suureks eeskujuks.

    Teiseks ei ole meil väga energiamahukat tööstust. Kõige suurem osa kasvuhoonegaasidest tekibki energiasektoris.

    Ettevõtetest, kes on suure energiatarbega või kelle tegevus annab muul moel märgatava panuse Eesti süsinikujalajälge, on mitmed juba ise astunud kiiduväärseid samme. Energiafirma Alexela on teinud suuri investeeringuid gaasikütuste, sh biometaani toomiseks tanklatesse, septembris korraldati ka rahvusvaheline kliimaneutraalse transpordi konverents. AS Estonian Cell, kelle vajadus moodustab 2,5 protsenti kogu Eesti elektritarbimisest, on viimastel aastatel teinud kümnetesse miljonitesse ulatuvaid investeeringuid keskkonnamõju vähendamiseks.

    On oluline märkida, et mõlemad nimetatud ettevõtted on ühtlasi pereettevõtted. Nimelt on pereettevõtted oma loomult pikemaajalise vaatega. Nad on mõeldud kestma ja väärtust looma põlvkondadeüleselt ning on seetõttu parimad kandidaadid süsinikuneutraalse majanduse loomisel.

    Riigina oleks mõistlik neist eeskuju võtta ning samuti olla valmis investeerima uutesse, kestlikkust tagavatesse tehnoloogiatesse. Üks selliseid tehnoloogiaid on väikesed, sulasoolareaktoriga tuumajaamad. Euroopa Liidu pikemaajalistes kliimaeesmärkides nähakse elektri tootmiseks ette muu hulgas tuumaenergiat kui vähese süsinikuheitega energiaallikat. Tuumaenergia on ainus mittefossiilne allikas, mis suudab tagada ilmastikuoludest sõltumatu ööpäevaringse elektrivarustuse. Vähetähtis ei ole ka kaasproduktina saadav soojus.

    Kuuldes sõna «tuumajaam», kipuvad paljud inimesed mõtlema 1960. aastate kergveereaktoritele, mis on kummaline. Kui mõtleme autotööstusele, tundub loomulik, et me ei sõida enam 50ndatest pärit mootoritega, mis kulutasid 16 liitrit 100 km kohta. Kui mõtleme tuumareaktoritele, on sama põhjendamatu kujustada endiselt 60ndate lõpus ehitatud Fukushimat või 70ndate keskel rajatud Tšornobõli. Nüüdisaegne sulasoolareaktor kasutab vähem kütust, töötab madalamal temperatuuril ja normaalrõhul ning tekitab 200 korda vähem jäätmeid, mis on ühtlasi ka palju vähem ohtlikud kui 50 aastat tagasi ehitatud reaktoritel.

    Kliimakriis puudutab meid kõiki ja väga lihtsaid lahendusi enam laual ei ole. Peame kõik olema valmis oma juurdunud harjumusi ja arvamusi muutma ning uusi tehnoloogiaid kasutusele võtma, isegi kui nende tehnoloogiate varased versioonid on meile näppu lõiganud.

    Mulle tundub kummastav, et tehnoloogiasõbralikul mereäärsel maal põhjustab lihtne tormituul 21. sajandil tuhandete inimeste päevadeks elektrita jäämise. Targad ühendatud võrgud, hajus tootmine taastuvallikatest ning ööpäevaringne ilmastikuoludest sõltumatu elektrivarustus on üks tähtis osa riigina võetud kohustuste täitmisest nii, et Eestis oleks kõigil jätkuvalt hea elada.

    Erinevalt Vaikse ookeani saareriikidest, kes juba on kaotanud oma maismaad tõusvale maailmamerele, ei upu meie maa nähtavas tulevikus ära. Meie maa ei muutu ka elamiskõlbmatuks kõrbeks. Aga kui me laseme ennast sellest uinutada ning jookseme oma rahvusvaheliste kliimakohustuste täitmisel lati alt läbi, ei kujuta ma hästi ette, millise näoga me oma lastelastele otsa vaatame.

  • A Victim May Claim Insurance Deductible from a Criminal

    Businesses often take out insurance against substantial damage or loss. However, paying insurance means that a company incurs additional expenses that can be quite high. The TARK Legal Office, representing a company that fell victim to international fraud, managed to win a court case whereby they were able to claim the insurance deductible from the criminal.

    The large-scale criminal case was brought against fraudsters who had been committing criminal offences against property for years. A rental car was stolen from the client of the TARK Legal Office, and sold abroad.

    “In the case of a theft of an expensive vehicle, the insurance deductible alone is several thousand Euros, equivalent to the monthly salary of many employees,” said Tauno Tark, partner and team leader of the TARK Legal Office. “The legal proceedings lasted for many years, and although the thieves tried to claim that they were only fulfilling orders and did not understand the essence of their actions, we achieved the full compensation of damages from the court, meaning that the thieves also had to cover the expenses of the insurance deductible.“

    However, according to Tark, the victim of a crime must consider that simply catching the criminal and starting court proceedings may not automatically mean that insurance deductible can be claimed and covered. “For the full coverage of damages, a special claim must be presented during the criminal proceedings,“ said Tark.

     

  • IFLR1000 ranking: two TARK attorneys amongst the world’s best

    Leading global law publication IFLR1000 named two TARK attorneys and partners, Hannes Küün and Tanel Küün, as rising stars of the Estonian law market.

    In the 2020 IFLR1000 rankings, Tanel Küün was named as a rising star in financial and banking law and mergers and acquisitions, while this leading global law publication gave Hannes Küün a similar title in the fields of mergers and acquisitions and banking law.

    “We are sincerely pleased that our work and efforts are so well recognised in this highly competitive market”, said Tanel Küün.

    IFLR1000, who ranks the world’s leading finance and civil law attorneys, gives the rising star title to remarkable attorneys who are rapidly gaining a reputation in their field.

    IFLR1000 is one of the most authoritative law publications, leading the way amongst the world’s best financial and civil law attorneys and law firms. The leading legal advisors’ ranking was first published in 1990. Today, IFLR1000 ranks the best legal advisors in more than 120 countries. Attorneys and law firms are ranked based on market transaction analysis and in-depth interviews.